Kirjutasin värskes ajakirja Director numbris süsteemsest lähenemisest ideede leidmisele. Täpsemalt öeldes kirjutasin loovustööriistadest, mis aitavad ideid genereerida ja nendest paremad välja sõeluda.
Kuna ajakirja maht on piiratud, siis töölehed sinna ei mahtunud. Küll aga saad need tellida siit. Need aitavad artiklist maksimumi välja võtta :-).
Kui plaanid ärimudeli arendamisega tegeleda ja selleks Alexander Osterwalder´i metoodikat kasutada, siis on kõige lihtsam kui prindid alloleva “posteri” endale välja.
NB! See on väga suur – mõeldud seinale kleepimiseks – tavalise kontori printeriga seda ei prindi .
Ajakiri New Scientist kirjutab Kentucky ülikoolis (University of Kentucky in Lexington) läbi viidud uuringust, mis uuris magamatuse mõjust vaimsetele võimetele.
Eksperimendis osalejad pidid LCD ekraani vaadates vajutama nupule iga kord kui nägid ekraanil ühte kindlat pilti.
Tavaline reageerimise aeg oli 300 millisekundit. Mitte välja puhanud inimeste reageerimise aeg oli ettearvatult pikem, samuti esines nende puhul rohkem nn “maha magamisi”.
Ootuspärane oli ka, et juba 40 minutiline väike uinak parandas tulemusi oluliselt.
Mis aga uurijaid üllatas oli avastus, et väiksest unest veel tõhusam oli aga meditatsioon, seda isegi siis kui tegemist ei olnud kogenud mediteerijaga.
Hakka või ise mediteerima :-).
Paar päeva tagasi panin Twitterisse järgmise mõtte: “Nimetada ainult Eestit oma sihtturuks on vaid tiba parem kui suvalist maakonda. Sõbrad, paneme lati minimaalselt EL peale.” See sai mitmelt inimeselt tagasisidet, et nii polevat õige kuna see väide kehtib vähestes valdkondades. Vaidlen vastu, kuigi jah – eks see oli muidugi üldistus. Aga ma selgitan oma mõtet allpool.
Kõik teevad jube püüdlikult mõistva näo kui mõni ettevõtja toob oma äri madalseisu põhjusena selle, et meie koduturg on väike, kliente on vähevõitu, masstootmine kolib Aasiasse vmt. Kõik on ju justkui õige ja selle vastu vaielda pole mõtet. Aga kas see on terve pilt? Miks me arvame, et masstootmine kolib Aasiasse ja muu äri jääb kõik siia? Olgem siis ausad – on vaid aja küsimus kui me ei nõksata ka enam kui naabrimees tellib näiteks oma uue maja projekti või firma kodulehe Hiinast. Ja see on päris kindlasti põhjust endalt küsida, et kuidas see minu ärimudelit mõjutab ja mida ma juba täna ette võtan? Olenemata valdkonnast kus tegutsed.
Või võtame teise näite – tuttav siinne ettevõtja, kes käivitab oma tootmisfirmat, on sunnitud pappkastid ostma Peterburist, sest kohalik tootja ei suutnud vajalikku toodet pakkuda, plastpudeleid otsustas ta pooltoodetest ise tootma hakata, kuna Eesti tootja kvaliteet ei olnud stabiilne. Mis siit paistab? Paistab see, et Aasiasse ei koli mitte ainult Lääne firmade allhange, vaid ka Eestist välja vaatavate kohalike firmade hanketegevus.
Nii et tulge kastist välja! Eesti liitus Euroopa Liiduga juba ca kuus aastat tagasi – peale seda ei saa kohe kindlasti rääkida koduturust kui 1,3 miljonist inimesest. Eesti turul konkureerime enamus valdkondades juba ammu välisfirmadega – miks me siis välisturul nendesse nii aupaklikult suhtume?
Eespool mainitud ettevõtja, ostab tooraine Hiinast, pakketaara Peterburist ja müüb oma tooted Inglismaale ja USA-sse. Väheste rõõm, ütled Sina? Mina ütlen, et see on Eesti äri homne päev nende jaoks, kes ellu tahavad jääda ja kellel on vähegi asjalik ärimudel ja äriidee. Harju sellega.
Kui Sul on kohvik või kauplus Tallinnas ja soovid avada järgmist teises linnas, siis ilmselt vaatad esmalt Tartusse? Miks mitte Helsingisse? Spordikaupu müüv tuttav Eesti ettevõtja igatahes kaalub järgmise poe avamist polaarjoone taga. Ulme, ütled Sa? Vastupidi – väga nutikas idee. Ah et kontekst on teises riigis erinev? On jah, ja mis siis? Selle eest on seal inimesi rohkem ja elatustase on kõrgem. Sa ei tunne seal kedagi? Aga miks Sa ei ehita endale rahvusvahelist võrgustikku? Mitu inimest Sinu Facebooki või LinkedIn´i sõprade seas on sealt riigist? Sa ei tunne seda turgu? Millal Sa viimati selle kohta infot kogusid? Kas Sa Eesti turu eksperdiks said üleöö?
Nii, et ärme räägi unistavalt ekspordist mõeldes selle all Soomet või Rootsit – need on meie koduturud. Muidu ellu ei jää.
Kui toksida Google pildiotsingusse või tavalisse otsingusse “Welcome to Estonia” vaatab vastu üsna nukker vaatepilt. OKIA poolt väärt algatus asja muutmiseks. Allpool on minu väike killuke sellesse mosaiiki.
Mäletate seda muinasjuttu? Rumal kuningas oli alasti linnas patseerimas arvates, et kannab oma uusi ja uhkeid rõivaid ning keegi ei julgenud tema alasti olemist mainida. Kohati on vähemalt mul tunne, et tänased organisatsioonid on samas olukorras.
Lugedes suvalist juttu innovatsioonist ja loovusest ja ei saa märkamata jääda kuidas rõhutatakse, et ideede leidmiseks on vaja vaba mõttelendu. Mis aga tegelikult toimub? Ikka usutakse kehtivat töötatud tundide ja tulemuse vahel agraar- ja industriaalühiskonnast tuttav lineaarne seos - mida rohkem töötunde “sisse paned”, seda vingema tulemuse saad. Kõik justkui saavad aru, et see enam nii ei ole, aga millegipärast jätkavad ikka vanas rütmis. Ja keegi ei julge juhile öelda, et kuninga rõivad on kuidagi olematud.
Vaadake ringi – asjad mis peaks meie elu lihtsamaks tegema (s.t. nende abil peaks saama asjad kiiremini tehtud) on suure osa kontorirotte rahulolevateks pantvangideks muutnud:
Muide, teadlased on tõestanud, et kui oled 40-50 e-kirja “üle vaadanud”, siis oled oma aju “keemia” selleks päevaks nö kõrgema taseme mõttetegevuse jaoks ruineerinud – Londoni ülikooli teadlased viisid Hewlett-Packard´is läbi uuringu, mille tulemusel järeldasid, et infomaania on mõtte-erksusele kaks korda ohtlikum kui marihuaana suitsetamine – keerulisemata ülesannete lahendamise suutlikkus langes väga oluliselt.
Palju õnne meile :-) – nüüd on meil vähemalt olemas põhjus proovida teha tööd ilma arvutita. Kuidas oleks kui mõtleks ekraani vahtimise asemel? Alustuseks igal hommikul paar tundi?
Tegime nüüd Ideemängule ka fännilehe.
Kindlasti ei saa see olema mõttetu mängu taevani kiitmise leht, pigem vastupidi – tahaks seal ideede ja loovuse teemasid veidi laiemalt vaadata kui siin blogis. Blogi on peamiselt siiski (äri)organisatsiooni keskne, fännilehel piilume ka koju ja kooli.
Nii et ma usun, et mängu ümber hakkab palju põnevat juhtuma :-). Muuhulgas on plaanis alustada tasuta mänguõhtute või -hommikutega, kus kokkutulev seltskond hakkab nende jaoks olulisi teemasid läbi “mängima”; lisaks on mängust valminud koduversioon, mida saab kasutada nii kodus ideede leidmiseks kui ka lihtsalt lõbusa ajaviitena.
Mõtteid ja ideid on veel mitmeid, nii et – hakka fänniks ja ole kursis :-).
Lepime kaks asja kokku: loovus ei ole üksikute väljavalitute privileeg – kõik inimesed võivad loovad olla kui nad seda tahavad, loovus ei ole välk, mis tuleb selgest taevast – igale idee leidmisele eelneb üldjuhul süsteemne töö.
Ma olen veendunud, et selle kahe asja uskumine aitab organisatsioonis hoida kokku suure hulga energiat ja aega. See loob võimaluse viia ideede otsimine süsteemseks ja püstitada konkreetsed eesmärgid, see aga omakorda tagab, et töötajate poolt esitatud ideed on asjakohased ja suunatud tõeliste kitsaskohtade lahendamisele. Selline ideede otsimise protsess võib olla võimas konkurentsieelis.
Allpool esitan mõned pidepunktid millele soovitan mõelda (juhul kui soovite oma ideede otsimist süsteemsetele alustele viia) enne kui hakkate oma organisatsioonis uusi ideid otsima:
Vali välja üks kuni kaks teemat ja kuuluta need nädala või kuu teemadeks ning palu kõigil oma ideeloomes keskenduda nendele küsimustele. Üsna kiirelt näed, et ideedede kvaliteet paraneb.
Minister Parts saatis täna kooskõlastusringile uue tehnoloogiainvesteeringute toetuse määruse, millega suunatakse tööstusettevõtetele investeeringuteks üle 200 miljoni krooni.
Toetust tehnoloogia soetamiseks saavad taotleda kõik ettevõtjad, kes tegutsevad või soovivad tegutsema hakata töötleva tööstuse valdkonnas. Väikese ja keskmise suurusega ettevõtja saab toetust kuni 40 protsenti ja suurettevõtja kuni 20 protsenti tehnoloogia maksumusest.
See voor kuulutatakse välja jaanuar lõpus. Eelmine aasta toimunud kahes taotlusvoorus sai toetust ligikaudu 110 ettevõtjat summas 580 miljonit krooni.
Taotluse kõige mahukam lisadokument on äriplaan. Ära jäta asja viimasele hetkele – võta ühendust ja hakkame selle kokkupanemisega kohe pihta!
Selles postituses kirjutasin, et igal organisatsioonil peaks olema oma ideepank – koht kuhu salvestatakse uued ideed. Usun, et ühel või teisel kujul on see ka enamustes organisatsioonides olemas, paraku sageli ilmselt ainult juhtide peas :-). Kuidas seda süsteemi üles ehitada?
Allpool esitan kaheksa printsiipi, mis on universaalsed ja mida saab kasutada iga valdkonna ettevõte. Samas on need siiski suhteliselt üldised ja iga organisatsioon peaks konkreetsed käitumisjuhised ja juhtimispõhimõtted nende põhjal ise looma.
1. Uute ideede esitamine peab olema teretulnud, inimesi julgustatakse ideid otsima ja esitama. Loo olukord, kus inimesed usuvad, et organisatsioon on valmis nende ideid mitte ainult ära kuulama, vaid ka rakendama. Parim viis selleks on neid siis ka tegelikult ellu viia :-) ja tunnustada ellu viidud ideede autoreid. Nii et ära lükka ühtegi ideed otsekohe tagasi, ükskõik kui halb see tundub. Ka halvast ideest võib asja saada – vt siin oli sellest juttu.
2. Ideede esitamine olgu lihtne. Ideid peab olema võimalik esitada kergelt ja kiirelt kohe peale nende tekkimist. Ära jumala eest kasuta mingeid pikki ja etteantud lahtritega formulare või ajamahukaid protseduure, tahvel kohvinurgas on miljon korda tõhusam.
3. Ideede esmane hindamine ja edasiste sammude otsustamine olgu kiire ja toimugu hierarhias võimalikult idee esitaja lähedal. Seal on inimesed, kes on vaatlusaluse teemaga kõige paremini kursis – lastes neil endal esimene töö ära teha sa tagad, et ideed arendatakse edasi ning säästad ka tippjuhtkonna aega, mida paratamatult kuluks ohtralt kui nad iga idee läbitöötamisega tegeleksid.
4. Tagasiside olgu kiire, konstruktiivne. Inimesed tahavad nii kiirelt kui võimalik teada saada, mida nende ettepanekust arvatakse. Näita töötajatele, et võtad nende ideid tõsiselt – kui esitatud idee ei saa kuude viisi tagasisidet, siis ei maksa oodata, et töötaja arvab, et tema ideed on teretulnud. Järgmine kord ta on lihtsalt vait.
5. Heade ideede elluviimine olgu kiire. Heade ideede elluviimiseks tuleb leida ressursid kiirelt – vastupidisel juhul võib idee kaotada aktuaalsuse ja selle autor huvi nii selle idee ellu viimise kui uute ideede esitamise vastu.
6. Otsige esitatud ideedest jätkuideid ja täiendavat potentsiaali. Kehvad ideed võib olla kerge vaevaga võimalik kasutamiskõlblikeks arendada, elluviidavad ideed võib olla võimalik rakendada ka mingis teises valdkonnas või osakonnas.
7. Tunnustageja tähistage. Idee autori tunnustamisest oli juba juttu, aga minge veel edasi – kui uus idee on ellu viidud ja annab juba tulemusi, siis tähistage seda. See on veelkordne tunnustus autorile, annab teistele signaali, et ideed on oodatud.
8. Mõõtke ja analüüsige ideede tekkimise ja elluviimise protsessi. Alati saab paremini :-) – selleks, et leida veel rohkem ideid ja parandada nende kvaliteeti analüüsi millised on ideede allikad ja milliseid tulemusi need annavad. Ma pakun, et kaaluda võiks kolme tüüpi mõõdikuid:
Kohtume ja arutame kuidas saan aidata. Võta ühendust: indrek@maripuu.eu või +372 501 0539; minu tutvustuse leiad siit >>.