Arendussahtel

Sattusin mõned päevad tagasi rääkima ühe juhiga Alexander Osterwalderi ärimudeli metoodikast – ikka sellest, mida sügisel Pärnus kuulata võis (vt ärimudeli slaide) või mis raamatust viimasel ajal siin-seal ikka räägitakse. Teemaks oli siis metoodika nõrkused – täpsemalt, mida mina selle nõrkusteks pean.

Kuna olen seda metoodikat erinevates projektides kasutanud ca kaks aastat, siis mingi arvamus on mul tekkinud küll :-).

Esiteks pean ütlema, et hoolimata allolevast pean ma seda heaks metoodikaks – ülevaatlikkus ja süsteemsus on selgelt tugevad küljed.

Metoodika suurim nõrkus peitub hetkes kui organisatsioon on oma tänase ärimudeli kaardistanud ja vaja on otsida allikaid uueks hingamiseks ja kasvuks. Minu senine kogemus ütleb, et tavaliselt tuleb näha kurja vaeva, et kasvõi mõni vähegi asjalik idee õnnestuks valmis punnitada.

Tegelikult on sellel väga loogiline põhjus – tänase ärimudeli kaardistamine eeldab ratsionaalse mõtlemise kasutamist, samal ajal kui uute võimaluste leidmiseks on vaja ratsionaalne mõtlemine välja lülitada ning lateraalne mõtlemine sisse lülitada ja esimeses etapis lihtsalt aju rünnata ja otsida kõige hullemaid ideid. Ja seda me üldjuhul ei suuda ning vot selles osas Osterwalder ka abi ei paku :-). Aga hea uudis on, et seda on võimalik õppida ja harjutada.

Eilsel saalikoolitusel jäi ajapuudusel veel ette mängimata see väike lumine ideede arendamise metafoor:

Ajurünnak on meie kontorikeeles saanud koosoleku sünonüümiks ja paljude arvates võluvitsaks, mis lahendab enamuse probleeme. Päris nii see siiski ei ole. Allpoololevate slaidide peal olev mõttearendus sai mõned nädalad tagasi pandud kirja ühes kollektiivis sellel teemal sõna võtmiseks.

Juttu on seal nii sellest, miks ajurünnak ei tööta, mida mõtles ajurünnaku all selle looja Alex Osborne ning mida teha ajurünnaku läbiviimisel esinevate vigade vältimiseks.

Eeloleval kolmapäeval tuleb ligilähedasel teemal (siiski veidi teise nurga alt) juttu Turundusproffi seminaril “Turunduse tulejoonel”.

Ajakiri Fast Company on 24 erinevas valdkonnas järjestanud maailma kõige innovatiivsemad ettevõtted.

Lisaks on ka üks üldine edetabel, mis siis ütleb, et näiteks maailma kolm kõige innovatiivsem ettevõtet on Facebook, Amazon ja Apple. Google on neljandal kohal ning Microsoft alles 48 kohal edestades napilt Twitterit, kes on 50. kohal.

Eks see subjektiivne muidugi on, aga põnev lugemine igal juhul. Koostajad ütlevad, et nad vaatasid läbi tuhandeid ettevõtteid ning hindasid muuhulgas ettevõtete mõjuvõimu, riskide võtmise julgust ja paradigmasid murdvate ideede elluviimist.

Inspiratsiooni saab sellest ammutada ilmselt küll.

Paljudes firmades on olemas erinevad strateegiad, ISO standardid, keskkonnapoliitikad ja mis kõik veel. Aga loovuspoliitikat ei ole ma veel kohanud :-). Järgi mõeldes on see kummaline – erinevad uuringud ju näitavad, et loovalt lähenemine ja innovaatiline mõtlemine on üks edu eelduseid. Ja terve mõistus ütleb seda kah. Aga tähelepanu sellele me pöörata ei viitsi. Mitte, et jälle oleks vaja ühte paberipatakat kuskile sahtlinurka või faili, mida keegi ava – pigem oleks need asjad vaja lihtsalt läbi mõelda ja mingi vastav süsteem luua ja rakendada.

Kui aga organisatsioonide igapäevast toimetamist vaadata, siis üks väheseid kohti, kus loovusele mõtlemine välja paistab on töökuulutused – sest seal esitatakse kandidaadile nõudmisi a´la “loovalt mõtlemise oskus”, “loov probleemide lahendamise oskus” jmt.

Selliseid ootusi nähes olen vahel ikka mõelnud, et helistaks neile ja küsiks, et kuidas nad selle oskuse olemasolu või puudumise kandidaadil  kindlaks teevad :-). Ma olen üpris kindel, et enamu juhtudel pole nendel endal ka selget ettekujutust, mida nad otsivad või kuidas otsitava ära tunnevad. Nagu spungi otsime ühe Rootsi plika poolt :-).

Mina pakun välja, et loov suvalise probleemi lahendamine võiks koosneda järgmistest sammudest:

1. eesmärgi defineerimine;
2. probleemi defineerimine;
3. ideede genereerimine kasutades kogemusi ning provokatsioone / impulsse;
4. süstematiseerimine, kombineerimine, arendamine ja prioriteetide määramine;
5. nende ideede valimine, millega tasub edasi töötada;
6. ellu viidavate ideede valimine, ressursside leidmine.

Laias laastus on need sammud mõistlik minu meelest alati läbi käia, väiksemate teemade puhul läheb see kiiremini, suuremate puhul vaja rohkem süveneda. Nagu ikka.

Loogiline, et selle protsessi juures tuleks järgida ajurünnaku kuldreegleid:

1. kriitika on keelatud;
2. ütle välja kõik, mis pähe tuleb (no ok-ok, teemaga seoses olevad asjad);
3. mida rohkem ideid, seda uhkem;
4. täienda ja kombineeri varemöeldud ideid.

Eelnev võiks olla organisatsiooni loovuspoliitika üks osa. Teised osad võiks olla näiteks kuidas ja mis aja jooksul esitatud ideedele tagasisidet antakse, kuidas ja milliseid ideid tasustatakse (kas kõiki või ainult neid, mis ellu viiakse jne), kuidas tagatakse, et meeskond saab piisavalt impulsse uute mõtete ja ideede leidmiseks? On see näiteks ok, et enne mingit ajurünnakut raamatukokku inspiratsiooni otsima minnakse? Aga kinno?

Ja ilmselt üks kõige olulisem osa – kes esitatud ideid hindab? Tavaliselt kipub see olema tippjuhtkond, mina soovitaks, et esmane hindamine peab toimuma võimalikult idee esitaja lähedal – sest seal suudetakse vajadust kõige adekvaatsemalt hinnata.

Käsitleda võib veel mitmeid teemasid, aga selge on see, et mida kiiremini nendele küsimustele mõtlema hakkate, seda kiiremini hakkate vilju nautima ning konkurentidele peavalu valmistama :-).

Teeme koos Anu-Mall Naaritsaga (OÜ Turundusproff koolitaja ja konsultant) töötoa, mis aitab Sul täiendada oma turundusarsenali uute mõtetega, mida saad kohe praktikas kasutama hakata isegi siis, kui Sul turunduseelarvet polegi.

Anu-Mall annab ülevaate tasuta turunduse arsenalist ja võtetest: „33 toimivat viisi tasuta turundamiseks“ ning lahendab tasuta turunduse vahenditega 3 kuuma tooli juhtumit.

Mina õpetan kuidas vältida ajuvaba lähenemist ajurünnakule.

Üritus toimub 3. märtsil kell 17.00-20.00, Tallinnas. Koht täpsustamisel.

Turunduse tulejoonel üritus on osalejatele tasuta, kuid sellele peab registreerima enne 1. märtsi aadressil marge@turundusproff.ee.

NB! Kiirusta, sest kohtade arv on piiratud! Eelisjärjekorras saavad osaleda www.turundusproff.ee registreeritud inimesed ning Facebooki registreeritud Turundusprofi fännid ja Ideemängu fännid.

Kirjutasin värskes ajakirja Director numbris süsteemsest lähenemisest ideede leidmisele. Täpsemalt öeldes kirjutasin loovustööriistadest, mis aitavad ideid genereerida ja nendest paremad välja sõeluda.

Kuna ajakirja maht on piiratud, siis töölehed sinna ei mahtunud. Küll aga saad need tellida siit. Need aitavad artiklist maksimumi välja võtta :-).

Kui plaanid ärimudeli arendamisega tegeleda ja selleks Alexander Osterwalder´i metoodikat kasutada, siis on kõige lihtsam kui prindid alloleva “posteri” endale välja.

NB! See on väga suur – mõeldud seinale kleepimiseks – tavalise kontori printeriga seda ei prindi .

Ajakiri New Scientist kirjutab Kentucky ülikoolis (University of Kentucky in Lexington) läbi viidud uuringust, mis uuris magamatuse mõjust vaimsetele võimetele.

Eksperimendis osalejad pidid LCD ekraani vaadates vajutama nupule iga kord kui nägid ekraanil ühte kindlat pilti.

Tavaline reageerimise aeg oli 300 millisekundit. Mitte välja puhanud inimeste reageerimise aeg oli ettearvatult pikem, samuti esines nende puhul rohkem nn “maha magamisi”.

Ootuspärane oli ka, et juba 40 minutiline väike uinak parandas tulemusi oluliselt.

Mis aga uurijaid üllatas oli avastus, et väiksest unest veel tõhusam oli aga meditatsioon, seda isegi siis kui tegemist ei olnud kogenud mediteerijaga.

Hakka või ise mediteerima :-).