Indrek Maripuu

168 kevadist hetke

Kirjutasin nädalake tagasi autopiloodil elamisest ning valimatust kiirustamisest. Ja sellest, et tark valib ise oma tempo ja lollil on kogu aeg kiire. Selle pealt läks koos ühe kolleegiga arutamiseks ning jõudsime ühe mudelini mis peaks aitama igaühel meeles pidada, et väide “mul ei ole selle jaoks aega” on lihtsalt üks endale mõeldud usutav, kuid jabur vale.

Aga algusest. Millal sa viimati võtsid aega süvenenult oma mõtteid mõelda? Ja kui tihti sa selle jaoks aega võtad? Mitte siis töö või karjääriga seotud mõtete jaoks, vaid selle jaoks, et saaksid mõelda enda elu peale – sellele mis sinul täna meele rõõmsaks teeb ja sellele mis seda homme teeb. Ilma et mõtleksid kohustustele. Ma ei räägi siinkohal majast, autost, karjäärist ja muust taolisest, vaid sellest mis sinu jaoks on päris väärtus. Sellest mis aitab elus valikuid teha (eeldusel, et sa viitsid eneseanalüüsiga ning oma soovide läbimõtlemisega tegeleda).

Me kõik viibime enamuse päevast kellegi-millegi mõjusfääris (mitte halvas mõttes) – tööl on omanik või ülemus või lihtsalt tööülesanded, õhtul kodus on abikaasa või lapsed, kuskil vahepeal võivad olla paljud muud asjad alates pangalaenust ja lõpetades valitsuse kirumisega.

Selle tulemusel me kohati nagu ei julgekski oma mõtetega üksi jääda, eelistame pigem raadio või teleka mängima panna  või võtta kätte ajalehe – olemegi jälle kellegi teise mõjusfääris. Keskmine eestlane vaatab telekat ca 4 tundi päevas, sellele lisandub muu meedia – veeb, ajalehed, ajakirjad, raadio. Kuhu siis oma mõtted mahuvad?

Kui oma mõtete jaoks aega ei ole, kust siis tulevad uued, edasiviivad ja loovad ideed ning selgus tänaste tegevuste arukuse osas? See mis tegevust alustades tundus arukas, ei pruugi seda ju enam olla ning kui kogu aeg oravarattas tõmmelda, siis ei pane seda tähelegi. Ma olen sellest korra kirjutanud, et head mõtted tulevad külla kui oleme lõõgastnud ehk teisisõnu siis kui saame piisavalt olla iseendaga.

Ma pakun sulle välja väikese ülesande. Nagu sa tead on nädalas 7 päeva, igaüks 24 tundi pikk. Kokku seega 168 tundi nädalas. Seda on meil kõigil ühepalju. Sealt edasi algavad meie enda valikud – mida tehes me seda aega veedame. Nüüd siis ülesanne – pane ühe nädala jooksul oma tegevused kirja jagatuna kolme suurde gruppi – tervis, suhted ja töö koos isikliku arenguga.

Joonisel (kliki pildil, et suuremat näha) kujutasime seda võrdkülgse kolmnurgana, mille sisenurkade summa, nagu matemaatikast mäletad, on alati 180 kraadi. Kui tundides soovid, siis iga nurga ehk valdkonna peale saad nädalas kulutada 56 tundi. Kui otsustad töö jaoks kulutada rohkem aega, siis kolmnurga  see nurk suureneb ja teised vähenevad. Lihtne ju.

Ma ei ütle, et sellisest aja jagamisest saab alati kinni pidada või et see on ideaalne – kujunda kolmnurga nurgad enda jaoks sobivaks – kindel on vaid see 168 tundi. Usun, et kui oled korra oma tegevused nii läbi mõelnud ja seda lähenemist meeles pead, siis teed edaspidi teadlikumaid valikuid. Kui tasakaal kipub käest, siis soovitan kontrollküsimusena küsida endalt (ja eeldan ausat vastust) – kas tänased / selle nädalased tegevused viisid mind minu eesmärkidele lähemale? Nendele millest alguses juttu oli. Või oled sa seda tüüpi inimene, kes puhkuselt tagasi tulles rõõmustab selle üle, et jaksab nüüd  rohkem tööd teha? Ehk et elad et töötada või töötad et elada?

*

Kas oli kasulik? Hoolitse, et ka järgmised postitused Sinuni jõuaks ja liitu äriloovuse fännilehega Facebookis.

*