Eile tekkis jõululauas üks huvitav tähelepanek selle kohta kuidas me inimeste töö tulemusi hindame. Nimelt jõudis jutt peale kingituste kätteandmist võrdlemisi ebatavalise aruteluni - seltskond hakkas arutama, et kui hästi on kingitused pakitud :-). Mitte need, mis kinkekotis, vaid ikka need vanamoeliselt paberisse pakitud kingitused.
Oli üsna ootuspärane, et korrapärase kujuga kingitused olid nägusamad – paber polnud kortsus, oli ühtlaselt pingul jne. Kui aga vaadati ebakorrapäraseid pakke, siis leidsid “hindajad” üksmeelselt, et neid ongi raske pakkida ja pole hullu, et need nii nägusad välja ei näe. Ja et kellele seda paberit üldse vaja on? Ehk et hindamise alus muutus kui ülesanne oli raskem (ebakorrapärane kingituse kuju).
Samast fenomenist organisatsioonide näitel kirjutab mitme bestselleri („Nõusoleku turundus”, „Lilla lehm”) autor Seth Godin. Nimelt väidab Godin, et läbikukkumist mingi idee või ülesande elluviimisel aktsepteeritakse vaid siis kui läbikukkuja üritas ellu viia tavalist keskpärast ideed (vt joonis). 
Idee oli sellisel juhul enamusele arusaadav ning ebaõnnestumine kirjutatakse selle arvele, et kõik asjad ei saagi õnnestuda. Hoopis hull on aga lugu kui läbikukkumine tabab „väljaspool raame” ideed, sellist läbikukkujat kipume me pidama veidrikuks. Et püüdis siin oma mingit imelikku ideed ellu viia, sellist mille kohta meie “teadsime” algusest peale, et see ei saagi õnnestuda.
Ajaloost on üks selline näide lasertehnoloogia leiutaja Charles Townes, keda tema kolleegid pidasid aastaid peale laseri leiutamist veidrikuks, kelle leiutis on tähtsusetu, nad ütlesid, et tegemist on lahendusega, mis otsib probleemi – teisisõnu nad ei näinud laserile mingit otstarvet. Dr Townes aga arvas teisiti. Vähesed viimase saja aasta jooksul ilmavalgust näinud leiutised on meie igapäeva elu muutnud nii palju kui lasertehnoloogia – seda kasutatakse väga erinevates kohtades alates DVD mängijatest kuni sõjatööstuseni. Dr Townes pälvis laseri leiutamise eest 1964-ndal aastal Nobeli auhinna.
Veidrikuks tembeldamine on üks peamisi põhjuseid, miks inimesed ei julge uute ideede eest tulihingeliselt seista – meil on hirm läbikukkumise korral teistele veidrik tunduda. Seega – keskmised pragmaatilised inimesed, kes ei ole nii tugevad kui dr Townes ei võta riski hakata tegelema millegi tõeliselt uuega. Seda hakkavad tegema vaid väga tugevad inimesed. Kuidas see mõjub Sinu organisatsiooni tulemustele?
DEC
