Autori arhiiv

EsilehtAuthor: indrek

Mõttemuster: fikseerin omadused

Sul on kaks metallrõngast, pakk tikke ja küünal ning Sa pead tegema rõngastest number kaheksa, mis on piisavalt tugev, et laualt üles tõstes ja raputades katki ei läheks. Mida Sa teeksid?

Enamus inimesi mõtleb selles suunas, et kuidas saaks küünlavahaga rõngad omavahel ühendada. Tegelikult on selge, et niiviisi head lahendust ei leia.

Hea lahenduse võti on tegelikult hoopis küünlataht, teiste sõnadega nöör. See tuleb küünla seest välja sulatada ning sellega rõngad omavahel kokku siduda. Lihtne eks?

Psühholoogiadoktor Tony McCaffrey (University of Massachusetts) kirjutab ajakirjas Psychological Science, et enamikel meist takistab selle lahenduseni jõudmist funktsioonide fikseerimise harjumus (ingl.k. functional fixedness) – meie soov omistada asjale või selle osale just see funktsioon, milleks seda kõige enam kasutatakse.

Testgruppide puhul suurenes seda meetodit kasutades probleemide lahendamise võime 67%.

Nähtuse ära tundmine pole iseenesest uus – sellest on räägitud juba aastakümneid (vt Wikipedia). McCaffrey, aga pakub selle lõksu vältimiseks imelihtsat rohtu – küsi iga asja kohta kaks küsimust:

  • Kas seda saab tükeldada?
  • Kas väikestele tükkidele tekkis sellest juurde uusi kasutusvõimalusi?

Selline tükeldamine ja tükkide uurimine aitab näha lahendusi, mis muidu kipuvad meie eest varju jääma. McCaffrey ütleb, et testgruppide puhul suurenes seda meetodit kasutades probleemide lahendamise võime 67%. Ja nagu ikka loovust nõudvate lahenduste puhul – lapsed on selles osavamad kui täiskasvanud. Antud juhul on uuringud näidanud, et viieaastased on sellest kõige vähem vaevatud, seitsmesed aga juba omandanud asjad „õiged“ funktsioonid :-).

Huvi korral loe McCaffrey tööst pikemalt siit.

Kas oli põnev või kasulik? Hoolitse, et ka järgmised postitused Sinuni jõuaks ja liitu ideemäng “daVinci” Facebooki lehega


12
MAR
0

Kategooriad: Loovus, ideed, innovatsioon

Ideelabor alustas Medici efekti jahtimist

120 osalejat, 9 intervjuud meediale, üle 3600 veebikülastuse – need on numbrid, millega võib iseloomustada reedel koos Tartu Ülikooliga käivitatud ühe uue algatuse – Ideelabori – avaüritust.

Vaata Terevisioonile antud intervjuud:

Ma olen siin blogis mitu korda kirjutanud Medici efektist (tasuta raamat siin), nüüd siis teeme koos Tartu Ülikooliga midagi reaalset. Usun ja loodan, et see on algatus, millest sünnib lennukaid interdistsiplinaarseid ärisid!

Avaüritusel olid kohal nii TÜ ja EMÜ tudengid kui ka Kõrgema Kunstikooli õppurid. Kuulasime Mobi Solutionsi  ja Click & Grow lugusid ning uurisime, millega tegeleb neuroteoloogia. Kohapeal moodustunud 12 meeskonda genereerisid erinevatele probleemidele 50 minutiga üle 600 idee.

Mis saab edasi?

Järgmised kaks nädalat jätkuvad lahendamist vajavate ideede kogumine ja meeskondade moodustamine ning alustavad katselaborid.

Ideid saab lisada siit. Ideede lisamisele valdkondlikke kitsendusi ei ole. Ainsaks kriteeriumiks on, et lahenduseni jõudmine peab nõudma loovat mõttetööd ning erinevate valdkondaded tudengite teadmisi ja oskusi.

Meeskondade moodustamisele kaasa aitamiseks avame paari päeva jooksul vastava veebikeskkonna. Paneme üles ka juhised, mida teha edasi, kui meeskond on juba moodustatud.

Katselaborite osas järgi uudiseid, aga nii palju saame juba öelda, et esimene katselabor toimub juba 9. märtsil!

Täpsema info leiad Ideelabori kodulehelt.

Aitäh kõigile!

Projekti kaasrahastab EAS ja Euroopa Liidu Sotsiaalfond.

Kas oli põnev või kasulik? Hoolitse, et ka järgmised postitused Sinuni jõuaks ja liitu ideemäng “daVinci” Facebooki lehega


5
MAR
2

Kategooriad: Töötoad

Siin on Sulle üks nutikust treeniv ice-breaker koosoleku algusesse

On vana tõde, et nutikus seisneb sageli olemasolevate asjade uutmoodi ühendamises või uudsel viisil kasutusele võtmises. Ja see on treenitav oskus.

Allpool pakun Sulle ühe kiire harjutuse, mida saad oma tiimiga selle oskuse treenimiseks kasutada. Oma olemuselt on see ice-breaker ehk jäämurdja ja sobib suurema koosoleku alguses ka niisama inimeste käivitamiseks.

(1) Palu igal osalejal võtta kolm paberilipikut.

(2) Palu neil kirjutada:

  • Esimesele paberile mingi objekt (Mis see on?).
  • Teisele mingi asja (ei pea olema sama asi, mis esimesel lipikul) funktsioon (Mida sellega teha saab?).
  • Kolmandale mingi asja (ei pea olema sama asi, mis esimesel lipikul) kirjeldus (Milline see välja näeb, kuidas lõhnab vmt?).

(3) Tehke kolm hunnikut – ühes on kõik objektide lipikud, teises funktsioonide lipikud ja kolmandas kirjelduste lipikud.

(4) Palu osalejatel jaguneda paaridesse. Iga paar võtab igast hunnikust ühe juhusliku lipiku, kombineerib saadud infot ning arutleb ja lepib omavahel 5-10 minuti jooksul kokku, mis uue toote nad just “leiutasid”.

(5) Palu neil tutvustada oma “tooteid” teistele paaridele.

Ole valmis täitsa jaburateks ideedeks – eesmärk ei olegi olla siin üdini ratsionaalne ja praktiline – aga ma luban, et lisaks vähem asjalikele ideedele, leiate ka täitsa arukaid ja edasi mõtlemist väärivaid ideealgatusi.

Kas oli põnev või kasulik? Hoolitse, et ka järgmised postitused Sinuni jõuaks ja liitu ideemäng “daVinci” Facebooki lehega


28
FEB
0

Kategooriad: Inimesed, Loovus, ideed, innovatsioon

Testi oma oletusi

Kui öelda sõna “äriplaan”, siis jooksevad paljud minema. Ei ole aega jamaga tegeleda! Ära vaata seda kui pikka lohisevat akadeemilist äriplaani. Vaata seda parem kui plaani sellest, kuhu ja kuidas tahad jõuda.

Alguses on idee läbimõtlemiseks üks A4 täitsa piisav. Eeldusel, et seal peal on õige jutt :-).

Vasta enda jaoks 5 lihtsale küsimusele:

  1. Mis probleemi Sa lahendad?
  2. Kelle probleem see on ja kui palju neid on?
  3. Mis on Sinu lahendus ja miks see on parem kui olemasolevad lahendused? NB! Keskendu kliendi kasule ja tulemustele, mitte tehnilisele lahendusele.
  4. Kuhu tahad välja jõuda? Kuidas Sa sinna jõuad?
  5. Kui palju Sul raha vaja on?

Valmis? 

Kui nüüd aus olla, siis on ju tegemist oletustega

Mnjah, kui nüüd aus olla, siis on ju tegemist oletustega. Suure hulga oletustega. Ja tegelikult pole Sul aimugi, kas need oletused peavad paika või mitte. Eric Ries, The Lean Start-up peaideoloog, soovitab nii uute toodete kui äride turule toomise juures:

  1. Tee prototüüp valmis nii kiirelt kui võimalik. See ei pea olema lõpuni viimistletud. See peab andma potentsiaalsele kliendile ettekujutuse, kuidas Sa tema probleemi kavatsed lahendada.
  2. Näita seda potentsiaalsetele klientidele, veel parem oleks kui nad kasutaksid seda. Kusjuures sõbrad, vanemad ja teised tuttavad ei lähe arvesse.
  3. Vestle nendega, proovi aru saada mis on nende tegelik vajadus ning kas Sinu oletused peavad paika. Ole seejuures enesekriitiline – Sa ei otsi kinnitust oma varasematele väidetele, vaid tahad päriselt ka mõista kliendi tegelikku vajadust. See ei ole üks ja sama asi :-).
Kas oli põnev või kasulik? Hoolitse, et ka järgmised postitused Sinuni jõuaks ja liitu ideemäng “daVinci” Facebooki lehega


16
FEB
2

Kategooriad: Ärimudel, Loovus, ideed, innovatsioon

Kui riik tahab rohkem ettevõtjaid…

Kui riik tahab rohkem töökohti ja ettevõtjaid, siis tuleb ettevõtluse teele meelitada tänaseid keskastmejuhte ja spetsialiste.

Töötutele suunatud programmid on kindlasti vajalikud juba kasvõi sotsiaalses mõttes, aga kahtlustan, et sealt väga palju reaalseid ettevõtteid ei tule.

Luban endale nüüd suure üldistuse (ja vabandan juba ette), aga inimesed jäävad üldjuhul töötuks siiski mingil põhjusel…

Keskastmejuhid ja spetsialistid on aga seevastu ennast oma tänases organisatsioonis juba tõestanud – nad suudavad ja tahavad asju ära teha. On hakkajad. Usun, et nende seas on paljud, kes vajavad vaid väikest tõuget ja  nad teevadki oma äri. Nendest omakorda osad ebaõnnestuvad. Loomulikult.

Kas see tõuge peaks olema koolitus, teadlikkuse suurendamise kampaania või eraldi toetusmeede on omaette teema, aga usun, et see oleks suure potentsiaaliga sihtgrupp ettevõtluse edendamiseks.

Arutame selle üle!

Kaks peamist vastuargumenti, mida olen kohanud, pole minu jaoks veenvad olnud:

  1. Argument nr 1: ettevõtjaid on igas ühiskonnas alla 10% ja juurde ei saa neid mingi valemiga, sest inimloomus on selline. Uuringud on selgelt näidanud, et eksisteerib seos ettevõtlusalaste teadmiste ja ettevõtlikkuse vahel – seega see on kindlasti suurendatav hulk. Küsimus ongi selles, et tuleb valida õiged inimesed.
  2. Argument nr 2: See on olemasolevatel firmadel tooli alt ära tõmbamine kui riik hakkab kampaania korras nende töötajaid ära meelitada. Nii mõtlev juht valetab endale – inimene lahkub vaid siis kui tal on olemasolevas kohas midagi puudu. Ma hoopis usun, et see tuleks olemasolevatele firmadele ka kasuks – lööks verevahetuse käima ja uued inimesed saaksid võimaluse.

Mida Sina arvad?

Kas oli põnev või kasulik? Hoolitse, et ka järgmised postitused Sinuni jõuaks ja liitu ideemäng “daVinci” Facebooki lehega


13
FEB
1

Kategooriad: Inimesed, Muu põnev :-)

Kopp ees praegusest tööst?

Oled mõelnud palgatöö lõpetamisele? Aga arvad, et las sellised trikid jääda noorematele? Näiteks alla 35-stele? Alla 30-stele? Alla 25-stele?

Mõtle uuesti!

Stereotüüpne ettekujutus edukast Sillicon Valley ettevõtjast – noor, piisavalt tark, et pääseda ülikooli ning piisavalt kärsitu, et sealt välja kukkuda – ei ole hoolimata prominentsetest näidetest siiski päris tõsi.

Kuigi me enamasti näeme kiirelt kõrgustesse lendavates tehnoloogiafirmade eesotsas noori asutajaid, siis uuring näitab, et tegelikult uuendajate keskmine vanus kasvab. 20-ndates aastatetes oleval asutajal on eelis näiteks küll sotsiaalmeedia valdkonnas, aga väiksem edulootus näiteks nanotehnoloogia või tehisintellekti arendamise valdkonnas – liiga noor inimene lihtsalt ei haara nende valdkondade keerukust ja seoseid. Keskmine (mediaan) USA tehnoloogiafirma asutaja on 39 aastane. Üle 50 aastaseid edukaid asutajaid on kaks korda rohkem kui alla 25 aastaseid.

Vanus, õigemini elukogemus, tundub andvat eelist.

Niisiis?

 

Kas oli põnev või kasulik? Hoolitse, et ka järgmised postitused Sinuni jõuaks ja liitu ideemäng “daVinci” Facebooki lehega


7
FEB
0

Kategooriad: Loovus, ideed, innovatsioon, Uuringud, ülevaated

Kulgev meeskond? Kulgev elu?

Kristjan küsib oma blogis: “Huvitav, kas pühendunult kulgev meeskond on võimalik? Mil moel võiks eesmärkide ja range tegevuskavata tiim jõuda kvaliteedistandarditel ja mõõdikutel ratsutavas maailmas teistest kaugemale?” Allpool on minu kommentaar Kristjani postitusele.

Tuleb nõus olla, et (peaaegu) kõik siin maailmas liigub eesmärgistamise ja standardiseerimise poole. Aga ma usun, et selle juured ei ole mitte selles, et kõik seda päriselt tahaksid. Juured on eesmärkides ja selles kuidas me endale oma tegevust mõtestame (õigemini, kas me seda üldse sisuliselt teeme).

Me ju vaikimisi aktsepteerime, et kogu aeg on vaja kasvatada käivet ja kasumit (äris) või osta üha suuremaid / uuemaid tarbeasju (eraelus). Ja selleks on vaja rohkem jõuda, rohkem teha. Hakkame otsima kuidas ühes ajaühikus rohkem teha/toota/suuta – ühesõnaga kuidas kiiremini joosta.

Sellel on minu arvates kaks tagajärge:

  • kannatab süvenemine ja kasvab pealiskaudsus,
  • maksame selle eest hästi kallist hinda läbi kaugenenud peresuhete, kõrge stressitaseme ja sellest tulenevate haiguste ning katkiste laste.

Neid tagajärgi me aga üldjuhul ei märka või ei tunnista endale lihtsal põhjusel – stress hoiab püsti. Ei ole olemas ühtegi võimsamat piitsa ega präänikut kui see, et inimene on enda jaoks otsustanud, et “ma pean”. Ja siinkohal pole vahet, kas see on nö päris põhjus või vaikimisi omaks võetud väline surve. Stressist loobumiseks pole võimalust – väärtushinnangud ju ütlevad, et kõvem tegija on see, kes suudab ühes ajaühikus rohkem.

Väärtushinnangud ju ütlevad, et kõvem tegija on see, kes suudab ühes ajaühikus rohkem.

 Iseendaga ja loodusega kooskõlas elamine on pop vaid esoteerilises kirjanduses. Neid raamatuid (mitte muidugi iga suvalist seal kümnete meetrite pikkuselt riiulilt, vaid neid, mis aeg-ajalt üleüldiseks massipsühhoosiks muutuvad – Coelho esimesed raamatud näiteks) on vahel hea kätte võtta, läbi lugeda ja õhata kui hea ja tark see jutt on… …ja siis panna vana rada edasi :-). Parema homse nimel.

Samamoodi reageeriti ju tegelikult sellele, juba ligemale kümme aastat vanale, kampaaniale “Võidab see kellel on surres kõige rohkem asju”.

Tegelikult jääb tahaplaanile see miks ja kellega oma igapäevast tööd teha. Mis sellest tööst muutub? Alguses püstitatud küsimusele vastamise võti ongi minu meelest just selle enda jaoks selgeks mõtlemises. Kui see on selge, siis võib kulgeda – ei ole vaja enam otseselt konkureerida. Kulgemise all ei pea ma silmas uimerdamist, vaid asjade mõnuga tegemist. Üldjuhul eeldab see senistest suhtevõrgustikest väljamurdmist, võib olla ka tegevusala vahetamist ning ilma suure formaalse organisatsioonita tegutsemist. Usun ka, et maailm liigub polariseerumise suunas – ühed jooksevad suurtes organisatsioonides veel kiiremini, teised valivad teha midagi muud vabakutselistena või nn “mees-ja-koer” tüüpi firmades.

Progressi jaoks on vajalikud mõlemad – esimesed on tublid töömesilased, kes hoiavad struktuure üleval, teiste seast tuleb rohkem neid inimesi, kes muudavad maailma. Olgu siis start-up firmades või kodanikuühiskonnas tegutsedes.

Vastus lühidalt: võti on teadlikkuses :-).

Kas oli põnev või kasulik? Hoolitse, et ka järgmised postitused Sinuni jõuaks ja liitu ideemäng “daVinci” Facebooki lehega


1
FEB
4

Kategooriad: Inimesed, Muu põnev :-)

Vajatakse saatana advokaati. Kiire!

Miks me küsime haruharva nõu kelleltki väljaspool tutvusringkonda? Selle asemel arutame asja meeleldi lähimate sõprade või kolleegidega, nendega, kelle arvamused on üldjuhul turvalised ja ootuspärased, kelle kohta me teame, et nad toetavad meie enda seisukohti.

Kui aga küsiksid nõu mõnelt võõralt, saaksid hoopis teise nurga alt vastuseid. Ilmselt oleks need täiesti uued ideed, võib-olla isegi vastuväited Sinu senistele mõtetele. Need on vastused, mis võivad käivitada suure hulga uusi ideid ja teha alternatiivide nägemise võimalikuks.

Aga me eelistame seda võimalust mitte kasutada.

Psühholoogid on juba ammu leidnud, et me pigem kipume otsima infot ainult oma valiku kinnituseks.

Sa suudad uskumatult efektiivselt oma valikuid mitte kinnitavat infot eirata.

 Sina ei ole  ilmselt mingi erand – Sa suudad uskumatult efektiivselt oma valikuid mitte kinnitavat infot eirata või argumenteeritult tagasi lükata. See, muide, mõjutab ka numbrite‑faktide interpreteerimist – oled leebem toetavate faktide osas ja kriitilisem nende teiste suhtes.

Mida saad teha? Hangi endale saatana advokaat – keegi, keda respekteerid ja kes iga Su otsuse ümber proovib argumenteerida.

* Pildi peal tsiteeritud mõtte autor on prantsuse-kuuba kirjanik Anaïs Nin.

Kas oli põnev või kasulik? Hoolitse, et ka järgmised postitused Sinuni jõuaks ja liitu ideemäng “daVinci” Facebooki lehega


30
JAN
0

Kategooriad: Loovus, ideed, innovatsioon

Romantiline wifi ja tasuta hommikumantli kasutamine

Armunud inimesed võiks olla sellised hotellikülastajad, kelle pärast tasub pingutada, sest nad avavad rahakoti kergemini. Eesti hotellipidaja näib aga arvavat, et tasuta hommikumantel, parkimine ja wifi on hästi romantilised.

Tegin ühe väikese eksperimendi – guugeldasin fraase “romanika pakett” ja “romantikapakett”, võtsin 10 esimest hotelli ning vaatasin-võrdlesin, mida need paketid sisaldavad.

Mis siis silma hakkas?

Paketid on ülisarnased ja eristumist on vähe. Olles ühe sellise paketi ostnud, siis on vähe lootust, et ma seda kuskilt veel ostan. Rääkimata sellest, et mõni nendest pakettidest annaks põhjust kaugemalt kohale sõita.

Tegelikult ei ole mingeid eraldi pakette olemas – vähemalt mulle jääb mulje, et sinna sisse pannakse pigem kõik “kätte juhtuv” mis ei tekita lisakulu s.t. vähe on erilisi asju, mis jätaks kliendile mulje, et tegelikult ka pingutatakse (mõned roosiõied ja vahuvein pole ju piisav?). Erand on Otepääl asuv Villa Müllerbeck, mis ainsana pakub ka väikese limusiinituuri.

Kui ongi mõni eraldi asi – näiteks protseduurid – siis üldjuhul pead valima ette antud nimekirjast ja seal on odavama otsa asjad.

Kõige “vingemad” asjad, mida reklaamitakse oluliste osadena romantikapaketist on tasuta parkimine (pooltel juhtudel), tasuta hommikumantli kasutamine ja tasuta jõusaal ja wifi :-)). On ju romantile eks? :-)

Kogu nimekiri sai siis selline:

  • Romantiline toakaunistus, roosivann, -õied vmt – 7 korda
  • Tavalisest parem tuba – 6
  • Romantiline õhtusöök – 6
  • Vee- ja saunakeskuse kasutus – 5
  • Tasuta parkimine – 5
  • Tasuta protseduur – 4
  • Privaatsaun, mullivann, vann vmt – 3
  • Puuviljavaagen, vahuvein vmt – 2
  • Hommikumantli kasutamine – 2
  • Tasuta wifi – 2
  • Limusiinisõit – 1
  • Ööklubi piletid – 1

No kui tõele au anda, siis ega mul külastajana pole midagi sellise paketi vastu, kus on veidi uhkem tuba, roosid-veinid-küünlad ja mullivann. Loo mõte on, et need paketid on äravahetamiseni sarnased, ei too kordusostusid ning ei loo majutuskohale ärilist eelist. Ükski pakett ei tekitanud tunnet, et oooo….sinna tahaks minna. Kuna paketid on igavalt sarnased, siis hakkan ma valima hoopis muude asjade järgi – mida ma seal linnas veel teha saan, kui kaugel see asub jmt. Kas mitte sellelaadse paketi tegemise üks eesmärk ei peaks olema kontrolli enda kätte haaramine ja enda majja tulemiseks põhjuse loomine? Või on pakett lihtsalt viis kuidas püsikulusid kliendigruppide vahel ära jagada?

Tundub, et loovust on vähe ja pingutada pole tahetud!

Kas oli põnev või kasulik? Hoolitse, et ka järgmised postitused Sinuni jõuaks ja liitu ideemäng “daVinci” Facebooki lehega


16
JAN
2

Kategooriad: Muu põnev :-), Turundus

Uuendajad, nutikus ja elluviimine – töötoa slaidid

Lõuna-Eestis on kohalike Leader tegevusgruppide toel juba teist korda käivitunud üks uuendajate arenguprogramm. Täna oli mul vahva võimalus Loovusaida näite põhjal nendele rääkida nutikusest ning ideede elluviimisest. Allpool tänased materjalid.
Kas oli põnev või kasulik? Hoolitse, et ka järgmised postitused Sinuni jõuaks ja liitu ideemäng “daVinci” Facebooki lehega


11
JAN
0

Kategooriad: Loovus, ideed, innovatsioon, Töötoad

Lehekülg 2 / 30 12345...»