Autori arhiiv

Jõusaali ärimudel – ega Sa siia sauna ei tulnud!

Põnevaid ärimudeleid leiab erinevatest valdkondadest – Jakob Saks mainis meie eilsel ühisel koolitusel Austraalia spordiklubi Jetts Gym. Uurisin ja vaatasin nende tegevust veidi. Lisan selle siia – ehk inspireerib kedagi.

Mida nad siis teisiti teevad? Sisuliselt tegid nad odavjõusaali :-) – viskasid välja kõik, mis polnud esmavajalik ja müüvad asja ca poole odavamalt – tüüpiline mudel, mida on rakendatud nii lennunduses, kaubanduses, autorendis ja mujalgi. Nüüd siis jõusaalides.

Jõusaali puhul tähendas see, et nad ei paku grupitreeninguid (nende hinnangul pakub see huvi vaid 10% jõusaali klientidele), jätsid välja basseinid, saunad ja muu tilu-lilu (ega Sa siia kümblema ei tulnud)  ja tegid ebaharilikult väikesed riietusruumid. Lisaks võeti kasutusele erinevad tehnoloogilised lahendused, mis on võimaldanud viia personalikulud minimaalseks – töötajad on kohal vaid 6 tundi ööpäevas.

Kõlab nagu igav ja kehva teenindusega koht? Tulemused näitavad vastupidist! Atraktiivseks tehti see läbi kolme asja:

  • asukoht – nende jõusaalid asuvad elamurajoonides, mis tähendab, et kalpsad juba spordirõivastes üle hoovi – lähedal ja mugav;
  • lahtioleku aeg – nende saalid on avatud 24/7 – oluline argument suurele osale inimestest alates töönarkomaanidest kuni öövahetuses töötajateni;
  • hind – alates 20 kohalikku dollarit kuus on ca 2 korda soodsam kui nö tavaline klubi, sealjuures ei pakuta mingeid ahistavaid lepinguid ega muid kohustusi.
Selle tulemusel on Jetts Austraalia kõige kiiremini kasvav jõusaalide kett. Oma mudelit levitatakse frantsiisina. Kaudne ärimudeli edu märk on seegi, et 85% frantsiisivõtjatest on teinud enam kui ühe klubi. Frantsiisivõtjale lubatakse, et keskmine klubi on jooksvasse plussi jõudnud viie nädalaga.

Mõnede allikate alusel on sellise ärimudeli esmakasutaja tegelikult USA firma Planet Fitness (mis on ajakirja Inc hinnangul USA üks kiireimini kasvavaid firmasid), aga see ei muuda sõnumi sisu: järjekordses valdkonnas on uue ärimudeliga suudetud ära võluda suur hulk kliente ja teenida palju raha. On üpris ilmne, et nn säästumudelit on võimalik rakendada peaaegu igas teenindusvaldkonna äris.

Mis Sina arvad – kes on järgmine?

Kas oli põnev või kasulik? Hoolitse, et ka järgmised postitused Sinuni jõuaks ja liitu ideemäng “daVinci” Facebooki lehega


0

Kagu-Eesti ettevõtluspäeva slaidid: ideest äriplaanini

Ettevõtlususku :-) inimesena pean käimasoleva ettevõtlusnädala raames üle Eesti päris mitu erinevat jutlust :-). Siin on tänased slaidid Kagu-Eesti ettevõtluspäeva jaoks. Üritus algab kohe varsti :-) Otepääl Veiko Tääri kohvikus L.U.M.I.

Kas oli põnev või kasulik? Hoolitse, et ka järgmised postitused Sinuni jõuaks ja liitu ideemäng “daVinci” Facebooki lehega


0

HBR annab konkurentide edestamise võtme – kaotatud oskuste taastamine

HBR kirjutab, et konkurentidest nutikamalt tegutsemine on imelihtne – vaja on vaid panustada mõtlemisesse senisest 50% rohkem aega ning alustada selle taastamisega, mis kool ja lasteaed on meis ära tapnud.

Tead Apple’i  kunagist “Think different” kampaaniat? Kampaania peamine eesmärk oli meenutada, mille eest Apple seisab, kes on nende kangelased. Need oli inimesed, kes mõtlesid teisiti ja viisid oma ideed ellu:

Albert Einstein, Bob Dylan, Martin Luther King, Jr., Richard Branson, John Lennon, R. Buckminster Fuller, Thomas Edison, Muhammad Ali, Ted Turner, Maria Callas, Mahatma Gandhi, Amelia Earhart, Alfred Hitchcock, Martha Graham, Frank Lloyd Wright ja Picasso.

Jeff Dyer ja Hal Gregersen kirjutavad HBR‘is, et erinevad uuringud näitavad selgelt, et need inimesed olid küll erilised ja silmapaistvad, aga nende edu ei seisnenud erilises andes, vaid selles, et nad võtsid mõtlemiseks aega ja nende assotsiatiivse mõtlemise oskus oli väga hea – nad oskasid leida erinevate nähtuste, faktide, sündmuste või objekti vahel uusi seoseid.

Autorite enam 5000 ettevõtja seas tehtud uuring näitas, et igaüks suudab nendega võrreldavalt mõelda kui ta  vaid piisavalt vaeva näeb, näiteks oleks vaja mõtlemisele kulutada senisest 50% enam aega:

Innovators (of new businesses, products, and processes) spend almost 50% more time trying to think different compared to non-innovators. In other words, non-innovators do occasionally think different. Yet compared to innovators, they just don’t do it as often. Generating new business ideas that make a positive financial impact takes time. Innovators who spend more time thinking different consistently engage in associational thinking and they deliver innovative results more frequently than those who don’t. It’s that simple.

Kui see nii lihtne on, siis miks inimesed ei kuluta lihtsalt rohkem aega mõtlemisele ja ei saavuta suurepäraseid tulemusi? Harvard Medical School’is tehtud uuring annab vastuse ja jahmatab: 60-80% inimestest leiavad, et massist erinevalt mõtlemine on ebamugav ja kurnav:

Researchers at Harvard Medical School opened our eyes to one compelling answer. Sixty to eighty percent of adults find the task of thinking different uncomfortable and some even find it exhausting. When adults must connect the unconnected through associational thinking, it wears themout. Why? Because most adults have lost the skills they once had (just watch almost every four-year old who relishes the chance to think different. And all of us were once four-year olds). We don’t lose this skill because genetic coding automatically shuts it down on our twenty-first birthday. Instead, most of us grew up in a world where thinking different was punished instead of praised (at home or school).

Laias laastus 1/3 loova mõtlemise oskusest tuleb geenidest ja 2/3 keskkonast, kus elame ja viibime. Nii, et enamus tulemust mõjutavatest tegurites on Su enda käes.

Alusta sellest, et õpi kasutama assotsiatiivse mõtlemise abivahendeid ja/või erinevaid loova mõtlemise metoodikaid – neid on netis täpselt must-miljon erinevat (näiteks GameStorming).

Võtke need oma tiimiga ette, katsetage, võrrelge erinevate meetodite kasutamisel saadud tulemusi ja tehke enda jaoks järeldusi. Võtke selle jaoks aega. Palju rohkem aega kui seni, see parandab, mitte ei halvenda sooritust.

 

Kas oli põnev või kasulik? Hoolitse, et ka järgmised postitused Sinuni jõuaks ja liitu ideemäng “daVinci” Facebooki lehega


2

Hea idee tekitab alguses rohkem küsimusi kui annab vastuseid

“Ega mul siin ühtegi head ideed ei olegi,” on üks neid lauseid, mida võib daVinci mängimise ajal kõige rohkem kuulda. Ja seda hoolimata sellest, et ütlejal on tavaliselt kümneid ideid paberi peal ja pärast mängu lõppu hindab ta seda tulemuslikuks.

Mille siis asi?

Põhjuseid on mitu. Üks olulisemaid on omalaadne kuulajate ootuste juhtimine, mida me kipume tegema, et vähendada enda ebakindlust. Me justkui arvame, et selline sissejuhatus teeb kuulajad meie kohe kõlava idee suhtes leplikumaks.

Aga kust tuleb see ebakindlus ja kuidas sellest lahti saaks? Hästi lihtne – ära vaata ideed kui valmis asja, vaid vaata kui lahenduse leidmise protsessi algust. Teiste sõnadega ära hinda, mis see idee ON, vaid mõtle mis sellest TULLA SAAB.

Nagu lapsed, kes ei küsi ainult “Mis see on?”, vaid ka “Aga mida ma sellega teha saan?”.

Hea idee tekitab alguses rohkem küsimusi kui annab vastuseid. 

Kas oli põnev või kasulik? Hoolitse, et ka järgmised postitused Sinuni jõuaks ja liitu ideemäng “daVinci” Facebooki lehega


0

Ärimudelist erinevate versioonide loomine

Peale seda kui avaldasin eelmise postituse, kus oli juttu ärimudeli uuendamisest, küsisid mitmed, et kuidas seda tegelikuses ikka teha. Osterwalder ütleb, et igast ideest peaks tegema 5-6 ärimudeli versiooni, et siis valida elujõulisem, aga kuidas sa seda ikka teed? Oled juba aju ära nikastanud, et oma idee mudelisse “toppida” ja see tundub ainuõige :-) ning siis palub keegi teha sama asi veel viis korda läbi.

Absurd? Ei ole.

Lahendus on tegelikult lihtne – kombineeri kirja pandud ärimudeli arutamist mõne loovtehnikaga, näiteks de Bono “Kuue mõttemütsiga“. Mõte on siis selles, et jagate igale osalejale rolli s.t. igaüks saab ülesande vaadata esmast ärimudelit mingi kindla nurga alt ja rääkida, mis mõtted talle tekivad. Kui ülejäänutel on vastupidised seisukohad, siis nad ei kritiseeri inimest, vaid tema rolli.

Analoogne sellele on nn ilmateate test, kus inimeste vahel jagatakse järgmised viis rolli:

  • Tuul. Iga idee elluviimist mõjutavad mitmed välised tegurid, mis pole meie kontrolli all. Kuidas mõjutavad ideed poliitilised, majanduslikud, sotsiaalsed ja tehnoloogilised arengud? Konkurendid?
  • Päike toob välja positiivsuse ja optimismi. Mõtle millist kasu toob Sinu idee elluviimine sihtgrupile? Mis kasu see veel võiks tuua?
  • Vihm toob välja varjatud vead, näiteks lekkiva katuse :-). Vihmased päevad on pilves ja hallid. Mõtle mis võib halvasti minna? Mida teised ei märka või alahindavad?
  • Vikerkaar on rõõmu ja loovuse sümbol. Mõtle võimaluste peale, mida see idee ellu viimine loob? Mis võimalusi see täiendavalt avab?
  • Lumetormis ei ole midagi võimalik näha, peab oma vaistu usaldmaa. Mida Su vaist selle idee kohta ütleb? Kas midagi peaks lisama või ära võtma? Ümber tegema?

Rollid võimaldavad välja öelda asju, mis muidu oleks keerulised öelda või mis langeksid kriitikatule alla. Ilma rollideta kipub arutelu minema ebakonstruktiivseks ja emotsionaalseks. Kasutage väljaöeldud mõtteid uute ärimudelite kirja panemise lähtekohtadena. Mängige ideedega!

Kui see teema on Sinu jaoks aktuaalne, siis vaata kindlasti ka ärimudeli uuendamise töötuba!

Kas oli põnev või kasulik? Hoolitse, et ka järgmised postitused Sinuni jõuaks ja liitu ideemäng “daVinci” Facebooki lehega


2

8 küsimust ärimudeli konkurentsivõime hindamiseks

Sa võid oma ärimudelit paberi peal uuendada palju tahad, aga ainsaks edukriteeriumiks on siiski maksvad kliendid. Business Model Canvas‘i looja Alexander Osterwalder tõi välja 8 kontrollküsimust, millele vastamine aitab Sul luua konkurentsieeliseid ja vähendada klientide lahkumist.

1. Kas Sinu ärimudel teeb kliendi jaoks lahkumise ajaliselt või rahaliselt kulukaks? 

Mida suurem on pingutus, aja- või rahakulu ehk inglise keeles switching cost, seda väiksem on kliendi soov pakkujat vahetada. Kui Apple tõi turule iPodi, siis Steve Job reklaamis seda lausega “thousand songs in a pocket” – see oli selge väljumisbarjääri loomine, sest klient, kes laeb kogu oma muusika iTunes’i ei viitsi naljalt sealt enam teise teenusepakkuja juurde kolida.

2. Kas Sinu ärimudel toodab korduvostusid? 

Ajalehe üksiknumbri müük kioskis on ühekordne tulu, otsekorraldusega tellimuse müük, aga korduvtulu, mis seob kliendi pikemaks ajaks, vähendab Sinu kulusid müügile ja muudav rahavood kergemini prognoositavaks.

3. Kas Su ärimudeli kulustruktuur on turgu rikkuv?

Kulude vähendamine ja kasumi maksimeerimine on tavapärane tegevus, aga mõned saavutavad selle läbi turul seni kehtivate arusaamade ja tavade murdmise. Võrdle näiteks Skype’i ja tavalisi telekomifirmasid või IKEAt ja tavalisi mööblikauplusi. Sellisel moel kulude vähendamine loob konkurentsieelise, mida ei ole konkurentidel nii kerge kopeerida. Muul moel kärpimine ei ole mingist piirist alates enam arukas ega võimalik.

Mida selle jutuga peale hakata? Kriba enda tänane ärimudel üles, loe siit ka teisi küsimusi, mõtle nende üle ja vasta nendele kõikidele ausalt. Ja siis otsusta juba vastustest lähtuvalt, kas ja mida edasi teha.

Kas oli põnev või kasulik? Hoolitse, et ka järgmised postitused Sinuni jõuaks ja liitu ideemäng “daVinci” Facebooki lehega


0

Kuidas muuta koosolek tõhusamaks? Vol.2

Ma olen viimase kümne aasta jooksul juhtinud kümnetes ja kümnetes organisatsioonides mitmeid sadu koosolekuid, ajurünnakuid ja kohtumisi. Teen ühe väikese seeria postitusi, kus jagan mõningaid tähelepanekuid, mis selle aja jooksul tekkinud ja millest Sul on reaalset abi kui järgmine kord oma tiimi ees seisad. Eelmist postitust saad lugeda siit.

Sulle pole ilmselt uudis, et küsimused, mida koosolekul arutatakse, on oma olemuselt korduva iseloomuga s.t. me tuleme nende juurde mingi sageduse ikka ja uuesti tagasi: Kuidas tõsta müüki? Milline võiks olla järgmine kampaania? Kuidas vähendada lepingute lõpetamist jne.

Mõnikord on vaja neid asju ratsionaalselt arutada ja valida juba mõni varem proovitud lahendus. Enamasti on siiski arukas otsida ka uusi lahendusvõimalusi.

Aga mis juhtub?

Korduvate küsimuste puhul on tavalisest veel raskem inimesi “käima saada”. Nad kipuvad pakkuma ideid, mida oled juba n+1 korda kuulnud.

Sellest karist mööda triivimiseks tehke lihtne parkimismaja harjutus:

  1. Anna ajurünnaku alguses igale osalejale tühi paber ja palu tal 2-3 minuti panna kirja need ideed, mis tal olid arutluse all oleva probleemi lahendusena juba enne koosoleku algust olemas.
  2. Seejärel “parkige” need ideed kuskile ära (kleepige seinale, istuge peale, pistke kotti vmt) ja leppige kokku, et ajurünnaku jooksul te neid ei kasuta.
  3. Võtke need ideed välja peale ajurünnaku lõppu nö ideede hindamise ja järgmiste tegevuste otsustamise ajaks.
  4. Valige tegevused kõikide ideede seast.

Sel moel lood suurema eelduse, et inimesed tõesti töötavad kaasa ja pingutavad lahenduse leidmise nimel, mitte ei paku vanu, äraleierdatud ideid.

 

Kas oli põnev või kasulik? Hoolitse, et ka järgmised postitused Sinuni jõuaks ja liitu ideemäng “daVinci” Facebooki lehega


0

Miks me heidame originaalsed ideed kõrvale isegi kui me neid otsime?

Küllap oled märganud, et kuigi me peame retoorikas loovust oluliseks ja suudame leida originaalseid ideid, siis tegevuste planeerima hakkamisel on meil kombeks originaalsemad ideed kõrvale heita ja suunduda turvalisele ja tuttavale rajale – ehk hakata ellu viima tavalisi ideid. Miks see nii on?

Põhjus on omalaadses alateadlikus surnud ringis leiavad Pennsylvania ülikooli uurijad, kes viisid läbi rea eksperimente, kuhu oli kaasatud enam kui 200 inimest.

Iga loov idee ründab mingit olemasolevat olukorda soovides seda mingil viisil muuta. . Seetõttu mõjuvad uued ideed inimestele kui ebakindluse allikad, mis panevad ennast ebamugavalt tundma. Uurides inimeste varjatud eelarvamusi – neid, mida me sageli endalegi tunnistada ei taha, näiteks seisukohtasid rassismis vmt – leidsid uurijad, et organisatsioonis seostub sõna “loovus” inimeste jaoks muuhulgas ka sõnadega “oksendamine”, “mürk” ja “agoonia”.

Selliste seoste tekkimisel pole ime, et inimesed jätavad tõeliselt loovad ideed kõrvale ja valivad elluviimiseks need, mis on juba läbiproovitud ja suurema tõenäosusega ka toimivad. Puhas alalhoiuinstinkt.

Uuringu läbiviijad eesotsas Jennifer Muelleriga Pennsylvania ülikoolist nendivad, et tegelikult on tulemused iroonilised – ebakindlus majanduskeskkonnas ja karmistuv konkurents sunnib ettevõtteid üha enam otsima abi loovusest, samal ajal kui loovad ideed tekitavad organisatsioonis sees, vastuseisu, ebakindlust ja ebamugavust. Mis omakorda muudab organisatsiooni liikmed loovatele ideedele vähem vastuvõtlikuks ning vähendab nende võimet tõeliselt häid ideid ära tunda.

Autorite arvates selgitab viimane ka seda, miks me kipume loovaid ideid välja filtreerima isegi siis kui me neid tegelikult väga-väga otsime.

 

Kas oli põnev või kasulik? Hoolitse, et ka järgmised postitused Sinuni jõuaks ja liitu ideemäng “daVinci” Facebooki lehega


2

Kus su kritseldamismärkmik on?

Kritseldamine paneb mõtted liikuma! Seega – kas Sul on mingi toimiv süsteem oma ideevälgatuste talletamiseks?

Suvalisel ajal ja kohas?

Minu soovitus on imelihtne, isegi triviaalne, aga olen selle ise aastake tagasi taasavastanud ja julgen soovitada: osta endale (uuesti) märkmik. Ma ei mõtle kalendermärkmikku, vaid sellist, kuhu saad oma ideed kirja panna või üles kritseldada.

Kanna seda kogu aeg kaasas.

Märkmiku kasutamisel on lisaks ideevälgatuste salvestamisele (mis on peamine iva, sest kuigi sa idee tekkimise ajal usud, et sa seda ära ei unusta, on tegelikkus tavaliselt teine; ma jään vahel idee üles kirjutamiseks isegi tee äärde seisma, et mitte ideed kaotada) veel kolm suurt plussi:

  • See annab võimaluse vältida ideede kohest hindamist. Me kipume nii ajurünnakul kui ka väljaspool seda ideid üheaegselt otsima ja hindama ning oleme seetõttu liiga kriitilised. Kui aga paned ideevälgatuse kirja, siis saad hiljem mõelda, kas see on hea idee või kuulub see nende teiste hulka.
  • Nii uskumatu kui see ei tundu, teeb idee kirja panemine ruumi uute ideede jaoks – sa ei ketra enam seda esimest ideed edasi, kuna tead alateadlikult, et see on nüüd turvalises kohas salvestatud.
  • Last, but not least: pabermärkmikku saad kritseldada nii pilte kui näiteks erinevaid ideid ühendavaid noolekesi jmt. Kritseldamine, aga paneb mõtted liikuma. Sellest räägib CNN’is (ja viitab põnevatele materjalidele edasi) väga hästi ka kritseldamisguru Sunni Brown.

Ah, et miks ei või nutitelefoni, iPadi vmt samaks otstarbeks kasutada? Ilmselt võib, aga mul on erinevatest elektroonilistest vidinatest tüdimus ja olen seetõttu märganud, et üha suurema offline aja lubamine endale mõjub hästi muuhulgas ka uute ideede leidmisele. Ja elektroonilisse vidinasse on tiba keerulisem kritseldada :-).

Oma käitumisharjumuste sellele küljele inspireeris mind mõtlema täna hommikul kohatud Aristoteles Onassise soovitus Forbes’is:

Always carry a notebook. Write everything down. When you have an idea, write it down. When you meet someone new, write down everything you know about them. That way you will know how much time they are worth. When you hear something interesting, write it down. Writing it down will make you act upon it. If you don’t write it down you will forget it. THAT is a million dollar lesson they don’t teach you in business school!

Täiendus: skännisin mõned oma paberitele tekkinud ajaviite-kritseldused sisse, neid näed siin.

.

Kas oli põnev või kasulik? Hoolitse, et ka järgmised postitused Sinuni jõuaks ja liitu ideemäng “daVinci” Facebooki lehega


1

Kuidas muuta koosolek tõhusamaks? Vol.1

Ma olen viimase kümne aasta jooksul juhtinud kümnetes ja kümnetes organisatsioonides mitmeid sadu koosolekuid, ajurünnakuid ja kohtumisi. Teen ühe väikese seeria postitusi, kus jagan mõningaid tähelepanekuid, mis selle aja jooksul tekkinud ja millest Sul on reaalset abi kui järgmine kord oma tiimi ees seisad. 

Inimesed võtavad koosolekule tulles oma “seljakoti” kaasa – mõni mõtleb pooleli jäänud ülesannetele, teine sellele, mida ta pärast tegema hakkab, kolmandat segab mõni isikliku elu sündmus. Koosoleku juhina saad üsna lihtsalt aidata inimestel “kohale jõuda”.

Selleks anna enne koosolekuteemade juurde minemist inimestele 2 x 2 minutit, mille jooksul jagunetakse paaridesse ja räägitakse teine-teisele sündmusest, tegevusest või asjaolust, mis parasjagu meeli erutab – see võib olla seotud nii töö- kui eraeluga, positiivne või negatiivne, juba toimunud asi või tulevikus võib-olla juhtuv asi. Sisu pole tegelikult oluline – tähtis on, et inimesed saavad ennast “maha laadida” ja teema välja rääkida. Teine kaks minutit vahetatakse naabriga rollid – esimesena rääkija kuulab ja vastupidi.

See lihtne harjutus aitab osalejatel peale rääkimist teema “kõrvale panna” ja koosolekule keskenduda. Olen seda korduvalt proovinud ja ikka ja jälle nentinud, et lihtsuses peitub võlu :-).

 

Kas oli põnev või kasulik? Hoolitse, et ka järgmised postitused Sinuni jõuaks ja liitu ideemäng “daVinci” Facebooki lehega


3
Lehekülg 5 / 30 «...34567...»