Blogi

Huvitav mis on ettevõtte pikaealisuse saladus?

Sattusin ühele vanale Business Week’i artiklile, mis räägib ettevõtete pikaealisuse saladusest selle ettevõtte näitel. Kongo Gumi oli oma enam kui 1400 aastase vanusega maailma vanim iseseisev firma. Ei, ma ei kirjutanud valesti :-) – on jah üle 1400 aasta vana – firma asutati aastal 578. Tõsi, enam ta iseseisev ei ole (firma sattus raskustesse ja ta võeti üle), aga nüüd peaks ta ilmselt lihtsalt maailma vanim firma olema. Tore tiitel seegi.

Kongo Gumi tegevusvaldkond on budistlike templite ehitamine. Nagu Business Week ütleb “on vähe tegevusalasid, mis on stabiilsemad kui budistlike templite ehitamine”. Eriti lahedaks teeb firma ajaloo see, et kuni viimase ajani oli tegemist perefirmaga.

Kui keelt valdad :-), siis saad firma kodulehega saab tutvuda siin.

P.S. Muide, seda millistest väikestest asjadest suured asjad võivad alguse saada näete siit. Neile, kes uurida ei viitsi :-), olgu öeldud, et tegemist on Googliga ajast kui tollal tundmatud tudengid Sergey Brin and Larry Page seda kooliprojektina arendasid. Algse viite selle teema juurde leidsin DreamGrow ajaveebist.

Kas oli põnev või kasulik? Hoolitse, et ka järgmised postitused Sinuni jõuaks ja liitu ideemäng “daVinci” Facebooki lehega


0

President näitab eeskuju

Väljavõtteid president Toomas Hendrik Ilvese avaldusest:

“Kriis maailma majanduses on tänaseks juba ametlikult välja kuulutatud. Väikeseid avatud majandusega riike, kes sõltuvad ekspordist, mõjutab seisak rohkem kui suuremaid.” /…../ “Viimasel neljal-viiel aastal kasvasid Eesti riigieelarve kulud samas tempos tohutult kiire majanduskasvuga, kohati veelgi kiiremini. Ometi oli juba aasta-paar tagasi selge, et majanduse kasvutempo sellisena ei kesta.” /…../ “Eesti vajab täpsemat ja selgemat eesmärki, kui pelk kulude kokkuhoid. Kärpimine ja säästueelarve on vaid hädapärane tööriist millegi saavutamiseks. See “miski” on meil teada ja välja öeldud – see on liitumine eurotsooniga 2011. aastal.”

Avaldus nagu avaldus ikka kui mitte arvestada selle avaldamise kanalit. Jah – presidendi kõne avaldati (kui ma ei eksi siis esmakordselt) ainul YouTube’is. Mis selle kõigel ettevõtlusega pistmist on? Selle väga laheda uudisega tuli mulle meelde, et Andrus Purde kirjutas oma blogis, et firma turunduseelarvest olgu alati mingi osa riskifond. Ta toob välja ka viite ühele McKinsey uuringule, mis soovitas, et 75-80% turunduseelarvest peaks olema  järeleproovitud lahendused ja 20-25% nö riskilahendused. 

Tundub, et president näitab Eesti ettevõtjatele ette kuidas uusi kanaleid ära kasutada – näiteks selle sama YouTube’i kasutamine ei ole täna veel loomulik osa ettevõtete turunduseelarvest. Üks ere näide tuleb siiski meelde, mis muide oli kuuluduste järgi päris edukas (eesmärk oli tudengeid tööle meelitada).

Mis kanalisse investeerid sina oma järgmise aasta turunduseelarvest selle 25% suuruse riskifondi?

Kas oli põnev või kasulik? Hoolitse, et ka järgmised postitused Sinuni jõuaks ja liitu ideemäng “daVinci” Facebooki lehega


1

Ei tohi „ei” öelda

Endine SAS juht Jan Carlsson rääkis ja ajakirjas Chef oma wow! elamusest, mis pärines ühest Indoneesia hotellist. Jan imestas hotellis viibimise ajal personali suure teenindustahte ja efektiivse töökorralduse üle. Palju reisinud inimesena leidis ta, et selles hotellis on teenindus peajagu üle kõikidest teistest, kus ta seni on peatunud.

Kohtudes hotelli juhiga uuris Jan, et millised reeglid on teenindajatele kehtestatud mis tagavad nii kõrge teenindustaseme.

Vastus rabas oma lihtsusega. „Me oleme töötajatega kokku leppinud, et nendel on oma igapäevast tööd puudutavates küsimustes  alati õigus öelda kliendile „ja”. Kui nad aga tahavad kliendile öelda „ei” peavad nad selleks oma otsese ülemuse luba küsima.”

Halleluja!!

Kuidas toimub see Sinu ettevõttes? Ma usun, et nii nagu peaaegu igal pool mujal – „ei” tohib alati öelda, aga „jah” ütlemiseks peab paljudel juhtudel luba küsima. Mida sa edaspidi kavatsed teha? :-)

Kas oli põnev või kasulik? Hoolitse, et ka järgmised postitused Sinuni jõuaks ja liitu ideemäng “daVinci” Facebooki lehega


3

Turbostarteegia

Ajakirja Fortune uuring näitab, et vaid 10% strateegiatest on selgelt sõnastatud ja tulemuslikult elluviidud. Veelkordne tõetus, et isegi kui konkurentsistrateegia formuleerimine on väga oluline ei garanteeri see veel mingeid tulemusi. Veelgi enam – analüüs näitab, et ca 40% firmade investeeringutest ei ole kooskõlas nende strateegiliste eesmärkidega.

Miks see nii on? Kui elluviimine tähendab reaalsuses tegutsemist, siis see number näitab, et enamik ettevõtteid kas a) ei püsi oma tegevusega reaalsuses kuigi hästi või b) tegevusega püsivad reaalsuses, aga planeerimise etapil ei püsi reaalsuses. Ilmselt on see nii osalt seetõttu, et strateegia jääb lihtsalt sahtlisse (kas siis lohakuse või tüdimuse tõttu) ja osalt seetõttu, et strateegia on valmimise hetkeks juba vananenud ja reaalne elu nõuab teistsuguseid investeeringuid.

Mulle tundub, et (väga) pikaajalise planeerimise kuldne ajajärk on haihtunud. Haihtunud vaikselt, aga kindlalt kaugete aegade taha :-). Nagu me iga päev näeme muutub maailm väga kiirelt (eriti viimasel ajal) ja selles olukorras ei saa lubada endale näiteks kuus kuud kestvat planeerimist – vaja on oluliselt kiiremat planeerimist ja paindlikku juurutamist. Paindlik on vaja olla selleks, et märgata ja reageerida konkurentidest kiiremini ootamatute muutuste korral, strateegia ise on jätkuvalt vajalik kuna ilma strateegiata oleks äri suure tõenäosusega kaootiline, raiskav ja ebaefektiivne.

Seega: planeeri detailselt maksimaalselt ühe aasta tegevusi ja planeeri visioon kahes osas – kolme aasta ja kuue aasta visioon. Strateegia väljatöötamiseks ära kuluta rohkem aega kui kolm kuni neli ajurünnakut (ja seda mitte rohkem kui nelja kuni kuue nädala jooksul). Pikalt ei tohiks takerduda mingi lisainfo otsimisesse ja/või uuringute tegemisesse – kui tegevuse käigus oma valdkonda analüüsite, siis on teil enamus infot olemas niikuinii ja väikesed kiired info kontrollimised on piisavad. Pikaajalised ja põhjalikud uuringud ei loo kiiresti muutuvas keskkonnas nii suurt lisaväärtust kui palju on nende tegemiseks vaja aega kulutada. Seda peaks kompenseerima pidev tegevuskeskkonna monitoorimine ja regulaarne strateegia uuendamine – minimaalselt üks, paremal juhul kaks korda aastas tasuks üheks päevaks maha istuda ja hinnata väliskeskkonnas toimunud muutusi ning seda, et kas nende valguses oleks vaja oma tegevusi korrigeerida. Just korrigeerida – fundamentaalsed asjad (missioon, väärtused, äridefinitsioon ei ole kindlasti nii kiirelt muutuvad).

Protsess koosneb neljast lihtsast etapist:

  1. Äri defineerimine, missiooni ja väärtuste sõnastamine.
  2. Tänase olukorra kaardistamine.
  3. Soovitud tuleviku kirjeldamine.
  4. Kui olete arengule suunatud, siis kahes eelmises punktis kirjeldatud olukorra vahel valitseb erinevus. Neljas etapp ongi nende erinevuste kõrvaldamiseks vajalike tegevuste sõnastamine ehk tegevuskava koostamine.

Protsess peaks andma selged:

  • Eesmärgid.
  • Eesmärkide saavutamiseks vajalikud tegevused.
  • Eesmärkide saavutamiseks vajalikud ressursid.
  • Eesmärkide saavutamiseks vajalikud investeeringud.

Ja veel üks soovitus: nimetame seda edaspidi pigem stARteegia, mitte stRAteegia. Turbostarteegia :-).

Kokkuvõte:

  • Planeeri (maks. 3-4 ajurünnakut)
  • Teosta
  • Kontorolli ja reageeri KOHE
  • Uuenda pidevalt (2 korda aastas)

Artikkel ilmus EASi juhtimisportaalis.

Kas oli põnev või kasulik? Hoolitse, et ka järgmised postitused Sinuni jõuaks ja liitu ideemäng “daVinci” Facebooki lehega


5

Miks kõlavad paljud strateegiad nagu bullshit bingo (kuigi ekslikult)?

Ilmselt tead Bullshit bingo nimelist igavuse tapmise mängu pikkade koosolekute jaoks. Kes ei tea saab kiire ülevaate siit. Strateegiakoosolekud annavad suurepärase võimaluse seda mängu ikka jälle mängida. Kahetsusväärelt paljud strateegiad sisaldavad palju üldsõnalisi ilusaid lauseid nagu „efektiivseimaks tootjaks saamine”, „kliendirahulolu tagamine” vmt.

Miks juhid, kes on strateegia formuleerijad, jäävad nii üldsõnaliseks? Harvard Business Review eelmise aasta detsembri numbris arvas Stanfordi ülikooli organisatsioonikäitumise professor Chip Heath, et selle põhjus ei ole mitte juhtide ebapädevus või soov „tähtsat” juttu rääkida, vaid asjaolu, et juhid, kes igapäev nendele teemadele mõtlevad, nende teemade sees elavad räägivad abstaktselt kuna esitavad kokkuvõtlikult seda, mida nad on juhtkonnas palju arutanud ja mis on nende jaoks elementaarne.

Kõik oleks ju korras – juhid räägivad lühidalt nagu neil kombeks on ja saavad üksteisest aru. Poolelt lauselt. Probleem tekib aga starteegia viimisel töötajateni, sest nemad ei ole juhatuse koosolekutel osalenud ning ei taba nende lausete taga olevaid mõtteid ja siis tundub kogu jutt eelpool nimetet mängu sarnane.

1990-ndate alguses viis Elizabeth Newton Stanfordi ülikoolis läbi katse, kus paluti osadel katsealustel koputada mingit üldtuntud meloodiat ja teistel arvata, mis meloodiaga on tegemist. Enne katset arvasid katsealused, et ca pooled korrad peaks ikka ära arvama. Reaalne tulemus oli aga, et 40-st meloodiast üks arvati ära – õnnestumise protsent oli 2,5%.

Juhid arvavad, et töötaja saab ju aru, mida nad mõtlevad. Töötaja arvab, et teab mida juhid mõtlevad. Paraku on õnnestumise protsent suure tõenäosusega samas suurusjärgus meloodiate ära arvamise tõenäosusega.

Soovitus: tõlgi eesmärgid konkreetseteks mõõdetavateks tegevusteks, määra igale tegevusele tähtaeg ja vastutaja ning hoolitse selle eest, et need tegevused räägitakse lahti koos „suure pildiga”. Siis on lootust, et sel aastal jääb see mäng mängimata.

Kas oli põnev või kasulik? Hoolitse, et ka järgmised postitused Sinuni jõuaks ja liitu ideemäng “daVinci” Facebooki lehega


2

Raha tagasi garantii

Minu eesmärk on pakkuda koolitusi ja viia läbi töötubasid, mis loovad Sinu organisatsioonile väärtust. Teen kõik selleks, et koolitused ja töötoad oleksid praktilised ja kasulikud.

Kui aga tunned nädala jooksul peale ürituse toimumist, et ei ole saanud väärtuslikku infot ja saadad oma seisukoha põhjenduse e-postiga, maksan Sulle kogu raha tagasi.

Kas oli põnev või kasulik? Hoolitse, et ka järgmised postitused Sinuni jõuaks ja liitu ideemäng “daVinci” Facebooki lehega


0

Vanast ja habemega asjast – SWOT analüüsist

Kui keegi korraldaks võistluse, et leida kõige rohkem üleekspluateeritud “tööriist” juhtimise valdkonnast, siis oleks SWOT-analüüs üks tõsisemaid esikoha pretendente. Seda kohtab pea igas äri- ja strateegiaplaanis ja kohati on see isegi nõutud kui eriti tähtis asi :-).

Ega SWOT pole ju paha vahend (mulle erinevad maatriksid üldiselt meeldivad), aga sageli on analüüs tehtud vigaselt või pole selleni üldse jõutud. Üks enamlevinud vigu on maatriksi vale kasutamine – see täidetakse valesti, täitmisel ei olda objektiivsed ning töö lõpetakse enne, kui see tegelikult valmis on.

Ja kindlasti ei ole see mingi imerelv, mille abil saaks diagnoosida kõiki organisatsiooni ees seisvaid tänaseid ja homseid probleeme.

Kuidas SWOT analüüsi üldjuhul tehakse? Meeskond koguneb ning selgitab ajurünnaku käigus välja organisatsiooni tugevused, nõrkused, ohud ja võimalused. Siin tehakse sageli kaks esimest viga. Esimene viga on, et maatriksis ei paigutata tegureid õige nimetaja alla. Oluline on jälgida, et tugevused ja nõrkused tuleneksid ettevõtte sisekeskkonnast ning ohud ja võimalused väliskeskkonnast.

Teine viga on, et enda vastu ei olda ausad. Sageli kiputakse pilti ilustama – kõiki ohtusid ei panda kirja ja tugevusi mõeldakse juurde. Selle vältimiseks on oluline ajurünnaku käigus kirja pandud tegurid hiljem veel kord kriitiliselt üle vaadata ja veenduda nende tõepärasuses.

Kolmas viga tehakse tihti sellega, kui pärast mõjutajate väljaselgitamist arvatakse, et töö on valmis. Saadud informatsiooni ei kasutata tegevusplaanide koostamise sisendinfona, vaid seda peetakse juba lõpptulemuseks.

SWOT on tegelikult tööriist, mis aitab koguda ja süstematiseerida “toorinfot”, millega on vaja tööd edasi teha.

Sellisel moel korrastatud mõtted annavad ettevõtte juhtidele oluliselt parema pildi hetkeolukorrast ning on suurepärane alusinformatsioon ettevõtte edasiste tegevuste sõnastamiseks.

Vigade vältimiseks on kolm võimalust

  • valige üheskoos igast valdkonnast välja viis kõige olulisemat tegurit;
  • analüüsige tegureid, vastates järgmistele küsimustele:
    – kas oma tugevusi kasutades oleme võimelised ära kasutama avanevaid võimalusi (joonisel nr 1)?
    – kas oma sisemistele tugevustele toetudes oleme võimelised vastu seisma välistele ohtudele (2)?
    – ega meie sisemised nõrkused ei takista meil väliseid võimalusi enda kasukas pöörata (3)?
    – ega meie sisemised nõrkused ei tee meid väliste ohtude tõttu kergesti haavatavaks (4)?
  • tulenevalt vastustest, mõelge:
    – kas tugevused on piisavad, et nendest kujuneks pikaajalised konkurentsieelised, st kas nad on piisavalt unikaalsed ning ega nad pole konkurentide poolt liiga kergelt kopeeritavad?
    – kas nõrkused on piisavalt minimeeritud või on vaja nendega veel vaeva näha?
  • kas mõnest praegusest nõrkusest võib võimaluste rakendamisega saada tugevus?

Vat siis on ehk asjast kasu kah :-).

Ja rohkem võib selle kohta lugeda kui näiteks Googlisse panna märksõna “TOWS” või näiteks siit.

Kas oli põnev või kasulik? Hoolitse, et ka järgmised postitused Sinuni jõuaks ja liitu ideemäng “daVinci” Facebooki lehega


3

Tootearendusest, ilma stereotüüpideta

Uuring “Innovaatiline tegevus Eesti ettevõtetes” toob järeldustes välja, et uuendamine Eesti ettevõtetes ei ole piisavalt kompleksne, seisnedes jätkuvalt valdavalt uute seadmete sisseostmises ja inimeste väljaõppes nende seadmetega töötamiseks. Lisatakse et ettevõtete innovatsiooni, eriti T&A-sse tehtud kulud olid jätkuvalt madalad ja ettevõtete koostöö ülikoolide ning uurimisasutustega puudutas vaid väga väikest osa ettevõtetest (ca 1%).

Parandamaks seda on EAS välja töötanud mitu programmi, näiteks T&A programm (toetus tootearenduseks), Klastrite arendamise programm (rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmiseks).

Kindlasti peab selle poolega tegelema ja seda toetama, aga mina olen veendunud, et suur innovatsioon algab väikesest – uuendustest, mis lihtsalt kombineerivad olemasolevaid teadmisi või tegevusi uutmoodi. Revolutsioonilisi muudatusi “juhtub” harva – kui seada eesmärgiks ainult need, siis võibki neid ootama jääda. Kahjuks.

Alguses tasuks mõelda sellele kuidas ettevõttes kogu meeskond panna uuendustele mõtlema ja neid otsima. Kasvõi väikeseid. Ühe lähtekoha sellise uue mõtteviisi süsteemseks ülesehitamiseks võiks pakkuda kõrvalolev maatriks. See aitab hoida fookuses kliendivajaduse ja vältida seda, et minnakse lihtsalt toodet arendama.

Selle kasutamine eeldab siis olemasolevate ja potentsiaalsete klientide ning nende olemasolevate ja uute vajaduste analüüsimist. Soovitus on, et katsuge oma tiimiga viia regulaarselt läbi ajurünnakuid, kus on ülesandeks leida uusi tooteideid või -uuendusi igasse kasti:

  • olemasolev klient ja olemasolev vajadus,
  • olemasolev klient ja uus vajadus,
  • uus klient ja olemasolev vajadus,
  • uus klient ja uus vajadus.

Eeltööna on ilmselt vajalik olemasolevate klientide analüüs ja grupeerimine vastavalt Sinu ettevõtte jaoks olulisele mõõdikule – olgu selleks siis käive või kasum kliendi kohta, kliendisuhte pikkus, ostmise sagedus vmt. Kui Sul on see tegemata, siis soovitaks alustada sellest, et mõtleksid läbi milliseid kliente Sa üleüldse esmajoones tahad.

Ideede selekteerimise osas kehtib lihtne „innovatsiooni püramiidi” loogika – Sul peaks olema väike hulk enim rahalist panust saavaid ideid, keskmine hulk testfaasis olevaid ideid, suur hulk ideid, mis on ootel.

Ideed võivad erinevatel etappidel liikuda püramiidi erinevate osade vahel. Oluline on, et ideid oleks kogu aeg varuks ja et neid oleks palju. Oluline on vahet teha ka olulisel ja ebaolulisel ning mitte käest kaotada strateegilist suunda.

Kas oli põnev või kasulik? Hoolitse, et ka järgmised postitused Sinuni jõuaks ja liitu ideemäng “daVinci” Facebooki lehega


0

Blog.tr.ee valideerimise postitus

ZONTXIVY. See on nüüd tehniline postitus, et Arendussahtel blog.tr.ee kataloogis ilusti kättesaadav oleks.

Kas oli põnev või kasulik? Hoolitse, et ka järgmised postitused Sinuni jõuaks ja liitu ideemäng “daVinci” Facebooki lehega


0

Missioonist ja visioonist ei piisa

Harvard Business Review toimetaja Thomas Stewart soovitab raamatus “FedEx Delivers: How the World’s Leading Shipping Company Keeps Innovating and Outperfoming the Competition”, et ettevõtted võiks oma strateegia planeerimise käigus lisaks missioonile (ingl.k. mission statement) sõnastada ka vabadused (ingl.k. permission statement).

Ta leiab, et tänastes, järjest enam detsentraliseeritud organisatsioonides, on vaja selgelt sõnastada töötajate otsustusvabadused ettevõtte põhiväärtustena. Mida need vabadused võiks sisaldada?

Ilmselgelt on see iga ettevõtte puhul erinev, aga toimetajahärra näidisnimekiri on järgmine:

  • vabadus ise mõelda ja uutmoodi tegutseda – töötajal peaks olema võimalus võtta selleks aeg maha ning mõelda sellele, mis tähtis,
  • vabadus mitte nõustuda (ja mitte selle eest kinga saada),
  • vabadus koostööd oma soovi järgi organiseerida ilma selleks eelnevalt luba küsimat,
  • vabadus leiutada ja/või täiustada töötamise viis,
  • vabadus otsustada – uuring on tõestanud, et enamus juhtunud jamade korral ei oleks üks lisaallkiri midagi muutnu,
  • vabadus olla teistsugune – sageli on esmapilgul veidrikud need kellel on kõige uudsemad ideed, seega pead leidma viise kuidas teistsuguseid inimesi enda juurde meelitada.

Seoses sellega meenus mulle üks Rootsis läbi viidud uuring, mis soovitab juhtidel õppida nägema mustreid ootamatute asjade puhul. Oma Luleå ülikoolis kaitstud doktoritöös leidis uuringu autor Sören Augustinusson, et selliselt käituvad juhid saavutavad oma meeskonnaga oluliselt paremaid tulemusi.

Uuring näitas, et tänased organisatsioonid on sedavõrd terviklikud, et neid ei ole võimalik kõiki protsesse detailselt planeerides täielikult kontrollida. “Enamus juhtimiskoolitusi keskenduvad kontrollifaktorile, mis on ka arusaadav, sest juhid peavad seadma eesmärke ja tagama nende täitmise. Kui aga juhid treeniksid mustrite nägemise oskust, siis paradoksaalsel kombel, juhiksid nad protsesse tulemuslikumalt ning oleksid edukamad,” ütleb autor.

Ta soovitab alustada sellest, et juhil ei oleks rohkem kui 20 otsest alluvat – vastupidisel juhul ei ole võimalik olla asjades piisavalt “sees” mustrite nägemiseks.

Eespool mainitud raamatut saab muide GoogleBooks’ist ka lugeda kui klikid siia.


Kas oli põnev või kasulik? Hoolitse, et ka järgmised postitused Sinuni jõuaks ja liitu ideemäng “daVinci” Facebooki lehega


0
Lehekülg 29 / 30 «...10202627282930