Kui keegi korraldaks võistluse, et leida kõige rohkem üleekspluateeritud “tööriist” juhtimise valdkonnast, siis oleks SWOT-analüüs üks tõsisemaid esikoha pretendente. Seda kohtab pea igas äri- ja strateegiaplaanis ja kohati on see isegi nõutud kui eriti tähtis asi :-).
Ega SWOT pole ju paha vahend (mulle erinevad maatriksid üldiselt meeldivad), aga sageli on analüüs tehtud vigaselt või pole selleni üldse jõutud. Üks enamlevinud vigu on maatriksi vale kasutamine – see täidetakse valesti, täitmisel ei olda objektiivsed ning töö lõpetakse enne, kui see tegelikult valmis on.
Ja kindlasti ei ole see mingi imerelv, mille abil saaks diagnoosida kõiki organisatsiooni ees seisvaid tänaseid ja homseid probleeme.
Kuidas SWOT analüüsi üldjuhul tehakse? Meeskond koguneb ning selgitab ajurünnaku käigus välja organisatsiooni tugevused, nõrkused, ohud ja võimalused. Siin tehakse sageli kaks esimest viga. Esimene viga on, et maatriksis ei paigutata tegureid õige nimetaja alla. Oluline on jälgida, et tugevused ja nõrkused tuleneksid ettevõtte sisekeskkonnast ning ohud ja võimalused väliskeskkonnast.
Teine viga on, et enda vastu ei olda ausad. Sageli kiputakse pilti ilustama – kõiki ohtusid ei panda kirja ja tugevusi mõeldakse juurde. Selle vältimiseks on oluline ajurünnaku käigus kirja pandud tegurid hiljem veel kord kriitiliselt üle vaadata ja veenduda nende tõepärasuses.
Kolmas viga tehakse tihti sellega, kui pärast mõjutajate väljaselgitamist arvatakse, et töö on valmis. Saadud informatsiooni ei kasutata tegevusplaanide koostamise sisendinfona, vaid seda peetakse juba lõpptulemuseks.
SWOT on tegelikult tööriist, mis aitab koguda ja süstematiseerida “toorinfot”, millega on vaja tööd edasi teha.
Sellisel moel korrastatud mõtted annavad ettevõtte juhtidele oluliselt parema pildi hetkeolukorrast ning on suurepärane alusinformatsioon ettevõtte edasiste tegevuste sõnastamiseks.
Vigade vältimiseks on kolm võimalust
- valige üheskoos igast valdkonnast välja viis kõige olulisemat tegurit;
- analüüsige tegureid, vastates järgmistele küsimustele:
– kas oma tugevusi kasutades oleme võimelised ära kasutama avanevaid võimalusi (joonisel nr 1)?
– kas oma sisemistele tugevustele toetudes oleme võimelised vastu seisma välistele ohtudele (2)?
– ega meie sisemised nõrkused ei takista meil väliseid võimalusi enda kasukas pöörata (3)?
– ega meie sisemised nõrkused ei tee meid väliste ohtude tõttu kergesti haavatavaks (4)?
- tulenevalt vastustest, mõelge:
– kas tugevused on piisavad, et nendest kujuneks pikaajalised konkurentsieelised, st kas nad on piisavalt unikaalsed ning ega nad pole konkurentide poolt liiga kergelt kopeeritavad?
– kas nõrkused on piisavalt minimeeritud või on vaja nendega veel vaeva näha?
- kas mõnest praegusest nõrkusest võib võimaluste rakendamisega saada tugevus?
Vat siis on ehk asjast kasu kah :-).
Ja rohkem võib selle kohta lugeda kui näiteks Googlisse panna märksõna “TOWS” või näiteks siit.
1
DEC
