Arhiiv kategoorial 'Ärimudel'

Vanast ja habemega asjast – SWOT analüüsist

Kui keegi korraldaks võistluse, et leida kõige rohkem üleekspluateeritud “tööriist” juhtimise valdkonnast, siis oleks SWOT-analüüs üks tõsisemaid esikoha pretendente. Seda kohtab pea igas äri- ja strateegiaplaanis ja kohati on see isegi nõutud kui eriti tähtis asi :-).

Ega SWOT pole ju paha vahend (mulle erinevad maatriksid üldiselt meeldivad), aga sageli on analüüs tehtud vigaselt või pole selleni üldse jõutud. Üks enamlevinud vigu on maatriksi vale kasutamine – see täidetakse valesti, täitmisel ei olda objektiivsed ning töö lõpetakse enne, kui see tegelikult valmis on.

Ja kindlasti ei ole see mingi imerelv, mille abil saaks diagnoosida kõiki organisatsiooni ees seisvaid tänaseid ja homseid probleeme.

Kuidas SWOT analüüsi üldjuhul tehakse? Meeskond koguneb ning selgitab ajurünnaku käigus välja organisatsiooni tugevused, nõrkused, ohud ja võimalused. Siin tehakse sageli kaks esimest viga. Esimene viga on, et maatriksis ei paigutata tegureid õige nimetaja alla. Oluline on jälgida, et tugevused ja nõrkused tuleneksid ettevõtte sisekeskkonnast ning ohud ja võimalused väliskeskkonnast.

Teine viga on, et enda vastu ei olda ausad. Sageli kiputakse pilti ilustama – kõiki ohtusid ei panda kirja ja tugevusi mõeldakse juurde. Selle vältimiseks on oluline ajurünnaku käigus kirja pandud tegurid hiljem veel kord kriitiliselt üle vaadata ja veenduda nende tõepärasuses.

Kolmas viga tehakse tihti sellega, kui pärast mõjutajate väljaselgitamist arvatakse, et töö on valmis. Saadud informatsiooni ei kasutata tegevusplaanide koostamise sisendinfona, vaid seda peetakse juba lõpptulemuseks.

SWOT on tegelikult tööriist, mis aitab koguda ja süstematiseerida “toorinfot”, millega on vaja tööd edasi teha.

Sellisel moel korrastatud mõtted annavad ettevõtte juhtidele oluliselt parema pildi hetkeolukorrast ning on suurepärane alusinformatsioon ettevõtte edasiste tegevuste sõnastamiseks.

Vigade vältimiseks on kolm võimalust

  • valige üheskoos igast valdkonnast välja viis kõige olulisemat tegurit;
  • analüüsige tegureid, vastates järgmistele küsimustele:
    – kas oma tugevusi kasutades oleme võimelised ära kasutama avanevaid võimalusi (joonisel nr 1)?
    – kas oma sisemistele tugevustele toetudes oleme võimelised vastu seisma välistele ohtudele (2)?
    – ega meie sisemised nõrkused ei takista meil väliseid võimalusi enda kasukas pöörata (3)?
    – ega meie sisemised nõrkused ei tee meid väliste ohtude tõttu kergesti haavatavaks (4)?
  • tulenevalt vastustest, mõelge:
    – kas tugevused on piisavad, et nendest kujuneks pikaajalised konkurentsieelised, st kas nad on piisavalt unikaalsed ning ega nad pole konkurentide poolt liiga kergelt kopeeritavad?
    – kas nõrkused on piisavalt minimeeritud või on vaja nendega veel vaeva näha?
  • kas mõnest praegusest nõrkusest võib võimaluste rakendamisega saada tugevus?

Vat siis on ehk asjast kasu kah :-).

Ja rohkem võib selle kohta lugeda kui näiteks Googlisse panna märksõna “TOWS” või näiteks siit.

Kas oli põnev või kasulik? Hoolitse, et ka järgmised postitused Sinuni jõuaks ja liitu ideemäng “daVinci” Facebooki lehega


3

Missioonist ja visioonist ei piisa

Harvard Business Review toimetaja Thomas Stewart soovitab raamatus “FedEx Delivers: How the World’s Leading Shipping Company Keeps Innovating and Outperfoming the Competition”, et ettevõtted võiks oma strateegia planeerimise käigus lisaks missioonile (ingl.k. mission statement) sõnastada ka vabadused (ingl.k. permission statement).

Ta leiab, et tänastes, järjest enam detsentraliseeritud organisatsioonides, on vaja selgelt sõnastada töötajate otsustusvabadused ettevõtte põhiväärtustena. Mida need vabadused võiks sisaldada?

Ilmselgelt on see iga ettevõtte puhul erinev, aga toimetajahärra näidisnimekiri on järgmine:

  • vabadus ise mõelda ja uutmoodi tegutseda – töötajal peaks olema võimalus võtta selleks aeg maha ning mõelda sellele, mis tähtis,
  • vabadus mitte nõustuda (ja mitte selle eest kinga saada),
  • vabadus koostööd oma soovi järgi organiseerida ilma selleks eelnevalt luba küsimat,
  • vabadus leiutada ja/või täiustada töötamise viis,
  • vabadus otsustada – uuring on tõestanud, et enamus juhtunud jamade korral ei oleks üks lisaallkiri midagi muutnu,
  • vabadus olla teistsugune – sageli on esmapilgul veidrikud need kellel on kõige uudsemad ideed, seega pead leidma viise kuidas teistsuguseid inimesi enda juurde meelitada.

Seoses sellega meenus mulle üks Rootsis läbi viidud uuring, mis soovitab juhtidel õppida nägema mustreid ootamatute asjade puhul. Oma Luleå ülikoolis kaitstud doktoritöös leidis uuringu autor Sören Augustinusson, et selliselt käituvad juhid saavutavad oma meeskonnaga oluliselt paremaid tulemusi.

Uuring näitas, et tänased organisatsioonid on sedavõrd terviklikud, et neid ei ole võimalik kõiki protsesse detailselt planeerides täielikult kontrollida. “Enamus juhtimiskoolitusi keskenduvad kontrollifaktorile, mis on ka arusaadav, sest juhid peavad seadma eesmärke ja tagama nende täitmise. Kui aga juhid treeniksid mustrite nägemise oskust, siis paradoksaalsel kombel, juhiksid nad protsesse tulemuslikumalt ning oleksid edukamad,” ütleb autor.

Ta soovitab alustada sellest, et juhil ei oleks rohkem kui 20 otsest alluvat – vastupidisel juhul ei ole võimalik olla asjades piisavalt “sees” mustrite nägemiseks.

Eespool mainitud raamatut saab muide GoogleBooks’ist ka lugeda kui klikid siia.


Kas oli põnev või kasulik? Hoolitse, et ka järgmised postitused Sinuni jõuaks ja liitu ideemäng “daVinci” Facebooki lehega


0

Eesti juht eelistab „pehmeid” tööriistu

Vaadake oma organisatsioonis ringi – kuidas te teate, et te tegelete õigete klientide õigete vajaduste rahuldamisega õigel moel? Kas teil on väljakujunenud meetodid, mida te organisatsiooni tegevuse planeerimiseks, elluviimiseks ja hindamiseks kasutate? Teiste sõnadega – milline on „tööriistakast“, mida kasutate tulemuste saavutamiseks?

Rahvusvaheline konsultatsioonifirma Bain & Co viis 2006 aastal üheksandat korda läbi ülemaailmse uuringu, mille käigus uuriti just seda, milliseid juhtimise tööriistu juhid laias maailmas kasutavad ning kuidas nad nendega rahul on.

Kuna ka Eesti organisatsioonides kasutatakse lisaks sisetundele ja tervele talupojamõistusele järjest rohkem erinevaid juhtimise tööriistu, viisid allakirjutanud ajakirja Directori kaasabil läbi uuringu, mille eesmärgiks oli uurida erinevate tööriistade kasutamist ja nendega rahulolu Eesti organisatsioonides. Kokku osales uuringus 58 avaliku- ja erasektori organisatsiooni.

Uuringutulemuste rahvusvahelise võrreldavuse tagamiseks võeti uuringu korraldamisel eeskujuks eelpool nimetatud Bain & Co analoogne uuring. Uuringu raames paluti organisatsioonide võtmeisikutel etteantud loetelust valida tööriistad, mida tema organisatsioon kasutab või plaanib kasutama hakata ning hinnata ka rahulolu kasutatavate tööriistadega. Etteantud nimekiri ei kattunud täielikult Bain & Co poolt vaatluse all olnud tööriistadega – rahvusvahelises uuringus oli mitmeid tööriistu, mis on Eestis täna vähem aktuaalsed kui laias maailmas. Samuti võib loomulikult arutleda, millised on erinevate tööriistade ühisosad, mida ühe või teise nime all täpselt mõeldakse ning kas esitatud valik on ammendav või mitte. Kuna antud uuringu näol on tegemist esimese – ja loodetavasti mitte viimase – pääsukesega selle temaatika uurimises, siis nö lõpliku tõe väljaselgitamine ei olnudki eesmärk. See eeldaks laiemapõhjalist uuringut, milleni ehk jõutakse mõnel järgmisel aastal. Uuringu ankeet sisaldas seekord järgmisi tööriistu:

  • Teadmusjuhtimine (Knowledge Management)
  • Tasakaalus tulemuskaart (Balanced Scorecard)
  • Missioon ja visioon (Mission / Vision)
  • Teenuste sisseostmine (Outsourcing)
  • Strateegiline planeerimine (Strategic Planning)
  • Täielik kvaliteedi juhtimine (Total Quality Management)
  • Tegevuspõhine kuluarvestus (Activity-Based Costing)
  • Klientide segmenteerimine (Customer Segmentation)
  • Majandusliku lisaväärtuse analüüs (Economic Value-Added Analysis)

Mis siis selgus?

Kvantitatiivuuringu kolm kõige olulisemat järeldust olid:

  1. Eesti juht kasutab keskmiselt vähem tööriistu kui juht mujal maailmas – vastavalt 5 erinevat tööriista Eestis ja 13 mujal. Samas valitseb mujal maailmas trend, et kasutusel olevate tööriistade arv väheneb – kahe aastaga on see langenud 16-lt 13-le. Kuna Eestis oli uuring esmakordne, siis vastavat võrdlust veel teha ei saa.  Küll aga võime eeldada, et vähemate tööriistadega läbiajamine on tingitud  Eesti organisatsioonide suhtelisest väiksusest, mistõttu juhil on kergem tervikut haarata ning seetõttu on võimalik ka rohkem lähtuda oma sisetundest. Tuleb arvestada ka asjaolu, et Eesti juhil oli võimalik teha valik pakutud kümnest tööriistast. Oli ka omalt poolt lisamise variant, kuid tihtipeale jäetakse need vabade vastuste read ankeetides tühjaks.
  2. Rahulolu kasutatavate tööriistadega on sarnane nii Eestis kui välismaal – keskmine rahulolu viie palli skaalal on meil 3,82 ning mujal 3,88.
  3. Populaarsemad tööriistad Eestis ja maailmas kattuvad päris suures osas – mõlema TOP-i tipus on strateegiline planeerimine, teenuste sisseostmine, missioon ja visioon ja klientide segmenteerimine. Eestis on enim kasutust leidnud strateegiline planeerimine (kasutab 86% vastanutest), missioon ja visioon (86%), teenuste sisseostmine (81%), klientide segmenteerimine (78%). Mujal maailmas on kõige populaarsemad strateegiline planeerimine (79%), CRM (75%), sihtmärgistamine (73%), teenuste sisseostmine (73%) ja klientide segmenteerimine (72%).

Kokkuvõtvalt võib öelda, et Eesti juhtide seas on täna rohkem levinud „pehmed” tööriistad nagu strateegiline planeerimine, missioon ja visioon ning juhid on nende tõhususega ka väga rahul. Mõnevõrra vähem levinud on üldjuhul IT lahendustel baseeruvad finantsanalüütilised tööriistad nagu lisaväärtuse analüüs ning kuluarvestus. Samas – need, kes viimatinimetatud tööriistu kasutavad, peavad neid väga tõhusateks.

Loomulikult ei saa me antud uuringu tulemusi üldistada kõikide Eesti ettevõtete kohta, kuna see eeldanuks teistsugust valimi koostamise metoodikat ning suuremat valimit. Mõningase ettekujutuse see siiski antud temaatikast meile annab ning loob seega ka lähtepunkti põhjalikuma uuringu läbiviimiseks järgmistel aastatel.

Artikkel ilmus ajakirjas Director juunis 2006.

Kas oli põnev või kasulik? Hoolitse, et ka järgmised postitused Sinuni jõuaks ja liitu ideemäng “daVinci” Facebooki lehega


0

Ega teil teist sellist ei ole?

Palju räägitakse loovast mõtlemisest ja selle arendamisest. Nii ärimaailmas kui ka väljaspool seda annab loominguline lähenemine sageli edu nende ees, kes kopeerivad või lähenevad traditsiooniliselt.

Marcus Orlowski on inglise ärimees ja vabamõtleja, kes otsustas 1990-ndatel Londonis väikese antiikmööbliäri avada. Otsis kauplusele head ruumid – käidav koht jõukas kvartalis peaks olema hea eelduse antiigiäri ajamiseks – hankis mööbli, palkas inimesed, avas kaupluse… …ja ei müünud kolm kuud mitte midagi!

Kolmandal kuul õnnestus müüa üks vaateaknal väljas olnud diivanilaud. Järgmisel päeval saabus „paanika” – viis inimest käis uurimas: „Teil oli siin üks ümmargune laud – ega teil teist sellist ei ole?” Kuna teist sellist lauda ei olnud, siis pidi ta nendele inimestele ära ütlema. Ja siis sai Marcus aru, et antiigiäris paneb inimesi liikuma hirm ainulaadsest mööbliesemest ilma jääda.

Selle asemel, et kasinalt käivitunud äri sulgeda, avas Marcus teisel pool linna veel ühe poe ning hakkas mööbliesemeid regulaarselt kaupluste vahel vahetama. Inimesed, kes nägid, kuidas asjad müügilt kadusid, arvasid, et need on müüdud ja tulid sageli uurima, kas teist samasugust ei ole. Nüüd sai aga müüja vastata, et teises kaupluses on tõepoolest üks veel ning kui klient soovib, siis tuuakse see talle sealt ära. Ei pea vist lisama, et inimesed hakkasid oma ostuotsuseid senisest kiiremini tegema.

Äri hakkas peale seda kiirelt kasvama – müük suurenes ning kolme aastaga avas Marcus 16 seesugust poodi üle Inglismaa.

Marcuse käivitatud äri on hea näide sellest, kuidas loov mõtlemine ja usk oma valitud teesse viib eduni.

Kas oli põnev või kasulik? Hoolitse, et ka järgmised postitused Sinuni jõuaks ja liitu ideemäng “daVinci” Facebooki lehega


0

Ettevõtte strateegiline juhtimine raskete aegade ootuses

People do not like change. Change don’t care much.
-Tundmatu autor

Majanduslangusest või vähemalt aeglasemast kasvust räägitakse juba tükk aega. Millised võiks aga olla olulisimad põhimõtted, mida ettevõtja võiks järgida, valmistudes halvemateks aegadeks?

Si vis pacem, para bellum

Ladinakeelne mõttetera ütleb meile, et kui tahad rahu, siis valmistu sõjaks. Ärimaailmas võiks see tähendada, et raskeks ajaks tuleb valmistuda headel aegadel. Teiste sõnadega: kui ettevõtte vundament – missioon, visioon, põhiväärtused ja kriitilised edutegurid – on paigas, siis on ka rasketele aegadele kergem vastu minna, sest tulemusi on alati kergem saavutada, kui tead, mida tahad. Seega esimene soovitus kõlab: kui sinu ettevõttes on eelpool nimetatud küsimused vastamata, siis on viimane aeg seda teha. Soovitavalt tee seda kirjalikult.

Järgi tulude ja kulude muutumist

Headel aegadel tuleks ettevõtte kulustruktuur nii palju kui võimalik ehitada üles nii, et kulud oleks konkreetsete tuludega seostatud. Kui on head ajad ja käive kasvab, siis kasvavad ka kulud, kui halbadel aegadel hakkab käive kahanema, siis on hädavajalik, et ka kulusid oleks võimalik vähendada. Ja see ei peaks esmajoones tähendama inimeste koondamist, see peaks tähendama analüüsi, kas kõik tehtavad kulud on seotud klientidele väärtuse pakkumisega.

Esmalt vaata üle üldkulud. Seejärel hinda, kas kõiki sisseostetavaid teenuseid on arukas ka muutunud tingimustes sisse osta või on mõistlik neid ise teha. Kui ikka ei piisa ja on hädavajalik minna töötasude, boonuste ja hüvede kärpimisele, siis alusta organisatsiooni tipust, mitte põhjast.

Üheksa korda mõõda ja üks kord lõika – seda maksab meeles pidada, enne kui kärpima hakata. Kas just üheksa korda on vaja mõõta ja otsustamisprotsess väga pikaks venitada, aga läbimõeldus ja terviku analüüsimine tuleb kasuks. Ja ära alahinda võimalust küsida oma töötajate käest, kus nemad kokkuhoiuvõimalusi näevad.

Oluline on siiski ka arvestada, et enamlevinud viga, mis raha juhtimisel rasketel aegadel tehakse, on aeglane reageerimine – oleme ju üldjuhul optimistid ja loodame, et esmane käibenumbrite langus pöördub kohe-kohe tõusule tagasi. Soovitus on: järgi minimaalselt kord kuus, veel parem igal nädalal kulude ja tulude trende – need peavad olema sarnased.

Vaata oma ärimudel üle

Kui sul on eespool räägitud vundament tugev, siis vaata kriitiliselt üle, kas organisatsiooni ressursid on suunatud põhitegevusele. Mõtle (uuesti) läbi, kes on su klient, mis on tema vajadus ja kuidas sa tema vajadusi rahuldad.

Vaata ka üle, ega sa ei ole headel aegadel liiga kergekäeliselt laienenud, teinud ahvatlevaid investeeringuid teistesse valdkondadesse, põhiäriga mitteseotud kinnisvarasse, näiteks. Kui sul on selliseid investeeringuid, siis kaalu, kas neid on arukas hoida või peaks nendest riskide maandamiseks väljuma. Mõõdupuuks võiks olla sinu hinnang riski realiseerumise tõenäosusele ning selle mõju ulatusele põhitegevusele. Raha juhtimisel on konservatiivsus hea ja selline lähenemine ei luba firmal oma rahaga tarbetult riskida. Lisaks võimaldab vaba raha kinni haarata võimalustest – ja neid raskel ajal tekib – juba siis, kui konkurendid alles raha koguvad.

Analüüsi oma kliente

Kui sina suudad raskeks ajaks valmistuda, siis pead ka kindel olema, et sinu võtmekliendid seda suudavad. Kas keegi nendest võib raskustesse sattuda? Kuidas see sind mõjutaks ja kas peaksid temaga suheldes juba praegu ettevaatlikum olema? Jälgi hoolikalt klientide makseharjumuste ja kaubatellimise harjumuste muutusi ja kui midagi senisest erinevat avastad, siis ole kohe uudishimulik – viivitus maksmisel või ebaharilikult suur tellimus võivad olla viited kliendi algavatele raskustele.

Kuigi raskel ajal on iga uus klient kuldaväärt, siis ole ettevaatlik ja ära muuda oma seniseid krediteerimise põhimõtteid. Uus klient on kellegi vana klient. Äkki ta vahetab tarnijat makseprobleemide tõttu?

Valmistu uueks tõusuks

On inimlik, et me üldjuhul soovime kitsal ajal võtta vähem riske – paneme seisma tootearendusideed, lükkame edasi uute toodete lansseerimise. Kui aga tõusule järgneb langus, siis ka langusele järgneb tõus – see on selge põhjus, miks eelpool kirjeldatud käitumine ei ole arukas. Ajalugu on näidanud, et just raskel ajal ning kohe pärast seda on kõige kergem edu saavutada ja turuosa suurendada. Üks põhjus on see, et enamik konkurente tõmbab tegevust koomale, teine põhjus on, et just raskel ajal kärbivad konkurendid oma arendus- ja turunduseelarveid.

2002. aastal uuris maailma juhtiv konsultatsioonifirma McKinsey umbes 1000 firma tegevusi aastatel 1982–1999. Üks uuringu tulemusi oli, et võitjad olid suurendanud oma tootearendus- ja turunduskulusid. Mitmed edukad tooted olid välja töötatud majanduslanguse ajal, tuntuim näide on iPod, mille Apple töötas välja peamiselt eelmise USA majanduse langusperioodi ajal. Miks sina ei võiks sama teha?

Kokkuvõtteks: kerge on ebaõnnestuda – selleks ei ole plaani vaja ei majanduslanguse ega tõusu ajal. Kui aga asju läbimõeldult ja süsteemselt teha, siis võib majanduslanguse aeg olla hoopis sinu ettevõtte uue kasvu stardikiirendus. Edu!

Artikkel ilmus ajakirjas Director mais 2008

Kas oli põnev või kasulik? Hoolitse, et ka järgmised postitused Sinuni jõuaks ja liitu ideemäng “daVinci” Facebooki lehega


0
Lehekülg 5 / 5 12345