Arendussahtel

Hiljuti INSEADI ülikooli ja IT firma Logica poolt Euroopas läbi viidud uuringust selgub, et enamustes Euroopa ettevõtetes ei jälgita innovatsioonialase tegevuse kasumlikkust. Valdav enamus firmasid panustab arendustegevusesse palju, kuid ainult 16%-il neist on mõõdikud selle tulemuslikkuse hindamiseks ning vaid 9% firmadest kasutab R&D investeeringute hindamiseks ROI-d. Eriti vähe viitsivad mõõta Põhjamaade ettevõtted.
Veel tähelepanekuid:

32% Põhjala firmadest [...]

Eilsel saalikoolitusel jäi ajapuudusel veel ette mängimata see väike lumine ideede arendamise metafoor:

Ajurünnak on meie kontorikeeles saanud koosoleku sünonüümiks ja paljude arvates võluvitsaks, mis lahendab enamuse probleeme. Päris nii see siiski ei ole. Allpoololevate slaidide peal olev mõttearendus sai mõned nädalad tagasi pandud kirja ühes kollektiivis sellel teemal sõna võtmiseks.
Juttu on seal nii sellest, miks ajurünnak ei tööta, mida mõtles ajurünnaku all selle looja Alex Osborne ning [...]

Ajakiri Fast Company on 24 erinevas valdkonnas järjestanud maailma kõige innovatiivsemad ettevõtted.
Lisaks on ka üks üldine edetabel, mis siis ütleb, et näiteks maailma kolm kõige innovatiivsem ettevõtet on Facebook, Amazon ja Apple. Google on neljandal kohal ning Microsoft alles 48 kohal edestades napilt Twitterit, kes on 50. kohal.
Eks see subjektiivne muidugi on, aga põnev lugemine [...]

Paljudes firmades on olemas erinevad strateegiad, ISO standardid, keskkonnapoliitikad ja mis kõik veel. Aga loovuspoliitikat ei ole ma veel kohanud :-). Järgi mõeldes on see kummaline – erinevad uuringud ju näitavad, et loovalt lähenemine ja innovaatiline mõtlemine on üks edu eelduseid. Ja terve mõistus ütleb seda kah. Aga tähelepanu sellele me pöörata ei viitsi. Mitte, [...]

Kirjutasin värskes ajakirja Director numbris süsteemsest lähenemisest ideede leidmisele. Täpsemalt öeldes kirjutasin loovustööriistadest, mis aitavad ideid genereerida ja nendest paremad välja sõeluda.
Kuna ajakirja maht on piiratud, siis töölehed sinna ei mahtunud. Küll aga saad need tellida siit. Need aitavad artiklist maksimumi välja võtta :-).

Lepime kaks asja kokku: loovus ei ole üksikute väljavalitute privileeg – kõik inimesed võivad loovad olla kui nad seda tahavad, loovus ei ole välk, mis tuleb selgest taevast – igale idee leidmisele eelneb üldjuhul süsteemne töö.
Ma olen veendunud, et selle kahe asja uskumine aitab organisatsioonis hoida kokku suure hulga energiat ja aega. See loob võimaluse viia ideede [...]

Selles postituses kirjutasin, et igal organisatsioonil peaks olema oma ideepank – koht kuhu salvestatakse uued ideed. Usun, et ühel või teisel kujul on see ka enamustes organisatsioonides olemas, paraku sageli ilmselt ainult juhtide peas :-). Kuidas seda süsteemi üles ehitada?
Allpool esitan kaheksa Alan G. Robinsoni poolt sõnastatud printsiipi, mis on universaalsed ja mida saab kasutada [...]

Kui Pixari stuudio animafilme arvutiprogrammide abil tootma hakkas oli see valdkonnas suur läbimurre – endised “multikad” muutusid realistlikeks 3D filmideks. Aga see polnud ainus muudatus, mis pisikese, Steve Jobs´ile kuuluva filmistuudio raketina suurt tegijate hulka lennutas.
Teine, ja ilmselt olulisem muudatus oli et stuudio juhtidel oli nupukust vabanenud animaatorid, keda nüüd läks vaja oluliselt vähem, mitte [...]

“Julgelt üle poole organisatsioonides tehtavatest muudatustest ebaõnnestuvad. Ometi on enamasti tehtud korralik muutuste plaan, kirjeldatud ära vajadus, Excelis välja arvutatud tulem, kasutatud Gantti ehk tegevuste ajagraafik. Kuidas siis nii? Unustatakse ära, et muutusi teevad ikka inimesed, mitte paberid, Exceli tabelid, graafikud. Ka kõige suurepärasem äriplaan, detailsem muutuste kava, nüansirikkaim muutuste mudel on määratud hukule kui [...]