Mõtle uuesti!

Stereotüüpne ettekujutus edukast Sillicon Valley ettevõtjast – noor, piisavalt tark, et pääseda ülikooli ning piisavalt kärsitu, et sealt välja kukkuda – ei ole hoolimata prominentsetest näidetest siiski päris tõsi.

Kuigi me enamasti näeme kiirelt kõrgustesse lendavates tehnoloogiafirmade eesotsas noori asutajaid, siis uuring näitab, et tegelikult uuendajate keskmine vanus kasvab. 20-ndates aastatetes oleval asutajal on eelis näiteks küll sotsiaalmeedia valdkonnas, aga väiksem edulootus näiteks nanotehnoloogia või tehisintellekti arendamise valdkonnas – liiga noor inimene lihtsalt ei haara nende valdkondade keerukust ja seoseid. Keskmine (mediaan) USA tehnoloogiafirma asutaja on 39 aastane. Üle 50 aastaseid edukaid asutajaid on kaks korda rohkem kui alla 25 aastaseid.

Vanus, õigemini elukogemus, tundub andvat eelist.

Niisiis?

Kui aga küsiksid nõu mõnelt võõralt, saaksid hoopis teise nurga alt vastuseid. Ilmselt oleks need täiesti uued ideed, võib-olla isegi vastuväited Sinu senistele mõtetele. Need on vastused, mis võivad käivitada suure hulga uusi ideid ja teha alternatiivide nägemise võimalikuks.

Aga me eelistame seda võimalust mitte kasutada.

Psühholoogid on juba ammu leidnud, et me pigem kipume otsima infot ainult oma valiku kinnituseks.

 Sina ei ole  ilmselt mingi erand – Sa suudad uskumatult efektiivselt oma valikuid mitte kinnitavat infot eirata või argumenteeritult tagasi lükata. See, muide, mõjutab ka numbrite‑faktide interpreteerimist – oled leebem toetavate faktide osas ja kriitilisem nende teiste suhtes.

Mida saad teha? Hangi endale saatana advokaat – keegi, keda respekteerid ja kes iga Su otsuse ümber proovib argumenteerida.

* Pildi peal tsiteeritud mõtte autor on prantsuse-kuuba kirjanik Anaïs Nin.

Kasuta ise ja saada nendele, kellele see võiks uusi mõtteid anda.

 ”I think there is a world market for about five computers.”

Aga samasuguseid asju on öeldud palju, näiteks:

• “Õhust raskem lendav masin on absurd,” Lord Kelvin President Royal Society, 1885
• “Kes kurat peaks tahtma kuulda näitleja häält,” Harry M. Warner Warner Bros. 1927
•  ”Kõik, mida on võimalik leiutada, on juba leiutatud,” Charles H. Duell, USA Patendiameti juht, 1899

Legendi järgi ütles Napoleon Waterloo lahingu hommikul oma kindralile, et Wellington on niru kindral ja inglased kehvad sõdurid ning üleüldse võidavad nad selle lahingu juba lõunaks. 

Mis tegelikult juhtus, on ju teada.

Loo point?

Enesekindlus on hea, aga mina-tean-seda-asja-ja-mind-teiste-arvamus-ei-huvita-suhtumine viib äärmiselt harva suure eduni. Kuula teisi! Ja kuula kindlasti ka neid, kelle puhul Sa arvad, et sealt ei tule midagi.

Ok, nali naljaks. Aga on tõesti olnud aegu kui töötasin kuni 50-60 tundi nädalas. Ja see pole arukas. See pole tasakaalus. Täna teen igapäevast tööd umbes poole vähem. Jääb aega mõtlemiseks, jääb aega ühiskondlikuks tegevuseks.

Kui oled samas orgis, kus mina olin, siis on ehk abiks kaks soovitust:

• Aktsepteeri, et alati (s.t. igal õhtul) jääb midagi tegemata. Kõik asjad ei saa õhtuks “valmis”. Ja et see on normaalne. Usun, et vahel on tänaste toimetuste homse varna viskamine ainuõige lahendus. Selleks ongi to-do list välja mõeldud :-).
• Ära vaata ainult neid asju, mida veel teha on vaja. Vaata, kui palju on juba tehtud, ja tunne sellest ka rõõmu.

Arvad, et nii ei jõua muhvigi tehtud? Kas tead, mida minu partnerid mult viimasel ajal üha sagedamini küsivad? See on: “Kuidas Sa kõike seda jõuad?”. Vastusest ma kirjutasin mõni aeg tagasi siin.

Pane kohe praegu kirja:

1. Mida oled selle nädala jooksul ära teinud?
2. Mida oled oluliselt edasi arendanud?
3. Milliseid takistusi oled ületanud?

Kiida ennast nende edusammude eest ja pea meeles, et pead protsessi nautima! Kui kõik tuleb ainult raske töö ja tohutu vaevaga ning ilma naudinguta, siis teed vale asja.!

Ja nüüd mine koju nädalavahetust pidama.

Kohe!

Camper avas oma esimese poe Barcelonas 1981 aastal. Pood nagu iga teine – müüs kingi, tegi seda hästi ja hakkas mõtlema laienemise peale ja laieneski. Nii nagu iga teine.

Laienemine on aga teadupärast kulukas – Su rahavoog peab olema piisavalt tugev, et finantseerida nii uue koha avamise investeeringuid kui ka hüppeliselt kasvavaid püsikulusid.

Camper sõnastas oma laienemise väljakutse nii: kuidas kasvatada kasumit, vähendada kulusid ning samal ajal kiirelt laieneda?

Kingaäris leidsid nad, et tähelepanu tuleb suunata sellele kuidas lühendada aega rendipinna võtmise ja tulude tekkimise alguse vahel? Miks maksta renti aja eest kui Sa veel müüa ei saa? Üks võimalik lahendus oleks olnud ruumide omanikuga diilitamine – hakkame renti maksma peale avamist. Tavaline. Igav. Ja mitte alati toimiv. 

Lahendust otsides sündis koostöös disainer Martí Guixé-iga ajutise kaubanduse kontseptsioon “Walk in Progress”. Lihtsalt öeldes avavad nad kaupluse peaaegu kohe kui ruumid kätte saavad, tehes selle jaoks ajutise sisekujunduse:

• Müügisaali paigutatakse vanadest kingakarpidest alus kingade eksponeerimiseks. Ei mingeid riiuleid, kappe ega vitriine.
• Ei mingit suurt värvilahendust – seinad (ühe erandiga) värvitakse valgeks. Selle juures on olemas värvid ja markerid ning sinna  on oodatud külaliste ideed teemadel: “Kuidas muuta maailm paremaks?” ning “Millist ostukeskkonda ootad?”.
• Kogu kontseptsioon on nn iseselgitav – selleks värvitakse üks sein punaseks – see selgitab kogu loogikat ja julgustab kaasa lööma:

“Our architects and builders are now working on a unique project for reforming this space. We want to do the best job possible, which will take us at least nine to twelwe months. Since we are a small company, we cannot afford to be closed to our colleagues. Meanwhile, we have opened this Walk in Progress Store. We hope you understand that, although the shoe boxes are not especially luxurious, the idea is simple, useful and recyclable. The shoes are 100% Camper.”

Geniaalne!

“Me avame oma kauplused madalaima võimaliku investeeringu ning kõrgeima võimaliku loovuse tasemega,” võtab selle kontseptsiooni kokku firma ekspordidirektor Dalia Saliamonas.

Hetkel kui valmib kaupluse püsikujundus, asendatakse  Walk in Progress sellega. Sellise lahendusega on äri käivitamine uues asukohas lihtne, kiire ja odav. Just nii nagu väljakutse eeldas.

Sageli on lahendused tegelikult lihtsamad kui arvame!

 Foto: Inga Knoelke

Tõepoolest, miks?

Albert Einstein on öelnud, et kujutlusvõime on olulisem kui faktiteadmised. Ilma küsimusi püstitamata on aga raske kujutlusvõimet kasutada.

Ajaloost on teada, et teine suurmees – Leonardo da Vinci – oli väsimatu miks-küsimuse küsija. Miks linnud lennates alla ei kuku? Miks tekivad veele ringid kui sinna kivi visata? Väsimatu „miksitamine“ oli see, mis hoidis tema mõtlemise aktiivse. 

Mille üle Sina praegu imestad?

Mis küsimused Sul tekivad kui Sa ümbrust jälgid?

Tee nendest nimekiri.

Tee teine nimekiri, kuhu paned kirja minimaalselt 20 miks-küsimust oma praeguse valdkonna kohta.

Teema pole uus ja järeldus pole esmapilgul üllatav. Samas on mitmed varasemad uuringud jõudnud laias-laastus kahele üksteisele vastukäivale seisukohale. On uuringuid, mis on leidnud, et uute piirangute seadmisel või reeglite kehtestamisel oleme nendega nõus, sest meie aju hakkab kiirelt ja tõhusalt otsima põhjendusi, miks see reegel vajalik on. Teised uuringud on aga leidnud, et me pigem hakkame uue reegli vastu mässama ja senisest veelgi enam tahtma just seda ära keelatud asja.

Kuidas siis asjalood tegelikult on? Waterloo ülikooli uurimisgrupp Kristin Laurin´i juhtimisel viis selle selgitamiseks läbi rea eksperimente. Üks nendest eksperimentidest puudutas piirkiiruse alandamist linnas. Ühele osale osalejatest serveeriti seda kui juba tehtud otsust ja teistele kui otsust, mida alles hakatakse arutama. Esimesse gruppi kuulujad toetasid muudatust rohkem kui teise gruppi kuulujad ja mõlemad leidsid kuhjaga argumente oma seisukoha tõestuseks. 

Kristin Laurin usub oma eksperimentide põhjal, et alguses kirjeldatud uuringute tulemused ei ole vastukäivad, vaid et selline erinevus tulenebki sellest kui kindlad ja möödapääsmatud uuendused meile tunduvad – mida möödapääsmatum see tundub, seda rohkem me leiame endale põhjendusi miks selle olukorraga leppida. Ja vastupidi – mida “lahtisem” teema tundub, seda rohkem me leiame endale põhjendusi, miks seda halvaks pidada.

Lihtsalt öeldes – inimaju hakkab olukorda ratsionaliseerima ning meile põhjendama. Sinu kui liidri otsus on kumba teekonda Sa toidad. See on enesekehtestamise küsimus.

Uurijad usuvad, et sama fenomeniga saab seletada ka näiteks Araabia kevade puhkemist – inimesed elasid aastakümneid diktatuuris kuna nad ei uskunud, et sellest on väljapääs, kui aga esimeses riigis õnnestus muudatus ellu viia, aduti, et see on võimalik ja leplikus kadus.

Koolitajana (tegelikult kehtib see ükskõik, mis valdkonnas tegutseva profi kohta) värskena püsimiseks on minu meelest olulised 2 asja: fookus ja uudishimu.

Fookus!

Otsusta ära mis teemas tahad olla parim. Maksimaalselt paar teemat. Mina ei usu, et on päriselt hea võimalik olla paljudel teemadel korraga.

Väga hästi sõnastas selle eelmine nädal toimunud Creative Union juubeliseminaril ettevõtja ja professor Maarja Kruusmaa: “Inimene, kes spetsialiseerub kõigele, ei ole tõsiseltvõetav.” 

Punklegend John Lydon on öelnud, et erinevalt nende ajast ei ole kaasaegsed punkbändid enam hingelt punkarid. Pungist on hoopis saanud nende töö – nad panevad hommikul punkari riided selge ja lähevad tööle.

Sa pead oma valdkonnas olema pigem hingelt punkar nagu John Lydon, mitte punkarina töötav muusik.

Lapselik uudishimu!

Vaata lapsi – nad tahavad kõike teada saada. Miks-küsimus on nende suurim sõber. Nad ahmivad uusi teadmisi ja ei küsi kogu aeg “Mida ma selle teadmisega peale hakkan?”. Nad hoopis võtavad selle vastu ja panevad olemasolevasse konteksti ja kasutavad seda siis kui tuleb õige aeg.

Sa pead tegema sama moodi – väsimatult otsima uusi teadmisi nii otse oma valdkonnast kui looma oma valdkonna ja teiste vahel uusi seoseid. Ja tegema seda 24/7.

Ja see on võimalik ainult siis kui Su fookus on laserterav!