Arhiiv kategoorial 'Loovus, ideed, innovatsioon'

Nii palju siis iseseisvast mõtlemisest ja enesekindlast käitumisest

Kes meist tunnistaks, et käitub kollektiivis pigem vastavalt teiste ootustele kui enda soovidele? Naljalt vist mitte keegi.

Newcastle ülikooli uurija Melissa Bateson väidab, et kui me kasvõi arvame, et keegi  meid jälgib, siis me muudame oma käitumist väga oluliselt. Alust selleks väiteks andis tema poolt läbiviidud inimkäitumise uuring.

Ta paigutas ühe organisatsiooni kohvinurka uue hinnakirja, mille ülemisesse äärde olid joonistatud silmad ning jälgis kui paju inimesed kohvi eest raha maksid (kohvi võtmine oli vaba, maksmine toimus südametunnituse järgi). Seejärel vahetas ta hinnakirja sellise vastu, kus silmade asemel olid lilled. Ta kordas testi erinevates firmades ja erinevate motiividega. Tulemuste võrdlemine näitas, et silmadega hinnakirja puhul maksid inimesed kohvi eest rohkem kui siis kui jälgimist ei tunnetatud. 

Nii palju siis iseseisvast mõtlemisest ja enesekindlast käitumisest :-).

Kas oli põnev või kasulik? Hoolitse, et ka järgmised postitused Sinuni jõuaks ja liitu ideemäng “daVinci” Facebooki lehega


2

Eesti spunk ja innovatsiooniaasta

Tiit Hennoste räägib intervjuus Päevalehele:

/…/  Ja üld­se ar­van ma, et Len­nart Me­ri idee Ees­ti No­kiast on süga­valt vas­tu­tus­tun­de­tu. Sest see soo­dus­tab ini­mes­tes aru­saa­ma, et va­ja on lei­da vaid üks suur idee, mis la­hen­dab kõik mu­red.  /…./

Kuigi minu teada pidas President tollal silmas ühte liidrit või “vedurit” meie tööstusele, tuleb siiski Hennostega laias plaanis nõustuda – see mõttekäik muutus kiirelt ülekspluateeritud käibefraasiks ja hakkas varsti meenutama seda kuidas Pipi spunki otsis. Kes ei usu vaadaku siia või siia. Nagu me teame, siis Pipi spunki ei leidnud, sest ta ei teadnud, milline see võiks välja näha. (Eesti Nokia, tõsi küll, on vähemalt ühel korral väidetavalt leitud.)

Äris on turule sisenejatel sageli ahvatlus matkida turuliidrit. See näib hea mõte – maailmas on näiteid küll, kus selline strateegia on ennast õigustanud.  Samas on selle strateegia suurimad ohud ebatäpne kopeerimine ning parimal juhul vaid eilsete otsuste ja tegevuste kopeerimine. See aga tähendab, et esmapilgul kergena tunduv edu võib ikka väga raske olla saavutada. Lisaks määratakse sellega ära, et parim võimalik saavutatav positsioon on number kaks. 

Ma olen veendunud, et alanud innovatsiooniaastal võiksime nii riigi kui ettevõtete tasandil sellest käibefraasist kindlasti vabaneda ja tegutseda ning mõelda suuremalt ja ilma kunstlike piirideta. Ehk siis: lõpetame Eesti Nokiast rääkimise ning leiame parema eesmärgi ja hakkame selle nimel tööle!

Kas oli põnev või kasulik? Hoolitse, et ka järgmised postitused Sinuni jõuaks ja liitu ideemäng “daVinci” Facebooki lehega


5

Ma mõtlen samamoodi :-)

Fred Jüssi on ühes Ööülikooli saates kord öelnud, et kui võimalik siis ta annab sõna nendele, kes oskavad mingeid nähtuseid, meeleolusid või olukordasid temast paremini väljendada.

Ma seekord ka lihtsalt viitan Priidu veebiturunduse postitusele Dreamgrow ajaveebis.

Seal kõik oluline kirjas :-).

Teise hea postituse eest hoolitses Raimo.

Kas oli põnev või kasulik? Hoolitse, et ka järgmised postitused Sinuni jõuaks ja liitu ideemäng “daVinci” Facebooki lehega


2

Abiks asju :-) ja nalja kah

Tähelepanelik lugeja märkas, et üleval on nüüd üks uus alajaotus nimega “ressursid”. Hetkel panin sinna mõned lingid seadustele, mida on endal ikka ja jälle vaja ehk on need ka kellelegi teisele abiks :-). Ilmselt hakkab see koht seal pidevalt täienema ja sealt leiab asju, mis aitavad sul oma tööd paremini või kiiremini teha või asju kiiremini üles leida.

Pühadevaheliseks ajaks, aga midagi lahedat ka – sellele postitusele jätkuks vaadake siit kuidas oma organisatsioonis paradigmasid muuta :-).

Häid pühi!

Kas oli põnev või kasulik? Hoolitse, et ka järgmised postitused Sinuni jõuaks ja liitu ideemäng “daVinci” Facebooki lehega


0

Veidrik või kangelane?

Eile tekkis jõululauas üks huvitav tähelepanek selle kohta kuidas me inimeste töö tulemusi hindame. Nimelt jõudis jutt peale kingituste kätteandmist  võrdlemisi ebatavalise aruteluni - seltskond hakkas arutama, et kui hästi on kingitused pakitud :-). Mitte need, mis kinkekotis, vaid ikka need vanamoeliselt paberisse pakitud kingitused.

Oli üsna ootuspärane, et korrapärase kujuga kingitused olid nägusamad – paber polnud kortsus, oli ühtlaselt pingul jne. Kui aga vaadati ebakorrapäraseid pakke, siis leidsid “hindajad” üksmeelselt, et neid ongi raske pakkida ja pole hullu, et need nii nägusad välja ei näe. Ja et kellele seda paberit üldse vaja on? Ehk et hindamise alus muutus kui ülesanne oli raskem (ebakorrapärane kingituse kuju).

Samast fenomenist organisatsioonide näitel kirjutab mitme bestselleri („Nõusoleku turundus”, „Lilla lehm”)  autor Seth Godin. Nimelt väidab Godin, et läbikukkumist mingi idee või ülesande elluviimisel aktsepteeritakse vaid siis kui läbikukkuja üritas ellu viia tavalist keskpärast ideed (vt joonis). Idee oli sellisel juhul enamusele arusaadav ning ebaõnnestumine kirjutatakse selle arvele, et kõik asjad ei saagi õnnestuda. Hoopis hull on aga lugu kui läbikukkumine tabab „väljaspool raame” ideed, sellist läbikukkujat kipume me pidama veidrikuks. Et püüdis siin oma mingit imelikku ideed ellu viia, sellist mille kohta meie “teadsime” algusest peale, et see ei saagi õnnestuda.

Ajaloost on üks selline näide lasertehnoloogia leiutaja Charles Townes, keda tema kolleegid pidasid aastaid peale laseri leiutamist veidrikuks, kelle leiutis on tähtsusetu, nad ütlesid, et tegemist on lahendusega, mis otsib probleemi – teisisõnu nad ei näinud laserile mingit otstarvet. Dr Townes aga arvas teisiti. Vähesed viimase saja aasta jooksul ilmavalgust näinud leiutised on meie igapäeva elu muutnud nii palju kui lasertehnoloogia – seda kasutatakse väga erinevates kohtades alates DVD mängijatest kuni sõjatööstuseni. Dr Townes pälvis laseri leiutamise eest 1964-ndal aastal Nobeli auhinna.

Veidrikuks tembeldamine on üks peamisi põhjuseid, miks inimesed ei julge uute ideede eest tulihingeliselt seista – meil on hirm läbikukkumise korral teistele veidrik tunduda. Seega – keskmised pragmaatilised inimesed, kes ei ole nii tugevad kui dr Townes ei võta riski hakata tegelema millegi tõeliselt uuega. Seda hakkavad tegema vaid väga tugevad inimesed. Kuidas see mõjub Sinu organisatsiooni tulemustele?

Kas oli põnev või kasulik? Hoolitse, et ka järgmised postitused Sinuni jõuaks ja liitu ideemäng “daVinci” Facebooki lehega


0

Privaatsus

Sinu privaatsus on mulle oluline!

  • Hoian Sinu andmed 100% kaitstud!
  • Ma ei jaga Sinu informatsiooni mitte kellegagi mitte kunagi.
  • Ma kogun ma nii vähe infot võimalik, minu ainus eesmärk selle vähese info kogumise juures on pakkuda sulle paremat teenust ja aeg-ajalt võib-olla Sind informeerida uudistest või teemakohalisi eripakkumistest.
  • www.maripuu.eu lehte kasutades nõustud Sa nende tingimustega, mis eelpool kirjas.
Kas oli põnev või kasulik? Hoolitse, et ka järgmised postitused Sinuni jõuaks ja liitu ideemäng “daVinci” Facebooki lehega


0

Kuidas leida probleemile lahendus?

Vahel – õigemini päris tihti - tundub mulle, et ajurünnakust on kujunenud tänapäeva organisatsioonis mingi kummaline religioon, mille abil saab lahendada kõiki ettetulevaid kitsaskohti. Pabertahvel on selle religiooni altar ning nõupidamisteruum täidab ilmselt pühakoja rolli :-). Kutsume inimesed kokku ja las hakkavad käsu peale häid mõtteid mõtlema. Aamen!

Tundub nagu ajurünnakute kokkukutsujad kipuksid sageli unustama kus oli Newton kui talle õun pähe kukkus või kus alustas Archimedes „eureka” hüüdmist, sest ikka ja jälle kuuleme kontoris kutset tulla ajurünnakule arutame mingit „väga tähtsat probleemi”. Värskelt euroremonditud koosolekute ruum on küll veidi umbne, ent see eest hiljuti remonditud ja peaks kutsuja arvates olema igati hea koht mõttetööks :-)).

Aju sagedused

Reaalsus on teine – parimad lahendused leitakse üldjuhul mujal. Pole eriline üllatus, eks? Et selle fenomeni põhjustest aru saada on oluline teada, et teadlaste arvates töötab meie aju neljal eri sagedusel. Kui jätame lihtsuse huvides välja delta- ja teetalained, mis on paljuski seotud unega, siis jäävad järgi kahesugused lained – alfalained ja beetalained. Nendest viimased on valdavad kui oleme pinge all (tuleb meelde: ajurünnak, pabertahvel, nõudpidamiste ruum, käsk muneda kuldmune nüüd ja kohe?), alfalained seevastu on vaba mõttevoo lained, mis ilmuvad siis, kui oleme piisavalt lõõgastunud. Lihtne järeldus – mõte lendab sundimatus õhkkonnas.

Kuna võime eeldada, et õunapuu all lesijaid ning vannis käijaid oli nii Newtoni kui Archimedese ajal rohkem, siis oleks ilmselt vale oletada, et ükskõik kes seal õunapuu all või vannis istus oleks võinud tulla samale avastusele.

Viimast kinnitab ka Center of Creative Leadership partner Stanley S. Gryskiewicz, Ph.D ajakirjas Psychology Today. Nimelt on ta 25 aastat uurinud organisatsioone, mis pakuvad töötajatele motiveerivat töökeskkonda. Selle uurimise tulemusel on ta veendunud, et kuigi enamus loovaid ideid tuleb spontaanselt, ilma idee leidmisele keskendumata, ei ole siin midagi pistmist juhusega. Hea idee leidmise eelduseks on toetav organisatsioon ning süsteemne lähenemine ja teadmised. Kui need on olemas, siis võib oodata „õuna pähe kukkumist” ehk vajalike tingimuste kokkusattumist sealhulgas siis ka piisava hulga alfalainete tekkimist.

Mida siis igaüks meist ise saab teha ehk kas mõtlemisest on abi?

Kirjanik ja nõustaja Michael Gelb (muuhulgas selle suurepärase raamatu autor) leiab, et inimeste suurim probleem on, et nad ei oska mõelda. Ei oska mõelda, sest keegi pole seda neile kunagi õpetanud. Seetõttu kipuvad inimesed seadma endale piiranguid ja looma harjumusi, mis segavad mõtlemist.

Gelb eristab kahte liiki mõtlemist – kriitiline ja kreatiivne. Esimene neist on sisuliselt loogika – seda õpetatakse meile koolis – teine ehk loov pool on tänases koolihariduses paljuski mahasurutud.  Tegelikult veelgi hullem - lastepsühholoog Kathy Hirsh-Pasek (Ph.D) kirjutab raamatus “Einstein Never Used Flashcards: How Our Children Really Learn–and Why They Need to Play More and Memorize Less” (vt. raamatut siit)  uuringust, mis purustab levinud müüdi, et väikelaste võimalikult varajane õppima suunamine ja intellektualiseerimine arendab lapsi rohkem ja loob nendele paremad eduvõimalused tulevikus.

Jutu alguse juurde tagasi tulles – Rootsi konsultatsioonifirma Innovation Lab uuris ajurünnakutel leitud ideede kvaliteeti. Tulemused peaksid kurvastama neid, kes oma organisatsioonis suurepäraste ideede leidmisel vaid ajurünnakutele loodavad. Nimelt leidsid rootslased, et vaid 2-3 ideed sajast pakutavast ideest on tõelised pärlid. Ja kui tihti te ühe probleemi lahendamisel genereerite vähemalt 50 ideed (= 1 pärl)?

Innovation Lab uuringu tulemused väidavad, et:

  • kvaliteetideid on üldjuhul vaid 2–3 protsenti
  • ideid, mis väärivad arendamist on 10–25 protsenti
  • vanu ideid on 20–45 protsenti
  • teiste ideede koopiaid on 5–10 protsenti
  • ning 15-30% ei ole üldse ideed.

Sellest uuringust saab lähemalt lugeda Jonas Michanek´i ja Andréas Breiler´i
raamatust “Idéagenten – en handbok i idea management“.

Keelaks ajurünnakud üldse ära? :-)

Kas oli põnev või kasulik? Hoolitse, et ka järgmised postitused Sinuni jõuaks ja liitu ideemäng “daVinci” Facebooki lehega


2

Tootearendusest, ilma stereotüüpideta

Uuring “Innovaatiline tegevus Eesti ettevõtetes” toob järeldustes välja, et uuendamine Eesti ettevõtetes ei ole piisavalt kompleksne, seisnedes jätkuvalt valdavalt uute seadmete sisseostmises ja inimeste väljaõppes nende seadmetega töötamiseks. Lisatakse et ettevõtete innovatsiooni, eriti T&A-sse tehtud kulud olid jätkuvalt madalad ja ettevõtete koostöö ülikoolide ning uurimisasutustega puudutas vaid väga väikest osa ettevõtetest (ca 1%).

Parandamaks seda on EAS välja töötanud mitu programmi, näiteks T&A programm (toetus tootearenduseks), Klastrite arendamise programm (rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmiseks).

Kindlasti peab selle poolega tegelema ja seda toetama, aga mina olen veendunud, et suur innovatsioon algab väikesest – uuendustest, mis lihtsalt kombineerivad olemasolevaid teadmisi või tegevusi uutmoodi. Revolutsioonilisi muudatusi “juhtub” harva – kui seada eesmärgiks ainult need, siis võibki neid ootama jääda. Kahjuks.

Alguses tasuks mõelda sellele kuidas ettevõttes kogu meeskond panna uuendustele mõtlema ja neid otsima. Kasvõi väikeseid. Ühe lähtekoha sellise uue mõtteviisi süsteemseks ülesehitamiseks võiks pakkuda kõrvalolev maatriks. See aitab hoida fookuses kliendivajaduse ja vältida seda, et minnakse lihtsalt toodet arendama.

Selle kasutamine eeldab siis olemasolevate ja potentsiaalsete klientide ning nende olemasolevate ja uute vajaduste analüüsimist. Soovitus on, et katsuge oma tiimiga viia regulaarselt läbi ajurünnakuid, kus on ülesandeks leida uusi tooteideid või -uuendusi igasse kasti:

  • olemasolev klient ja olemasolev vajadus,
  • olemasolev klient ja uus vajadus,
  • uus klient ja olemasolev vajadus,
  • uus klient ja uus vajadus.

Eeltööna on ilmselt vajalik olemasolevate klientide analüüs ja grupeerimine vastavalt Sinu ettevõtte jaoks olulisele mõõdikule – olgu selleks siis käive või kasum kliendi kohta, kliendisuhte pikkus, ostmise sagedus vmt. Kui Sul on see tegemata, siis soovitaks alustada sellest, et mõtleksid läbi milliseid kliente Sa üleüldse esmajoones tahad.

Ideede selekteerimise osas kehtib lihtne „innovatsiooni püramiidi” loogika – Sul peaks olema väike hulk enim rahalist panust saavaid ideid, keskmine hulk testfaasis olevaid ideid, suur hulk ideid, mis on ootel.

Ideed võivad erinevatel etappidel liikuda püramiidi erinevate osade vahel. Oluline on, et ideid oleks kogu aeg varuks ja et neid oleks palju. Oluline on vahet teha ka olulisel ja ebaolulisel ning mitte käest kaotada strateegilist suunda.

Kas oli põnev või kasulik? Hoolitse, et ka järgmised postitused Sinuni jõuaks ja liitu ideemäng “daVinci” Facebooki lehega


0

Ettekanne “Kuidas koostada kvaliteetne projektitaotlus?” Äripäeva seminaril

Kas oli põnev või kasulik? Hoolitse, et ka järgmised postitused Sinuni jõuaks ja liitu ideemäng “daVinci” Facebooki lehega


0

Pingevaba meeleolu kui võimalus meelitada talente

Võta korraks aeg maha ja mõtle ettevõttele, kus töötad. Tee seda hoolimata sellest, kas töötad tippjuhina, keskastme juhina, spetsialistina või kellegi muuna. Sa veedad enamuse oma päevast tööl või sellele mõeldes – väidetavalt kulutavad inimesed tööle või sellest mõtlemisele 75% oma päevast. Seega – kas see koht meeldib sulle? Milline on su töökaaslaste suhtumine? Kas inimesed on abivalmis? Usaldusväärsed? Kas töötate ühe eesmärgi nimel? Kas teil on meeskond? Või on teil “igasüks-iseenda-eest” kollektiiv? Kuidas see mõjutab ettevõtte tulemusi? Kas asjad saavad tehtud ja kas inimesed tunnevad sellest rõõmu? Ehk lühidalt: kas teil on fun? Viimases küsimuses on kogu asja iva – kui inimene kulutab kolmveerand oma ajast tööle, siis peaks see töökoht olema üks suurepärane koht. Muidu on inimesed õnnetud ja see mõjub halvasti töötulemustele.

Sageli arvatakse, et fun kuulub koju ja mitte kontorisse. Räägitakse, et naer, fun ja mängud ei ole täiskasvanulikud tegevused ning on ebaprofessionaalsed. Ei ole võimalik rohkem eksida! Üritan põhjendada.

Enamus juhte nõustuvad, et meeskonnatöö ja lojaalsed töötajad omavad firma edu saavutamisel väga suurt tähtsust. Selge on ka see, et parima tulemuse annavad parimad inimesed – ehk talentide värbamine ja nende firmas hoidmine peaks olema ettevõtete strateegia üks oluline osa. Lisaks parimale tulemuse andmisele on talentide kaasamise eelis kas see, et parimaid töötajaid ei ole heas firmas vaja motiveerida – Jim Collinsi järgi on vaja vaid hoolitseda, et nende motivatsioon ei kaoks. Teiselt poolt on nii, et üha enam väärtustavad inimesed tööandjaid, kelle juures töötamine pakub väljakutseid ning on mõtestatud. Töötajad tahavad häid suhteid ja nad tahavad, et töötamine oleks fun ehk  nad ootavad, et töökoht ”paneb silmad särama”. Firmad, mis suudavad need tingimused luua on atraktiivsemad ka talentidele.

Paar näidet levinud olukordadest. Kõik oleme kuulnud umbes selliseid reegleid: töö ajal ei tohi internetis mänge mängida, erahuvides surfata, isiklikke e-maile lugeda ega saata. Kas selliseid reegleid täidetakse? 100 protsendiliselt ei täideta neid kindlasti mitte – igaüks piilub vahest isiklikke e-maile, sooritab makseid internetipangas või loeb online uudiseid. Mis nendest reeglitest siis kasu on? Need ainult tekitavad pingeid ja ebatervet huvi ning seega tapavad ka töötajate kreatiivsust, mis kokkuvõttes mõjutab negatiivselt nende ja seega ka ettevõtte tulemusi. Loomulikult ei väida ma, et tundide viisi isiklike asjadega tegelemine firma tulemusi parandab, väidan, et reegeid, mida ei täideta ei ole mõtet kehtestada – see on kõikidele kahjulik.

Teine näide. Kohtusin hiljuti ühe firmajuhiga, kes soovib hakata firma töötajaid mobiilselt positsioneerima. Idee on  esmapilgul hea – töötaja mobiiltelefoni positsioneerimisega on võimalik jälgida tema asukohta ning näha kui palju aega kuskil kulutatakse ja kui palju raisatakse  tööga mitte seotud asjade peale. Edumeelne mõte, millega loodetakse tõsta firma efektiivsust. Aga kas see on nii? Mida see töötaja tunneb ja mõtleb? Kas tema silm särab? Kas tunne, et teda ei usaldata ei mõju hoopis demotiveerivalt? Usaldus peaks olema ju igasuguse suhte, sealhulgas ka töösuhte, alustala? Ehk siis meie küsimus – kas see firma meelitab talente?

Kas ettevõtted suudavad reaalsuses luua töökeskkondasid, mis on fun? Kuidas seda teha?

Üks võimalus talentide meelitamiseks ja nende firmas hoidmiseks on fun atmosfääri loomine. Juhtimiskonslutant Duane Smelser väidab ja teda toetavad mitmed teaduslikud uuringud, et inimesed, kes on avatud, rõõmsad ja heas tujus saavutavad reeglina ka paremaid tulemusi. Meditsiiniline põhjendus sellele on, et nende positiivne meeleolu tõstab aju hapnikuga varustatust, vabastab rohkem endorfiini ja tagab aju parema verevarustuse – see teebki töötajad kreatiivsemaks ja selgemalt mõtlevaks. Sellised töötajad on puhanumad, spontaansemad, sallivamad ehk kokkuvõttes on töö nende jaoks heas mõttes fun.  Väidetakse, et naer on lühim distants kahe inimese vahel – juhid, kes seda teavad, kasutavad naeru kui meeskonna loojat. Paar näidet:

Leslie Yerkes ühe Clevelandis asuva konsultatsioonifirma asutaja toob näite, kus aiatarbeid müüval firmal oli vaja kiirelt pakkida 20 kasti linnubasseine. Traditsiooniline lähenemine oleks olnud anda ühele inimesel käsk see töö ära teha, mis oleks aga tõenäoliselt tekitanud selles töötajas suhtumise: ”Ülemus ei salli mind – ta annab alati sellised igavad ülesanded mulle.” Kreatiivne lahendus oli, aga kaasata kaheksa inimest, jagada need neljaks meeskonnaks ja korraldada väike võistlus. Tulemus oli see, et kaup oli pakitud 17 minutiga ja kõigil oli hea tuju.

Autodesk – Californias asuv tarkvarafirma – lubab töötajatel lemmiklooma tööle kaasa võtta. Firma usub, et kui lemmikloom on kaasas, siis töötaja teeb heameelega ületunde. Loomulikult on loomade hoidmiseks loodud ka vastavad tingimused.

Lennufirma SouthWest Airlines on eemaldunud tavalisest lähenemisest klienditeenindusele. Stjuardessid nende lendudel kannavad küll firma riietust, aga see ei ole ametlik nagu teistel lennufirmadel, vaid casual. Lisaks julgustatakse neid klientidega suhtlemisel kasutama huumorit. Kas klientidele meeldib see? Kas stjuardesside harjumatu välimus ei mõjuta nende usaldusvärsust klientide silmis? Ilmselt mitte, kui arvestada naeru ja positiivseid kommentaare, mis klienditeenindaja naljadele järgneb.

Need on mõned firmad, kes on arusaanud, et naer ja nali töökohal aitavad saavutada paremaid tulemusi. Ma ei taha öelda, et kõik firmad peaks hakkama soosima töötajate lemmikloomade tööle kaasa toomist (see on päris äärmuslik näide tegelikult), vaid eesmärk peaks olema kreatiivse ja pingevaba keskkonna loomine, mis teeks firma atraktiivseks andekatele inimestele. See, kuidas sellist keskkonda luua, on vaja igas firmas otsustada lähtuvalt tegevusvaldkonnast, senistest harjumustest ja paljust muust, aga mõned soovitused, kuidas rakendada naer oma firma eduks on siin:

  • Pea meeles, et kulutades 15 minutit naermisele ja naljale tõstetakse, mitte ei langetata produktiivsust. Töötajate mõtlemine selgineb ja nende produktiivsus kasvab kui nad on hetkeks saanud ennast “välja lülitada”. Kõige paremini aitab aga lõõgastuda naer. Kui firma on tulemusele suunatud, siis inimesed saavad naerust kasu ja see parandab nende tulemusi.
  • Tee firma intranetti või mujale kõigile kättesaadavasse kohta foorum, kuhu kõik saavad koguda nalju, karikatuure jmt. Julgusta iga taseme töötajaid oma nalju sinna lisama ning neid ka vaatama ning nende üle naerma. Koos naermine lähendab inimesi, õpetab neid teine-teist paremini tundma ja tugevdab ühtekuuluvuse tunnet.
  • Julgusta kõiki võtma aeg-ajalt paar minutit, mille jooksul ta tegeleb millegagi, mis aitab tal lõõgastuda. Tee ise pause ja lase teistel neid teha. Vahel aitab nö värske pilk lahendada probleemi tunduvalt kiiremini, seega tee mida iganes, et vahel projektist, probleemist või tööst distantseeruda. Mõnele sobib ristsõna lahendamine, mõnele muusika kuulamine või jalutamine – tähtis ei ole  mida tehakse, vaid tähtis on tegemine ise. Julgusta inimesi ka ettepanekuid tegema, kuidas muuta õhkkonda vabamaks ja nauditavamaks. Lase töötajatel koostada töögrupp, kelle ülesanne on mõelda välja võimalusi kuidas luua ja arendada kreatiivset ja pingevaba meeleolu.
  • Õpi ka negatiivseid olukordi vaatama läbi huumori. Kui suudetakse eesolevate raskuste ja iseenda üle nalja visata, siis aitab see kaasa olukordade kreatiivsele lahendamisele. See aitab inimestel ka olukordi paremini analüüsida ja tulevikus selliseid vigu vältida.
  • Ole eeskuju ja algataja. Pea meeles, et kõigepealt pead muutma iseennast – kui juht ei käitu pingevabalt ja kui tema jaoks ei ole see fun, siis on vähetõenäoline, et see seda teiste jaoks on. Mõned näpunäited:
    a. Loo suhtlemist hõlbustav ruumilahendus – kas avatud kontor, kohvinurk vmt – kuhu tulles inimesed saavad aja maha võtta ja vabas õhkkonnas oma ideid arutada.
    b. Leia ja likvideeri põhjused, mis ei lase pingevabal õhkkonnal tekkida.
    c. Ära nõua väga ametlikku riietumisstiili töötajatelt, kes klientidega ei kohtu.
    d. Leia alati oma töötajate jaoks aega.
    e. Ole spontaanne ja positiivne ning viska nalja.
    f. ”Müü” oma ideid töötajatele, mitte ära jaga korraldusi.
    g. Kui näed, et huumor aitas mingit ülesannet lahendada, siis tõsta see esile.
    h. Regulaarselt toimuvad fun üritused (võrkpall, jalgpall, bowling, pentanque vmt), kuhu ka perekond kaasa võetakse, aitavad kindlasti lõõgastuda ja tekitada häid suhteid töötajate vahel.
    i. Kindlasti ei kehti kõik eelpool öeldud mõtted kõikide firmade kohta – pigem tuleb neid võtta kui soovitusi ning kui need ärgitavad mõtlema, siis on eesmärk täidetud. Confucius on öelnud – vali töö, mida armastad ja sa pea enam päevagi töötama.  Kohandades seda firma jaoks võiks see kõlada nii: loo meeldiv ja sõbralik töökoht ja töötajad on õnnelikumad ja lojaalsemad! Sellise meeleolu korral tahavad inimesed hommikul tööle minna, nad naudivad oma tööd, on produktiivsemad ning mis peamine – ettevõte on atraktiivne talentidele.

Artikkel avaldatud Saldos märtsis 2003a.

Kas oli põnev või kasulik? Hoolitse, et ka järgmised postitused Sinuni jõuaks ja liitu ideemäng “daVinci” Facebooki lehega


1
Lehekülg 15 / 15 «...101112131415