Arhiiv kategoorial 'Loovus, ideed, innovatsioon'

Otsid äriideed? Tee siis silmad lahti!

“Enamus inimesi käib mööda maailma ilma, et nad midagi märkaks. Aga kui silmad lahti hoida võib igasuguseid huvitavaid asju leida,” ütles Pipi Pikksukk.

Võta Sina Pipi tähelepanekust õppust ja käi ka lahtiste silmadega. Vaatle, otsi ja märka uusi asju. Märka probleeme, sest iga äriidee algab mingist probleemist – toode peab lahendama mingi probleemi. Kui Su toode pole lahendus, siis parem ära seda tee! Parem pole ka olukord kui Sa ei tea, millise probleemi lahenduseks Su toode on!

Kui Su toode pole lahendus, siis parem ära seda tee! 

Kas igast probleemist saab asjaliku äri püsti panna? Võib olla. Kas Sina saad? Ilmselt mitte. Selleks, et aru saada, kas leitud probleemis Sinu jaoks võimalus peidus on, mõtle allolevatele küsimustele:

  • Mis seda probleemi põhjustab?
  • Keda see probleem peamiselt mõjutab ja kui palju neid on?
  • Millal, kuidas ja kui tihti see probleem ilmneb?
  • Miks seda probleemi lahendatud ei ole?
  • Milline on selle probleemi ajalugu?
  • Milline tundub selle probleemi tulevik olevat?
  • Kui suuri kulutusi see probleem põhjustab? Kellele?
  • Mis tunne nendel inimestel on, keda see probleem vaevab?
  • Kes veel sellele probleemile lahendust otsib?
  • Millised lahendused juba olemas on?

Ja parem oleks kui võtaksid paberi-pliiatsi appi ja kirjutaksid need vastused üles. Saaksid parema ülevaate.

Kas oli põnev või kasulik? Hoolitse, et ka järgmised postitused Sinuni jõuaks ja liitu ideemäng “daVinci” Facebooki lehega


0

Maailma lihtsaim loovusstrateegia

“Ära rahuldu esimese pähe tuleva ja sobivana tunduva lahendusega,” oli USA koolitaja Roger von Oech´i vastus küsimusele “Milline on maailma lihtsaim loovuse suurendamise metoodika?“.

Kirjutan sellele kahe käega alla! Näen pidevalt sama asja – kui esimene enam-vähem sobiv idee on laual, siis on kole kiusatus kohe ellu viima tormata. Minu teada on aga matemaatika ja meditsiin ühed vähesed valdkonnad, kus on olemas nö ainuõiged vastused. Enamus valdkondades on asi sellest kaugel ning seetõttu tuleks üles otsida ka järgmised ideed.

Maailma lihtsaim loovuse suurendamise metoodika: ära rahuldu esimese pähe tuleva ja sobivana tunduva lahendusega.

Selle testimiseks, mis lainel Sinu ajurünnakule tulnud inimesed on, võid kasutada ühte lihtsat ülesannet:

  1. Palu neil kirjeldada, mis oleks maailmas teisiti kui inimesel oleks 10 sõrme asemel 14 sõrme.
  2. Jälgi, mida nad Sulle vastama hakkavad.

Esimese vastusega rahuldujad hakkavad rääkima, et näiteks tööriistad oleks teise disainiga, klaveri klaviatuur oleks ilmselt senisest erinev jmt.

Samal ajal hakkavad need, kes süvenevad ja asjade üle rohkem juurdlevad, pakkuma, et Bach oleks kirjutanud teistsugust muusikat (sest klaviatuur on ju teistsugune), juveelipoode oleks ilmselt rohkem (sest sõrmi, kuhu neid torgata on ju rohkem), tõnäoliselt ei arvutaks me kümnendsüsteemis (arvutamine ja käelised tegevused on otseses seoses) jne.

Märkad sisulist erinevust? Esimene loobib, mis pähe tuleb, teine “kaevab” sügavamalt.

Nii lihtne see ongi!

Kas oli põnev või kasulik? Hoolitse, et ka järgmised postitused Sinuni jõuaks ja liitu ideemäng “daVinci” Facebooki lehega


0

Nõrkused, äri ja jäähotell

Umbes 200 kilomeetrit polaarjoonest ja 20 kilomeetrit Kirunast Põhja poole asub Jukkasjärvi külas maailma esimene jäähotell. Alates asutamisest 1990-ndate alguses on see igal talvel uuesti jääst välja raiutud ja kevadel jälle ära sulanud.

Idee sai alguse sellest kui 1990 aasta kevadel toimus seal piirkonnas ühes iglus prantsuse kunstniku Jannot Derid näitus ning rahvast oli nii palju, et kõik ei mahtunud kohalikku hotelli ära. Osa turiste palus luba iglus ööbida.

Nutikas inimene pidi nüüd vaid võimalust märkama. Selle nutika mehe nimi oli Yngve Bergquist.

Nutikas inimene oskas mõelda teistest erinevalt, näha võimalust seal kus teised nägid nõrkust ja luua sellest maailmas unikaalne äri.

Aastaid on see jäähotell olnud piirkonna suurimaid atraktsioone, kuhu tuleb inimesi üle maailma. Seal on ruumi enam sajale külalisele ning kõik vajalik, millega oleme hotellis harjunud (no sooja dušši vast ei saa). Kokku on pinda ca 600 m2.

Loo moraal: algselt ei olnud seal midagi peale pisikese küla, kus oli ca 500 elanikku. Polnud Starbucksi, McDonaldsit ega suusamäge. Oli vaid palju lund ja jääd ning talvine temperatuur -40 kraadi kandis. Aga nutikas inimene oskas mõelda teistest erinevalt, näha võimalust seal kus teised nägid nõrkust ja luua sellest maailmas unikaalne äri.

Milliseid nõrkuseid Sa oma kodukandis oskad ette lugeda?

 

Kas oli põnev või kasulik? Hoolitse, et ka järgmised postitused Sinuni jõuaks ja liitu ideemäng “daVinci” Facebooki lehega


1

Tuleb teha rohkem tööd. Tuleb ikka või?

Eelmise nädala Maalehes küsiti Olari Taali käest: Inimese soovide ja sissetulekute vahel tundub olevat paratamatu vastuolu. Kuidas seda kõige lihtsamini ületada?

Ja Taal vastas: Juba ürgajal oli selge, et kui tahtsid süüa, tuli koopast välja, jahile minna. /…/ Praegu on lahendus selles, et tuleb teha rohkem tööd.

Austan Olari Taali, minu meelest on tal selged mõtted ja arukad seisukohad, aga “tuleb teha rohkem tööd” ei ole küll see, mida ma usun. “Work smart, not hard” – on ammu minu jaoks arukalt kõlanud, viimase aasta jooksul olen osanud seda ka rakendama hakata :-). Ilmselt sõltub see muidugi ka valdkonnast, positsioonist jne, aga need me saame ju ise valida…

Pareto reegel ütleb, et 80% tulemusest sõltub 20% tegevustest, seega suuna tähelepanu sellele, et taibata, milline osa Sinu tööst on see kriitiline 20%.

Kui üldtuntud Pareto reegel ütleb, et 80% tulemusest sõltub 20% tegevustest, siis pole arukas rohkem töötunde teha (ehk 100% suurendada), vaid suunata tähelepanu sellele, et taibata, milline osa Sinu tööst on see kriitiline 20%. Edasi on juba lihtne – tee seda senisest veel paremini ja unusta rahumeeli osa sellest 80%-ist.

Teoorias ilus eks? Praktikas kole raske? Aga kui palju Sa võtad sellele mõtlemiseks aega ja analüüsid oma tegevust eesmärgiga leida see maagiline 20%?

Kas oli põnev või kasulik? Hoolitse, et ka järgmised postitused Sinuni jõuaks ja liitu ideemäng “daVinci” Facebooki lehega


5

Koolide loovaks muutmine on paras pähkel

Täna toimus Tiigrihüppe Sihtasutuse poolt korraldatud ning õpetajatele ja direktoritele suunatud Ideelaat „Elu koolis koos Tiigriga!“, mille seekordseks põhiteemaks on loovuse ja infotehnoloogia ühendamine koolis.

Tegin seal ettekande, kus rääkisin kas ja kuidas minu arvates koolikeskkond peaks muutuma, et me saaksime rääkida sisuliselt loovast koolist.

Allpool on minu tänased slaidid, aga toon kiirelt välja oma jutu põhiteesid:

Kui õpetaja töötab 50 tundi nädalas, siis pole õpetaja loovusest mõtet rääkida. Kui aga õpetaja pole loov, siis ei suuda ta elu sees lastele loovat lähenemist õpetada.
  • Loovusest räägivad kõik ja see tundub kohati nagu pesupulbri reklaam.
  • Maailm muutub tohutu kiirusega (mis pole mingi üllatus, aga mõned põnevad faktid selle illustreerimiseks leiad slaididest).
  • Kool ei vasta tänastele nõudmistele – see on loodud XVIII sajandi vajadusi ja võimalusi arvestades ning on keskendunud standardiseerimisele.
  • Minu kogemus näitab, et keskmise keskkoolilõpetaja initsiatiivikus on tagashoidlik ja hirm eksida suur, kahtlustan, et koolil on siin oma osa.
  • Vana jutt, aga ikkagi, kooli roll peab muutuma teadmiste andjast seoste seletajaks ja selgitajaks.
  • Eelnev on võimalik kahel eeldusel (aga neid eelduseid ei ole kerge täita): koolist peab saama vinge koht, kus töötada, aga Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus näeb täna ette, et kool peab olema ülisuure hierarhiaga organisatsioon – kõik asjad otsustab koolijuht.
  • Teine eeldus on, et õpetajatele tekiks aega – täna töötavad nad 50 tundi nädalas, mis on 15 tundi rohkem kui ette nähtud. Kui aega ei ole, siis pole õpetaja loovusest mõtet rääkida, kui aga õpetaja pole loov, siis ei suuda ta elu sees lastele loovat lähenemist õpetada.
  • Kuna lapsed on erinevad, siis mina isiklikult loodan ka, et õpikeskkond kõige laiemas mõttes muutub oluliselt mitmekesisemaks: erinevad pedagoogilised (Montessory, Waldorf jt) suunad rikastavad, mitte ei kurna.
Kokkuvõttes on tegemist paraja pähkliga. Aga meie õnneks on meil valitsus, kellel pole pähklite vastu ju mitte midagi :-).

.
Kas oli põnev või kasulik? Hoolitse, et ka järgmised postitused Sinuni jõuaks ja liitu ideemäng “daVinci” Facebooki lehega


0

Jõusaali ärimudel – ega Sa siia sauna ei tulnud!

Põnevaid ärimudeleid leiab erinevatest valdkondadest – Jakob Saks mainis meie eilsel ühisel koolitusel Austraalia spordiklubi Jetts Gym. Uurisin ja vaatasin nende tegevust veidi. Lisan selle siia – ehk inspireerib kedagi.

Mida nad siis teisiti teevad? Sisuliselt tegid nad odavjõusaali :-) – viskasid välja kõik, mis polnud esmavajalik ja müüvad asja ca poole odavamalt – tüüpiline mudel, mida on rakendatud nii lennunduses, kaubanduses, autorendis ja mujalgi. Nüüd siis jõusaalides.

Jõusaali puhul tähendas see, et nad ei paku grupitreeninguid (nende hinnangul pakub see huvi vaid 10% jõusaali klientidele), jätsid välja basseinid, saunad ja muu tilu-lilu (ega Sa siia kümblema ei tulnud)  ja tegid ebaharilikult väikesed riietusruumid. Lisaks võeti kasutusele erinevad tehnoloogilised lahendused, mis on võimaldanud viia personalikulud minimaalseks – töötajad on kohal vaid 6 tundi ööpäevas.

Kõlab nagu igav ja kehva teenindusega koht? Tulemused näitavad vastupidist! Atraktiivseks tehti see läbi kolme asja:

  • asukoht – nende jõusaalid asuvad elamurajoonides, mis tähendab, et kalpsad juba spordirõivastes üle hoovi – lähedal ja mugav;
  • lahtioleku aeg – nende saalid on avatud 24/7 – oluline argument suurele osale inimestest alates töönarkomaanidest kuni öövahetuses töötajateni;
  • hind – alates 20 kohalikku dollarit kuus on ca 2 korda soodsam kui nö tavaline klubi, sealjuures ei pakuta mingeid ahistavaid lepinguid ega muid kohustusi.
Selle tulemusel on Jetts Austraalia kõige kiiremini kasvav jõusaalide kett. Oma mudelit levitatakse frantsiisina. Kaudne ärimudeli edu märk on seegi, et 85% frantsiisivõtjatest on teinud enam kui ühe klubi. Frantsiisivõtjale lubatakse, et keskmine klubi on jooksvasse plussi jõudnud viie nädalaga.

Mõnede allikate alusel on sellise ärimudeli esmakasutaja tegelikult USA firma Planet Fitness (mis on ajakirja Inc hinnangul USA üks kiireimini kasvavaid firmasid), aga see ei muuda sõnumi sisu: järjekordses valdkonnas on uue ärimudeliga suudetud ära võluda suur hulk kliente ja teenida palju raha. On üpris ilmne, et nn säästumudelit on võimalik rakendada peaaegu igas teenindusvaldkonna äris.

Mis Sina arvad – kes on järgmine?

Kas oli põnev või kasulik? Hoolitse, et ka järgmised postitused Sinuni jõuaks ja liitu ideemäng “daVinci” Facebooki lehega


0

HBR annab konkurentide edestamise võtme – kaotatud oskuste taastamine

HBR kirjutab, et konkurentidest nutikamalt tegutsemine on imelihtne – vaja on vaid panustada mõtlemisesse senisest 50% rohkem aega ning alustada selle taastamisega, mis kool ja lasteaed on meis ära tapnud.

Tead Apple’i  kunagist “Think different” kampaaniat? Kampaania peamine eesmärk oli meenutada, mille eest Apple seisab, kes on nende kangelased. Need oli inimesed, kes mõtlesid teisiti ja viisid oma ideed ellu:

Albert Einstein, Bob Dylan, Martin Luther King, Jr., Richard Branson, John Lennon, R. Buckminster Fuller, Thomas Edison, Muhammad Ali, Ted Turner, Maria Callas, Mahatma Gandhi, Amelia Earhart, Alfred Hitchcock, Martha Graham, Frank Lloyd Wright ja Picasso.

Jeff Dyer ja Hal Gregersen kirjutavad HBR‘is, et erinevad uuringud näitavad selgelt, et need inimesed olid küll erilised ja silmapaistvad, aga nende edu ei seisnenud erilises andes, vaid selles, et nad võtsid mõtlemiseks aega ja nende assotsiatiivse mõtlemise oskus oli väga hea – nad oskasid leida erinevate nähtuste, faktide, sündmuste või objekti vahel uusi seoseid.

Autorite enam 5000 ettevõtja seas tehtud uuring näitas, et igaüks suudab nendega võrreldavalt mõelda kui ta  vaid piisavalt vaeva näeb, näiteks oleks vaja mõtlemisele kulutada senisest 50% enam aega:

Innovators (of new businesses, products, and processes) spend almost 50% more time trying to think different compared to non-innovators. In other words, non-innovators do occasionally think different. Yet compared to innovators, they just don’t do it as often. Generating new business ideas that make a positive financial impact takes time. Innovators who spend more time thinking different consistently engage in associational thinking and they deliver innovative results more frequently than those who don’t. It’s that simple.

Kui see nii lihtne on, siis miks inimesed ei kuluta lihtsalt rohkem aega mõtlemisele ja ei saavuta suurepäraseid tulemusi? Harvard Medical School’is tehtud uuring annab vastuse ja jahmatab: 60-80% inimestest leiavad, et massist erinevalt mõtlemine on ebamugav ja kurnav:

Researchers at Harvard Medical School opened our eyes to one compelling answer. Sixty to eighty percent of adults find the task of thinking different uncomfortable and some even find it exhausting. When adults must connect the unconnected through associational thinking, it wears themout. Why? Because most adults have lost the skills they once had (just watch almost every four-year old who relishes the chance to think different. And all of us were once four-year olds). We don’t lose this skill because genetic coding automatically shuts it down on our twenty-first birthday. Instead, most of us grew up in a world where thinking different was punished instead of praised (at home or school).

Laias laastus 1/3 loova mõtlemise oskusest tuleb geenidest ja 2/3 keskkonast, kus elame ja viibime. Nii, et enamus tulemust mõjutavatest tegurites on Su enda käes.

Alusta sellest, et õpi kasutama assotsiatiivse mõtlemise abivahendeid ja/või erinevaid loova mõtlemise metoodikaid – neid on netis täpselt must-miljon erinevat (näiteks GameStorming).

Võtke need oma tiimiga ette, katsetage, võrrelge erinevate meetodite kasutamisel saadud tulemusi ja tehke enda jaoks järeldusi. Võtke selle jaoks aega. Palju rohkem aega kui seni, see parandab, mitte ei halvenda sooritust.

 

Kas oli põnev või kasulik? Hoolitse, et ka järgmised postitused Sinuni jõuaks ja liitu ideemäng “daVinci” Facebooki lehega


2

Hea idee tekitab alguses rohkem küsimusi kui annab vastuseid

“Ega mul siin ühtegi head ideed ei olegi,” on üks neid lauseid, mida võib daVinci mängimise ajal kõige rohkem kuulda. Ja seda hoolimata sellest, et ütlejal on tavaliselt kümneid ideid paberi peal ja pärast mängu lõppu hindab ta seda tulemuslikuks.

Mille siis asi?

Põhjuseid on mitu. Üks olulisemaid on omalaadne kuulajate ootuste juhtimine, mida me kipume tegema, et vähendada enda ebakindlust. Me justkui arvame, et selline sissejuhatus teeb kuulajad meie kohe kõlava idee suhtes leplikumaks.

Aga kust tuleb see ebakindlus ja kuidas sellest lahti saaks? Hästi lihtne – ära vaata ideed kui valmis asja, vaid vaata kui lahenduse leidmise protsessi algust. Teiste sõnadega ära hinda, mis see idee ON, vaid mõtle mis sellest TULLA SAAB.

Nagu lapsed, kes ei küsi ainult “Mis see on?”, vaid ka “Aga mida ma sellega teha saan?”.

Hea idee tekitab alguses rohkem küsimusi kui annab vastuseid. 

Kas oli põnev või kasulik? Hoolitse, et ka järgmised postitused Sinuni jõuaks ja liitu ideemäng “daVinci” Facebooki lehega


0

Kuidas muuta koosolek tõhusamaks? Vol.2

Ma olen viimase kümne aasta jooksul juhtinud kümnetes ja kümnetes organisatsioonides mitmeid sadu koosolekuid, ajurünnakuid ja kohtumisi. Teen ühe väikese seeria postitusi, kus jagan mõningaid tähelepanekuid, mis selle aja jooksul tekkinud ja millest Sul on reaalset abi kui järgmine kord oma tiimi ees seisad. Eelmist postitust saad lugeda siit.

Sulle pole ilmselt uudis, et küsimused, mida koosolekul arutatakse, on oma olemuselt korduva iseloomuga s.t. me tuleme nende juurde mingi sageduse ikka ja uuesti tagasi: Kuidas tõsta müüki? Milline võiks olla järgmine kampaania? Kuidas vähendada lepingute lõpetamist jne.

Mõnikord on vaja neid asju ratsionaalselt arutada ja valida juba mõni varem proovitud lahendus. Enamasti on siiski arukas otsida ka uusi lahendusvõimalusi.

Aga mis juhtub?

Korduvate küsimuste puhul on tavalisest veel raskem inimesi “käima saada”. Nad kipuvad pakkuma ideid, mida oled juba n+1 korda kuulnud.

Sellest karist mööda triivimiseks tehke lihtne parkimismaja harjutus:

  1. Anna ajurünnaku alguses igale osalejale tühi paber ja palu tal 2-3 minuti panna kirja need ideed, mis tal olid arutluse all oleva probleemi lahendusena juba enne koosoleku algust olemas.
  2. Seejärel “parkige” need ideed kuskile ära (kleepige seinale, istuge peale, pistke kotti vmt) ja leppige kokku, et ajurünnaku jooksul te neid ei kasuta.
  3. Võtke need ideed välja peale ajurünnaku lõppu nö ideede hindamise ja järgmiste tegevuste otsustamise ajaks.
  4. Valige tegevused kõikide ideede seast.

Sel moel lood suurema eelduse, et inimesed tõesti töötavad kaasa ja pingutavad lahenduse leidmise nimel, mitte ei paku vanu, äraleierdatud ideid.

 

Kas oli põnev või kasulik? Hoolitse, et ka järgmised postitused Sinuni jõuaks ja liitu ideemäng “daVinci” Facebooki lehega


0

Miks me heidame originaalsed ideed kõrvale isegi kui me neid otsime?

Küllap oled märganud, et kuigi me peame retoorikas loovust oluliseks ja suudame leida originaalseid ideid, siis tegevuste planeerima hakkamisel on meil kombeks originaalsemad ideed kõrvale heita ja suunduda turvalisele ja tuttavale rajale – ehk hakata ellu viima tavalisi ideid. Miks see nii on?

Põhjus on omalaadses alateadlikus surnud ringis leiavad Pennsylvania ülikooli uurijad, kes viisid läbi rea eksperimente, kuhu oli kaasatud enam kui 200 inimest.

Iga loov idee ründab mingit olemasolevat olukorda soovides seda mingil viisil muuta. . Seetõttu mõjuvad uued ideed inimestele kui ebakindluse allikad, mis panevad ennast ebamugavalt tundma. Uurides inimeste varjatud eelarvamusi – neid, mida me sageli endalegi tunnistada ei taha, näiteks seisukohtasid rassismis vmt – leidsid uurijad, et organisatsioonis seostub sõna “loovus” inimeste jaoks muuhulgas ka sõnadega “oksendamine”, “mürk” ja “agoonia”.

Selliste seoste tekkimisel pole ime, et inimesed jätavad tõeliselt loovad ideed kõrvale ja valivad elluviimiseks need, mis on juba läbiproovitud ja suurema tõenäosusega ka toimivad. Puhas alalhoiuinstinkt.

Uuringu läbiviijad eesotsas Jennifer Muelleriga Pennsylvania ülikoolist nendivad, et tegelikult on tulemused iroonilised – ebakindlus majanduskeskkonnas ja karmistuv konkurents sunnib ettevõtteid üha enam otsima abi loovusest, samal ajal kui loovad ideed tekitavad organisatsioonis sees, vastuseisu, ebakindlust ja ebamugavust. Mis omakorda muudab organisatsiooni liikmed loovatele ideedele vähem vastuvõtlikuks ning vähendab nende võimet tõeliselt häid ideid ära tunda.

Autorite arvates selgitab viimane ka seda, miks me kipume loovaid ideid välja filtreerima isegi siis kui me neid tegelikult väga-väga otsime.

 

Kas oli põnev või kasulik? Hoolitse, et ka järgmised postitused Sinuni jõuaks ja liitu ideemäng “daVinci” Facebooki lehega


2
Lehekülg 2 / 15 12345...»