Jason Theodor on pannud kokku põhjalikud loovmeetodite ja -süsteemide töötoa slaidid. Vaata ja uuri kuidas oma meeskond tööle panna. Materjali on päris palju – peale läbi töötamist on tunne nagu oleks paar raamatut läbi lugenud :-). Vaata ise ka.
Storytelling on turundusinimesi köitnud juba mõnda aega. Kas tead, et mõned peavad Hemingway parimaks looks ühte tema kirjutatud ning vaid kuuest sõnast koosnevat lugu? See siin järgmises lõigus ei ole pealkiri, see ongi see lugu ise :-).
“For sale: baby shoes, never worn.”
Paneb ju mõtte liikuma ja jääb meelde? Aga kuidas oma lugu luua? Räägi oma kogemustest või jaga, mida lugenud-mõelnud-kogenud oled!
Esinesin täna Pärnu Konverentside korraldatud üritusel “Juhtimiskoolitus 2011″. Aitäh kõigile enam kui sajale inimesele, kes minu saali tulid!
Allpool on tänased slaidid!
Et kõike algusest ära rääkida pean ma alustama sellest, et ma olen viimased 10 aastat slaidide saatel inimeste ees esinenud – koolitus- ja konsultatsiooniprojektid, loengud ülikoolis ning konverentside ettekanded. Täna tahan nende kasutamist oluliselt vähendada. Miks? Mulle tundub senise kogemuse pealt, et siis on õhkkond teine, jutt loomulikum ja kuulajaid arvestavam. Ega slaidid pole saatanast – aeg-ajalt on neid suisa vaja, aga enamusel meil kipuvad slaidid vahel ronima ka sinna, kus neid otseselt vaja ei ole.
Vaata allolevat videot – esinemiskoolitaja Nancy Duarte on võtnud “pulkadeks lahti” ajaloo ühe mõjukaima kõne – dr Martin Luther King Jr poolt 1963 aastal 200 000-le inimesele peetud “I have a dream“. Minu jaoks oli see sisukam kui suvaline teoreetiline õpetus sellest kuidas kõnet pidada.
Kogu 16 minutiline kõne on üles ehitatud toetudes nelja liiki sisule:
Lisaks liigub jutt pidevalt edasi-tagasi oleviku ja tuleviku vahel – mis täna on vs I have a dream.
Allolevas videos on need elemendid graafiliselt välja toodud ning lahti seletatud naudi!
Priit Ennet rääkis täna Vikerraadio teadusminutites, et teadlased soovitavad eksamiärevusega võitlemiseks oma eksamieelsed mõtted üles kirjutada ning selle paberi eksami toimumise kindlasse kohta ära panna. See annab ajule võimaluse need mõtted hetkeks unustada ja nö operatiivmälu eksami jaoks vabastada. Selle tulemusel paranesid eksamitulemused keskmiselt 15%.
Ma olen pikka aega propageerinud sama lähenemist ajurünnakute puhul – enne ajurünnaku alustamist jaga igale osalejale leht paberit, palu kõigil sinna kirjutada ajurünnaku teemaga haakuvad olemasolevad lahendused, “parkige” need paberid kuskile ära ning ajurünnaku esimeses etapis (ideede genereerimine) ärge neid ideid kasutage. Toimub sama efekt nagu eksami puhul – tulemused paranevad.
P.S. ERR edastab teadusuudiseid ka oma teadusportaalis. Soovitan! :-)
.
Viies eelmise aasta lõpus ühes suures organisatsioonis läbi koolitust Mõttemustrite murdmine, küsis üks osaleja minu käest, et miks on koolituse aktiivõpe ehitatud üles seoste loomisele vaatlusaluse probleemi ja esmapilgul asjasse mitte puutuvate sündmuste, persoonide ja nähtuste vahel. Kuna see pole nii tehtud juhuslikult, vaid põhineb teadusuuringutel ning näitab kuidas meie aju töötab, siis kirjutan sellest ka siia – vast on huvitav ka teistele.
Eelmise sajandi viimasel kahel kümnendil olid neuroteadlased veendunud, et meie aju kahel poolkeral on erinevad funktsioonid – vasak poolkera on ratsionaalne, loogiline, eristab minevikku ja tulevikku ning annab hinnanguid; parem poolkera on loov, intuitiivne ja elab tänases hetkes. Nendel teemadel on kirjutatud tohutult palju raamatuid ja artikleid ning tehtud koolitusi. Inimesed hakkasid ennast jagama parema ja vasaku poolekera inimesteks, ajurünnaku mantraks sai soovitus vasak poolkera välja lülitada jne.
Täna jagunevad teadlased aga kaheks – osad jagavad aju kaheks osaks ja teised mitte. Esimese teooria pooldajate seast soovitan lugeda Jill Taylori raamatut “Silmiavav insult” – lugu neuroteadlasest, kes elas läbi insuldi. Raamatus jagab ta kogemusi alates sellest kuidas tema vasakus ajupoolkeras veresoon lõhkes kuni täieliku taastumiseni kaheksa aastat hiljem. Vaata ka Jilli TED esinemist, kus ta samast kogemusest räägib.
Teise teooria tunnustatuim esindaja on neuroteadlane Eric Kandel, kes sai oma töö eest kümmekond aastat tagasi ka Nobeli auhinna. Tema loengute sarja saab vaadata ka YouTube-ist. Kandel on veendunud, et peaksime oma aju vaatama kui maailma võimsaimat laosüsteemi, kus on ladustatud kõik meie teadmised ja kogemused. Selles laos töötavad analüütika ja intuitsioon alati koos – uue info vastuvõtmisel meie aju esmalt otsib kuidas see senise infoga kokku sobib, loob seosed ja paneb info “riiulile”. Nii toimime me nii rutiinseid igapäevategevusi tehes, kui uusi olukordasid lahendades.
Uute ideede leidmise võti peitub aga oskuses leida juba ladustatud infole võimalikult palju uusi seoseid ehk teisisõnu info kombineerimises, seda on aga käsu peale ja ilma süsteemita keeruline teha.
Legendaarne näide sellisest kombineerimisest on lugu sellest kuidas Larry Page sai idee Google otsingumootori loomiseks. Idee tekkis kui Page nägi Alta Vistat kasutades seal võimalust otsida veebilehti, mis viitavad mingile kindlale veebilehele ja kombineeris seda akadeemilises maailmas levinud tavaga, kus teadustöö headust hinnatakse selle järgi kui palju sellele on viidatud. Pannes need kaks asja kokku sündiski otsingumootor, mille peamine idee seisneb nende veebilehtede soovitamises millele teised on enim viidanud.
Just selliseid lähenemisi see koolitus stimuleerib :-).
Kui kuuled kedagi ütlevat: “Ma pole ideed veel leidnud”, siis ära usu ütlejat. Ta on kas laisk, naiivne või rumal. Ideid ei saa leida. Ideed tuleb luua. Nende loomiseks pead olema kirglik, millestki siiralt (pika aja jooksul) huvituma, selles valdkonnas ennast harima, inimestega tutvuma, uurima-puurima ja mõtlema. Mitte ootama idee “otsa komistamist”. Tore on muidugi uskuda, et Newton tuli oma ideedele ainult seetõttu, et õun pähe kukkus, tegelikkus on ikka veidi teistsugune…
Kuidas need hetked tegelikult tekivad ja mis nendele eelneb, võtab väga lahedalt kokku allolev RSA poolt tehtud kokkuvõte Steven Johnsoni raamatust “Where the good ideas come from”. Raamat on muideks TED esinejate poolt valitud üheks seitsmest must-read raamatuks. Siit saad iva kätte nelja minutiga :-).
Miks jätkuvalt arutatakse kas WikiLeaks rikub riikidevahelisi suhteid? WikiLeaks ju ainult avaldas diplomaatide kahepalgelisuse. Kui miski mõjutab riikidevahelisi suhteid, siis on need ikka need kahepalgelised diplomaadid. Peegel pole süüdi!
Selle nädala Economist hoiatab ka, et WikiLeaksi sulgemine-karistamine jne tõotab kujuneda digi-Afganistaniks, kuhu saab matta palju aega ja raha, aga tulemust ei ole ega tule. Ehe näide sellest oli katse WikiLeaks sulgeda – kiirelt tekkis üle maailma 700 serverit, mis sama sisu peegeldavad. Esimesed analoogsed saidid juba tekivad ka – OpenLeaks näiteks.
Minu meelest on tegemist analoogse olukorraga kui muusikatööstused advokaatide abil Napstereid-Kazaasid kinni hakkasid panema ja ei saanud aru, et tegelikult on toiminud paradigma muutus. Assange & Co on näidanud inimestele ühe uue viisi kuidas tänaseid tehnoloogilisi võimalusi kasutada. Nüüd ongi olukord, kus võimumees võib ju küll ühe kraani kinni keerata, aga kohe tulevad asendused. Sest mõtteviis on muutunud.
.
Sulle proovitakse müüa uut ideed? Ära ole nõus! Ilmselgelt tähendab see muudatusi ja see võib olla ettearvamatute tagajärgedega.
Parim kaitse on rünnak. Annan Sulle 10 vastuväidet, mida saad kasutada suvalise uue idee kahtluse alla seadmiseks ja palli idee autorile tagasi viskamiseks.
Parim võimalus selleks on esitada talle üks või mitu vastuväidet, mida ta ei saa kergel enda kasuks pöörata:
Ainult siis, kui rakendad neid vastuväiteid järjekindlalt, võid loota sellele, et saad oma organisatsioonist loovuse välja juuritud ja keegi ei tule enam oma muudatusettepanekutega. Saate lõpuks ometi kõik tööd teha. Joosta nii kiirelt kui jalad võtavad…
.
Eeloleval neljapäeval teen ettekande Tallinna haridusjuhtidele konverentsil “Tulevikku suunatud juhtimine”. Ettekande teemaks on “Loova ajastu väljakutsed” ning kokku on see pandud Prezis. Saad piiluda tulevikku ja juba täna neid materjale siin allpool vaadata :-).
Kirjuta ja kommenteeri, mis mõtted Sul tekivad!
Selle blogi sisu võid algallikale viidates kasutada vastavalt sellele litsentsile: Creative Commons Attribution-NonCommercial-ShareAlike 3.0 Unported License.