Arhiiv kategoorial 'Inimesed'

Ajakirja Director mai numbris ilmus minu lugu hijuti Pärnu Turunduskonverentsil esinenud Craig Sams’i ärifilosoofiast. Tegemist on vaieldamatult uuendusmeelse ettevõtjaga, kes samas ei ole innovatsiooni ega loovuse jahtimisest ogaraks läinud, vaid on aastakümneid toimetanud tervele mõistusele tuginedes.

„Kui teed midagi head, siis ära eputa sellega – Sinu hea maine eest hoolitsevad teised, press ei väsi kunagi headest lugudest, mis räägivad sellest kuidas sa teed head ja oled sealjuures ka majanduslikult edukas,“ ütleb Craig Sams, Briti saarte kõige rohelisem mees, kes on üle 40 aasta ajanud orgaanilise toidu äri, loonud orgaanilise šokolaadi brändi Green & Black ning päästnud sellega tänaste maiade kultuuri. Tänaseks kuulub tema asutatud Green & Black peale edukaid tehinguid Kraft Foodsile, kuid Sams jätkab oma missiooni jätkusuutliku toidutootmise ja -tarbimise eest.

Briti saarte kõige rohelisema mehe lugu näitab kuidas oma väärtushinnangute järgi elamisest ja tegutsemisest võib kujuneda suur ja edukas ettevõtmine ning kuidas väikestest tähelepanekutest kasvab välja maailma muutev ettevõtmine.  Craigi lugu näitab kuidas oma missioon ära tundes, samm-sammult seda teed minnes ja julgeid otsuseid tehes on võimalik ületada vastasseis ja saavutada oma eesmärk.

Idee tekkimisest

Whartoni Ülikooli viimasel kursusel oli Craig Sams veendumusel, et ühineb peale kooli lõppu rahukorpusega ning aitab inimesi, kes vajavad abi kuskil maailma teises otsas. Saatusel olid aga teine plaan – ta haigestus Indias hepatiiti, kuid tuginedes kohalike traditsioonilistele teadmistele paranes sellest tänu makrobiootilisele dieedile – ta sõi vaid odrahelbeid jogurtiga ja jõi suhkruta teed. Kui ta tervenenuna mõni aeg hiljem ameerikas esimesse sealsesse makrobiootilise menüüga restorani sattus oli Rahukorpus kaotanud ühe tulevase pühendunud töötaja – Craig otsustas Londonis avada analoogse menüüga kohviku. Hiljem on ta otsust Rahukorpusega mitte liituda nimetanud oma elu parimaks otsuseks.

Siiki peab ütlema, et ei India ega New Yorgis kogetu ei olnud tema esimesed kokkupuuted tervisliku toitumisega. Ta oli lapsepõlvest alates olnud taimetoitlane – tema isale oli oma ajal üks Jaapani arst soovitanud raskest haigusest vabanemiseks minna üle lihavabale menüüle. „Raskeim oli oma valikutele kindlaks jääda ülikoolis,“ meenutab Craig. „See oli aeg kui ühiskond siiralt uskus, et ilma ilma lihast saadava valgu ning suhkrust saadava energiata ei ole võimalik terve olla. Oma menüü juurde jäämiseks pidin kooli viima tõendi nii vanematelt kui arstilt.“

Tootearendusest

1967 aastal avas Craig koos vennaga Suurbritannia esimese makrobiootilise restorani, kahe aasta pärast esimese kaupluse ning veel aasta hiljem hakkasid nad oma brändi Whole Earth all müüma pruuni riisi ja makrobiootilisi toiduaineid. Kümmekonna aasta pärast olid Whole Earth tooted saadaval kõikides suuremates supermarketites ning sortimenti lisandusid maailma esimesed puuviljasuhkruga magusaks tehtud moosid.

„Meie tootearendus oli kogu aeg lihtne – otsisime tervislikke ja orgaanilisi alternatiive oma lemmiktoiduainetele ja tõime need turule uskudes, et küllap on ka piisavalt teisi  inimesi, kellele sellised tooted korda lähevad,“ meenutab Craig.

Nii jõuti 1991 aastal orgaanilise šokolaadi Green & Black turule toomisele. Green oli siin viide rohelisele maailmavaatele ja black tumedale šokolaadile. Taaskord oli Craig pioneer – tegemist oli esimese 70% kakao sisaldusega šokolaadiga briti turul.

Siit algas šokolaadi edulugu, mis ca 15 aastat hiljem oli 22 miljoni naelase aastakäibega firma, kus töötas 30 inimest, mille aastane kasvutempo oli muljetavaldav 69% ning mille Cadbury Schweppes ostis ära summa eest, mida pooled ei avalikusta. „Ütleme nii, et sain eluaseme laenu oodatust kiiremini tagasi maksta,“ viskab Sams nalja kui ajakirjanik tehingu hinda küsib.

Kui 90-ndate lõpus hinnati nii Whole Earth kui Green & Black brändide väärtuseks 10 miljonit naela, siis peale Whole Earth brändi müüki ning Green & Black arendamisele keskendumist hinnati 2006-ndal aastal üksinda selle brändi väärtuseks 80 miljonit naela.

Turundusest

Raskeid valikud ja õppetunde on olnud veelgi – šokolaadi turule toomise ajaks oli ju Whole Earth juba väga tuntud bränd ning kiusatus seda ka šokolaadil kasutada oli suur. Sisulisel kaalumisel leiti siiski, et see ei ole võimalik – Whole Earth kontseptsiooni üks nurgakivi oli suhkruvabad tooted, iga toote pakendil oli isegi vastav märge. See tegi võimatuks müüa sama brändi all toodet, millest ligi kolmandik on suhkur. Seega otsustati luua uus bränd.

Green & Black oli nimi, mis meeldis omanikele algusest peale – see edastas nende väärtuseid ja oli samal ajal traditsioonilise ja ehtinglaslikku kõlaga. Kui nimi oli leitud istus Craig ise arvuti taha ja joonistas logo umbes kümne minutiga – põhijooned sellest algsest visandist on kasutusel tänaseni.

Šokolaadiärisse sisenemine ei tähendanud aga loobumist suhkru tarbimise vähendamisest inimeste toidulaual. Nii saidki uue šokolaadi pakendid hoiatuse, et suhkur on paljude erinevate haiguste põhjustaja ning seda on arukas hoida kontrolli all.

Sotsiaalsest ettevõtlusest

Tooraine leidmine on hea näide tänases mõistes sotsiaalsest ettevõtlusest. Algselt osteti kakaoube Lääne-Aafrikas Guinea lahe ääres asuvast Togost, aga kui seal 1993 aastal militaarse taustaga valitsus otsustas võimu enda käes hoida hoolimata valimistulemustest, otsustas Craig, et vajatakse uusi tarnijaid stabiilsemas piirkonnas.

Sobiv lahendus leiti Kesk-Ameerikast Belize’ist. Kakaoubade kasvatamise ajalugu on seal pikk – juured ulatuvad muistsete maiade aegadesse enam kui 4000 aastat tagasi. Need traditsioonid olid paljuski säilinud ning kogu kasvatamine oli valdavalt orgaaniline, mis on maailmas ainulaadne – kakaouba on üks kõige rohkem kemikaalidega töödeldav kultuur puuvilla kõrval. Selle traditsiooni kasutamiseks loodi uus tootesari – Maya Gold.

Veelkord oli firma ka rajaleidjaks – Maya Gold oli 1994 aastal esimene briti toode, mis sai õiguse kasutada Fair Trade märki. Firma oli selle igati ära teeninud – kokkuostjad olid  seni maksnud talunikele 55 USA senti kilogrammi ubade eest, Maya Gold hakkas maksma 1,25 dollarit ja selle rahaga sai piirkonnas teha palju head.

Maya Gold ongi olnud edulugu nii Craig Sams’i kui ka maiade jaoks – nõudlus kasvas 72% aastas ja äri edenes. Maia farmerite jaoks tähendas see stabiilseid ja senisega võrreldes kõrgeid sissetulekuid, mis võimaldas investeerida istandustesse ja haridusesse ning hakata tervislikult toituma. Maia lastest käis 90ndatel koolis vaid 10%, tänaseks on see number seitse korda suurem. Pestitsiitide kasutamise vähenemise tulemusel vähenes haiguste hulk maiade seas hüppeliselt ning rändlindude populatsioon kasvas hüppelisel. Elu on vähem kui 20 aastaga läinud sõna otseses mõttes palju paremaks.

Oma ideede eest seismine

Kuigi Maya Gold pakkus farmeritele senisest üle kahe korra kõrgemat hinda, koolitas neid, aitas vähendada kemikaalide kasumist piirkonnas ning päästis piirkonna allakäigutrepilt ei ole see kõik olnud nii lihtne.

Koostöö alguses, enne lepingute allkirjastamist, hoiatasid erinevad briti ja ÜRO abiorganisatsioonid maiasid ning soovitasid tungivalt mitte spetsialiseeruda orgaanilisele tootmisele, sest see on vastuvoolu ujumine ja toob endaga kaasa hävingu. Maiad siiski nägid koostöös kasu ja  allkirjastasid lepingu.

Tänaseks on ametkonnad oma suhtumist muutnud ning toetavad Maya Gold arendusprojekte rahaliselt.

Missioonist

Inimesed ei taha olla osa probleemist, vaid osa lahendusest! Igaüks saab säästa vihmametsa, võidelda globaalse soojenemisega ning toetada arengumaade talupidajaid läbi orgaanilise toidu söömise, on Craig Sams veendunud. Ja sellel veendumusel tema äriedu ka põhineb. Olgu mainitud, et ta ise sööb ainult orgaanilist toitu.

Käitudes oma veendumiste järgi jätkab Craig peale Green & Blacki müümist ikka vana rada ja tegeleb traditsioonilise toidu kasvatamise ja valmistamise populariseerimisega – nüüd on ta ettevõtnud pagaritooted. Traditsiooniline leiva ja saia küpsetamine on Suurbritannias sisuliselt lõppenud 70-80 aastat tagasi. Täna toodavad kolm suurtootjat enam kui 2/3 briti leiva ja saiatoodetest. Craigi leivad on tehakse juuretisega, pärmi kasutamine on minimaalne.

Vaatame kuhu, nüüdeks juba, vanahärra seekord jõuab.