Archive for 'Inimesed'

Uuring: kritseldamine parandab keskendumisvõimet ja mälu

navikas

Oled märganud mõnda kolleegi, kes koosolekul või telefonikõne ajal kritseldab paberile ruute, ringe, mustreid, nägusid või muud taolist?

Ma ei tea kas see tuleb kooliajast (ära sodi, kuula õpetajat!) või millestki muust, aga me kipume seda pidama märgiks sellest, et inimesel on igav ning ta ei ole keskendunud.

Professor Jackie Andrade (University of Plymouth) väidab oma uuringu põhjal risti vastupidist – kritseldav inimene suudab rohkem tähele panna ja meelde jätta kui teised.

Ta tegi 40 osalejaga eksperimendi, mille käigus pidid osalejad kuulama igavat telefonikõnet ning noppima sealt välja nende inimeste nimed, kes tulevad ühele peole. Selguse mõttes olgu ka mainitud, et osalejaid oli enne seda ülesannet sihilikult väsitatud ning nad olid üsna tüdinud. Eksperdimendi autoreid huvitas, kas osalejad suudavad veelkord end kokku võtta, keskenduda ja selle suhteliselt lihtsa aga tüütu ülesande täita.

Loe edasi →

……
Kuidas panna oma meeskond nägema uudseid lahendusi?
……
1

Kliendi vajadus. Aga mis saab minu vajadusest?

Kõik räägivad kliendi vajadusest, talle väärtuse pakkumisest. Keegi ei räägi Sinu vajadusest. Kas sellele kliendile selle väärtuse pakkumine, tema vajaduse rahuldamine, Sulle pakub midagi? Peale töörõõmu? Peale papi? Pikaajaliselt?

Kui teeme ainult seda, mis endale meeldib, võib enese ära majandamine olla keeruline. Kui teeme ainult seda, mis klient tahab on raske seda ise nautida. Esimene on halvemal juhul nagu külmetav kunstnik, teine nagu prostituut. Nõmedad olukorrad mõlemad.

Pikalt ei viitsiks kumbagi kannatada?

Kus on Sinu äris see tasakaal Sinu jaoks?

……
Kuidas panna oma meeskond nägema uudseid lahendusi?
……
0

Paluks vähem takkakiitmist ja rohkem ise mõtlemist!

Kui näed inimest ratsumas selg ees, siis miks arvad, et ratsanik on tagurpidi? Võib olla on hoopis hobune tagurpidi?

Organisatsioonides puutume kõik kokku grupimõtlemise ja kohandumisega – kipume kergelt kaasa minema sellega mida enamus arvab. See on mugav viis vältida enda lolliks tegemist.

Aga mis oleks kui lepiksite kokku, et igal olulisel koosolekul on vähemalt üks persoon, kes võtab endale narri rolli ja proovib iga seisukoha kohta tuua välja konstruktiivse vastupidise vaatenurga? Nagu alguses toodud näites?

Värskuse ja tõhususe tagamiseks võiks see roll olla roteeruv – kord üks kord teine.

Mis sellest tolku oleks? Lihtsalt mugavusest grupile takka kiitjaid jääb vähemaks, vaatenurkade hulk suureneb ja otsused saavad etemad.

……
Kuidas panna oma meeskond nägema uudseid lahendusi?
……
0

Kuidas mõjutada töötajate ja klientide käitumist?

kes-kuhuEdukad mängud kasutavad ära psühholoogilisi “nõkse”, mis panevad meid ennastunustavalt mängima ning eesmärgi poole rühkima. Järjest rohkem tungivad need lahendused ka tõsistesse keskkondadesse, näiteks kontoritesse. Allpool kirjutan koos näidete ja soovitustega kuidas juhina või ettevõtjana seda oma äri edendamiseks kasutada saad.

Kaugemalt alustades – kõik on ilmselt näinud uuringuid, kus tuuakse välja kui palju aega töötajad raiskavad internetis: 90ndatel toodi põhjuseks veebis surfamine, 2006 aastal Youtube´i vaatamine, 2007 aastal Facebook ja selles toimivad sotsiaalsed mängud.

On arusaadav, et kui nüüd rääkida mängude toomisest kontorisse tekitab see umbusku. Siin on esimene väärtõlgendus – jutt ei käi mängude kontorisse toomisest, vaid mängu mehaanika ja disaini kasutamisest teistes valdkondades.

Milleks seda äris kasutada?

Lihtsalt öeldes – töötajate ja klientide käitumise mõjutamiseks. Psühholoogid teavad juba ammu, et inimese käitumist saab mõjutada mitmel viisil, näiteks: (au)tasude andmisega, võistlusolukorra tekitamisega, staatuse andmisega, saavutusvajaduse rahuldamisega, eneseväljendusvõimaluse pakkumisega. Need on fundamentaalsed põhimõtted, milledele toetuvad kõik edukad mängud ja just neid elemente soovitaksegi nüüd mängudest üle võtta ning rakendada ärieesmärkide saavutamiseks

Jutt ei käi mängude kontorisse toomisest, vaid mängu mehaanika ja disaini kasutamisest töötajate ja klientide käitumise mõjutamiseks.

Tahad reaalseid näiteid ärimaailmast?

Nike tõi 2006 aastal välja kontseptsiooni Nike+, kus jooksutossud salvestavad jooksu infot ning edastavad seda veebilehele nikeplus.com, mis võimaldab jooksjal võrrelda oma tulemusi sõprade, treeningkaaslaste või enda varasemate tulemusetega. Samuti oli seal võimalik seada isiklikke eesmärke ning saada näiteks Lance Armstrongi häälelt kiita kui eesmärk täidetud.

Kus on siin mängulisus? See tuleb läbi hasardi, mida selline tulemuste jagamise võimalus tekitab, läbi innustuse oma isiklike eesmärkide poole püüdlemisel ning läbi kiituse, mida saadakse tulemuste saavutamisel.

Äriline kasu? Väga selgelt loodi Nike+ kasutajate kogukond, kellest suurest osast on saanud brändi evangelistid, kes teevad kordusoste ning meelitavad ligi uusi ostjaid. Samuti on firma kindel, et just sellel kontseptsioonil oli võtmetähtsus nende turuosa kasvamisel USA-s 48%lt 61%ni.

Ok, aga Eestis?

Lennufirmad, hotellid, pangad ja jaekaubandusettevõtted on juba ammu tabanud ära inimeste soovi koguda punkte ning saada selle eest tasu – sisuliselt kannavad ju mängulisuse elemente ka enamus kliendikaarte ja lojaalsusprogramme, aga sageli nende puhul kasutatakse vaid ühte mänguelementi (punktide kogumine) ja puudu või tagaplaanil on teised elemendid, näiteks võistlus, sotsiaalne suhtlemine ja tunnustamine. Seetõttu pole ka suuri edulugusid.

Hea kodumaine ärilise edu näide on Cherry.ee – lisaks uskumatutele soodustustele käivitab ostuotsuse ka võimalus näha reaalajas kui palju inimesi on antud kupongi juba ostnud, kui palju aega on pakkumise lõpuni jäänud või kes Sinu sõpradest on seda pakkumist Facebookis jaganud. Ja see mudel töötab – Cherry on ülikiirelt kasvanud oma valdkonnas Baltikumi turuliidriks!

Kolleeg Marko Rillo on uurinud mängimise kasutamist igapäevatöös ja kasutab organisatsioonide strateegilise nõustamise projektides Taanis omandatud Lego Serious Play metoodikat. Tegemist on rühmatöödega, kus on abivahenditeks LEGO mänguklotsid. Koos luuakse ehitised, mis illustreerivad probleeme, lahendusi ja ideid. Tulevikunägemuse koostamisel lisatakse maastikule huvigruppide võrgustik. Seejärel lepitakse kokku ühistes sihtides, mängitakse läbi stsenaariumid ootamatuste puhuks ja lõpuks koostatakse täpsem tegevuskava.

Ajurünnakute senisest tõhusamaks muutmiseks ning probleemidele lahenduste leidmiseks olen mina loonud ideemängu „daVinci“, mis aitab murda organisatsiooni hierarhiat ja vähendada rajasõltuvust. Tulemusena avarduvad vaatenurgad ja suureneb lahenduste hulk. Tegelikult püütakse ju samu eesmärke täita igal ajurünnakul, ilma tõhusa töövahendita on see ka oluliselt keerulisem. Mängus oleme lihtsamini nõus oma spontaanseid mõtteid välja ütlema ja varmamad reegleid järgima. Kõike seda ergutab punktide jagamine ning loovust käivitavad ülesanded.

Y põlvkonna töötajad (neid on täna ca 25% töötajatest; kirjutasin nendest kunagi siin) tahavad anda punkte, lohistada skaalasid, saada kiiret tagasisidet ja jagada informatsiooni – just sellele loogikale on rajatud Eestis loodud personalihindamise keskkond Upsteem.com, mis on kasutatav ka organisatsioonisisese sotsiaalse suhtluskeskkonnana

Kas ja kuidas rakendada?

Iga ettevõte peab oma vajadusi ise hindama, kuid vaadates sotsiaalvõrgustike arengut ja seda kuidas äriettevõtted neid oma eesmärkide saavutamiseks kasutavad, usun, et mängustamine ei ole haip, vaid uus viis töötajate ja klientidega suhtlemiseks ning nende organisatsiooniga sidumiseks. Lisaks on see interaktiivne töövahend muutuvas keskkonnas olukordade ja stsenaariumite läbimängimiseks ning otsustamise lihtsustamiseks.

Alusta oma vajaduste analüüsimisest:

  1. Mida Sa soovid saavutada ehk mis on Sinu äriline eesmärk? Näiteks: suurendada klientide soovi Su kodu- või sotsiaalmeedialehele naasta, suurendada klientide soovi jagada teistega oma positiivseid kogemusi Sinu toodetega, suurendada töötajate kaasatust ja motivatsiooni, innustada töötajaid õppima, lahendama mingeid takistusi või saavutama uut taset jne.
  2. Kes on sihtgrupp ja mis on nende huvid? Mida nad naudiksid? Millised mängutamise elemendid võiksid nende peal töötada? Briti selle valdkonna juhtiv mõtleja Richard Bartle jagab mängijad nende peamiste käivitajate alusel nelja kategooriasse: sotsialiseerujad (huvituvad eelkõige suhtlemisest), saavutajad (edu saavutamine, järgmisele tasemele jõudmine), uurijad (uudsus) ja tapjad (teiste alistamine on olulisem kui isiklik edu). Millised on Sinu kliendid?
  3. Lahenduse väljatöötamine. Mis lahendus aitab Sul selle sihtgrupi puhul neid eesmärke saavutada? Kas tegemist on mingi uue lahendusega või olemasoleva mängulisemaks muutmisega? Keda peaksid arendusesse kaasama? Kuidas mõõta ja analüüsida kasutajate käitumist? Mäng eeldab uute tasemete ja võimaluste tekkimist. Nende puudumisel tüdinetakse sellest kiirelt, seega – kas ja kuidas seda edasi arendate?
  4. Turundus ehk kasutajate kommuuni loomine ning kasutajate jagamisele innustamine. Üks oluline osa on mängu loomine, teine, vähemalt sama oluline, on mõelda juba alguses läbi kuidas oleks kasutajatel maksimaalselt lihtne oma kogemust Sinu tootest või teenusest jagada sotsiaalmeedias ja mujal.

Edu oma vajaduste mõtestamisel ning lahenduste leidmisel.

 

……
Kuidas panna oma meeskond nägema uudseid lahendusi?
……
0

Kuidas mõista otsustaja käitumist?

Kunagi seda blogi kirjutama hakates otsustasin, et poliitilistel teemadel ma siin sõna võtma ei hakka – see on ikkagi inimeste käitumisest ning ettevõtlikkusest. Kuigi alloleva jutu algus võiks viidata selle põhimõtte rikkumisele, see nii siiski ei ole :).

Kriminoloogia professor Jüri Saar kirjutas eile ERRi portaalis, et Eestis on märke poliitikute soovist luua sobimatut õiguskultuuri ja jõuab oma artiklis järeldusele, et poliitikutel on lihtsalt hirm, et kontrollorganid saavad liiga tugevaks ja nad peavad hakkama vastutama oma tegude eest. Võib olla õige järeldus, aga võib olla liiga lihtsustatud.

Käitumisökonomistid (ingl.k. behavioral economists) väidavad, et igal inimesel on kogu aeg kaks soovi – tunda ennast peeglisse vaadates hästi (ja siin ei peeta silmas figuuri, vaid seda, et saame  ennast ausaks inimseks pidada) ning saada kasu ebaaususest.

Üldjuhul on need kaks soovi vastuolus – mõlemat korraga justkui ei ole võimalik saada. Aga siin tuleb appi meie aju – suurepärane seletaja ja meie tegudele tagantjärgi ratsionaalsete põhjuste leidja. Teiste sõnadega – me oskame oma tegevusi tagantjärgi endale ratsionaalseks “tõlkida” viisil, et me ise hakkame ka uskuma, et meie teguviis oli arukas. See loob meile võimaluse olla ebaaus, aga ikka tunda ennast peeglisse vaadates hästi. 

Me oskame oma tegevusi tagantjärgi endale ratsionaalseks “tõlkida” viisil, et me ise hakkame ka uskuma, et meie teguviis oli arukas.

Ja ma kahtlustan, et poliitikutega ja teiste otsustajatega on aeg-ajalt veidi sama lugu – ei keera nad sihilikult jama kokku, ei proovi nad sihilikult organeid ega meediat suukorvistada ega rahvast võlaorjusesse müüa. Nad tõepoolest tunnevad, et need tegevused on ühiskonna hüvanguks. Nad on selle endale niimoodi ära seletanud. Alateadlikult.

(Ja muidugi on ka erandeid nii inimeste kui kaasuste seas.)

Mida osavamad oleme oma käitumise ratsionaliseerimises, seda rohkem me saame olla ebaausad ilma endaga konflikti minemata. Lihtne.

Veelgi enam – samade teadlaste uuringud on korduvalt näidanud, et mida abstraktsem on meie jaoks teema, mille üle me otsustama peame, seda lihtsam on seda endale ratsionaliseerida. Ja mis seal salata – Põhiseadus, ESM, finantskriis jmt on oma hoomamatuses ning prognoosimatuses ikka piisavalt abstraktsed nii poliitiku, pankuri  kui lihtinimese jaoks.

See muidugi ei tähenda automaatselt, et me peaks nüüd poliitikuid mõistma ja kõiki nende otsuseid heaks kiitma (ega ka mitte seda, et peaks neid automaatselt halvaks pidama), aga võib olla see annab ühe uue vaatenurga, kuidas otsustajate käitumisi tõlgendada või ise otsustajana oma käitumist kriitiliselt hinnata.

Mis siis aitab? Lõuad pidada ja edasi teenida? Teadlased arvavad, et kõik algab ikkagi väärtustest – olgu need siis organisatsiooni omad või näiteks 10 käsku. Neid on vaja meelde tuletada ja silme ees hoida. Need distsiplineerivad.

Ja kuigi jutt sai alguse poliitukutest kehtib see ometi igas organisatsioonis ja iga inimese kohta nii tööl kui kodus.

Keda see teema pikemalt huvitab, siis sel teemal on Dan Ariely (Duke Ülikooli professor) hiljuti kirjutanud raamatu “The Honest Truth About Dishonesty: How We Lie to Everyone—Especially Ourselves“. Ja kes raamatut lugeda ei soovi saab 11 minutiga iva kätte RSA animatsioonist.

……
Kuidas panna oma meeskond nägema uudseid lahendusi?
……
0

Ettevaatust, kaeblejad on ohtlikud Sinu tervisele!

Minda Zetlin kirjutab ajakirjas Inc, et neuroteadlased on avastanud, et liiga suure hulga negatiivse jutu kuulamine võib lisaks lihtsalt tüütu olemisele ka kahjustada Sinu aju funktsioneerimist.

Nimelt avastasid teadlased ajutegevust mõõtes, et 30 või rohkem minutit kestev kaeblemine-hädaldamine või sellise sisuga telesaate vaatamine vähendab neuronite hulka aju selles osas, mida vajame probleemide lahendamiseks – hipokampuses.

Seega – viriseja kuulamine muudab Sind ka virisejaks. Nigel väljavaade nendele, kes pidevalt hädaldajate keskel peavad töötama, eks?

Ühes teises uuringus on jõutud järeldusele, et kogetud stress mõjutab hipokampuse toimimist ja arengut ning suurendab depressiooni, skisofreenia, ärevushäirete, narkosõltuvuse ja suitsiidikalduvuste riski.

Ega me vist negatiivsest infost ei pääse (kuigi saame selle hulka siiski ise üsna tõhusalt reguleerida), nii, et kui keegi järgmine kord tuleb Sinu juurde hädaldama, siis pane stopper käima ja vaata, et ta üle 29 minuti ei hädaldaks :-).

Aga kui tõsiselt rääkida, siis lisaks hädaldaja juurest minema jalutamisele on abiks ka korralik trenn – hea füüsiline vorm parandab hipokampuse tegevust.

……
Kuidas panna oma meeskond nägema uudseid lahendusi?
……
1

Ma tahaks osata!

Ma tahaks osata sama hästi klahvpille mängida kui Teie,” ütles Sir Ken Robinson kunagi oma venna bändi klahvimehele. ”Ei taha,” vastas klahvimees “Sulle lihtsalt meeldib mõelda, et Sa tahaksid nii hästi osata”. Ja selgitas, et sellise mänguoskuse omandamiseks harjutab ta iga päev 3-4 tundi ning on seda teinud alates ajast kui ta oli 7 aastane ning kui Robinson päriselt tahaks nii hästi mängida, siis peaks ta sama pingutuse tegema ja seda ta ilmselt ei ole valmis tegema.

Selle loo räägib Robinson oma raamatus “The Element” kui näite selle inimese pühendumisest, kes päriselt armastab valdkonda, millega ta tegeleb. 

“Sulle lihtsalt meeldib mõelda, et Sa tahaksid.”

Ja see on nii paganama tõsi. Meil aidas külas käinud inimesed ütlevad ka sageli, et nad tahaksid maale kolida. Neile ka meeldib lihtsalt mõelda…

Mida Sina väidad, et Sa tahad ja mille nimel Sa tegelikult oled valmis aastaid tööd tegema? Üleöö edu ei ole olemas. Me lihtsalt ei näe aastate või kümnete aastate pikkust tööd, mis sellele on eelnenud.

 

……
Kuidas panna oma meeskond nägema uudseid lahendusi?
……
0

Mul on nimede peale halb mälu

Suhtled oma töös paljude inimestega, aga ei suuda nende nimesid nii hästi meelde jätta kui tahaksid? Usud, et Sul on nimede peal halb mälu?

Kansase Ülikooli professor Richard Harris ütleb, et põhjus ei ole kehvas mälus või aju võimekuses, vaid Sinu madalas huvis teise inimese vastu. Mida rohkem tunned teised inimese ja tema jutu vastu huvi ja seda infot töötled, seda olulisema “jälje” see Su ajju jätab, mis omakorda aitab hiljem nime kergemini meenutada.

Tunnista seda: põhjus ei ole kehvas mälus või aju võimekuses, vaid Sinu madalas huvis teise inimese vastu

Mida siis teha?

Esmalt tunne inimese vastu huvi ja katsu ta nime kohe kasutada, küsi talt küsimusi, korda mõttes tema nime ja loo seoseid. Ühesõnaga – töötle infot.

Kui tahad põhjalikumalt uurida, siis Forbes pakub välja 10 tehnikat kuidas nimesid paremini meelde jätta.

Oot, mis Su nimi oligi…? :-)

……
Kuidas panna oma meeskond nägema uudseid lahendusi?
……
0

Sööks ühe õuna Pariisi triumfikaare all?

Alexander Dumas alustas iga päeva süües ühe õuna Pariisi triumfikaare all. Winston Churchill veetis igal hommikul 7.30-11.00 oma voodis, selle aja jooksul ta sõi, luges lehti ja dikteeris kirju oma sekretärile.

Ka teistel ajaloolistel suurmeestel on olnud oma töötamise viis ja oma rütm kuidas nad ennast käivitasid.

Nii selget iseenda tunnetamist ja rütme tänapäeval eriti ei kohta. Me oleme oma rütmi ära kaotanud. Me ei mõtle sellele. Ummikus istumine, pesamuna kiirustades lasteaeda viimine, kindlal kellaajal samade kolleegidega päevaprae söömine või iga hinna eest 8 tundi päevas kontoris istumine jmt ei lähe arvesse. See pole see.

Jutt ei käi ju tegelikult õunast või voodis kirjade dikteerimisest, ega ka mitte ainult sellest, et kas oled nn õhtu- või hommikuinimene. Jutt käib sellest, et kindel ning Sulle sobiv rütm parandaks saavutusvõimet.

Ummikus istumine ja  kindlal kellaajal samade kolleegidega päevaprae söömine ei lähe arvesse.

Vaata loodust – rütmiline kord on olemas kogu looduses, alates kõige igapäevasemast päeva ja öö ehk valguse ja pimeduse vaheldumisest kuni hingamise ja südame tööni välja.

Või vaata enda arengut – kogu kogemuste omandamine, kasvamine ja kujunemine kulgeb rütmiliste kordustena.

Otsi oma rütm üles – asjad hakkavad kiiremini valmis saama, ideed tulevad paremad ning Sa oled palju rohkem oma asjadega rahul.

Esoteeriline jura? Nõup, isiklik kogemus :-).

……
Kuidas panna oma meeskond nägema uudseid lahendusi?
……
0

Tarkus ei kaitse mõtlemise vigade eest

Kurikas ja pall maksavad kokku ühe euro ja kümme senti. Kurikas maksab pallist ühe euro rohkem. Kui palju maksab pall?

Lihtne ülesanne, aga Kahneman väidab (ja minu paar kiiret testi kinnitasid ka), et enamus inimesi vastab esimese hooga valesti, et pall maksab 10 senti.

Mitmed küll ütlesid pärast, et said juba ütlemise hetkel aru, et see on vale vastus ning ilmselt oleks nad järele mõeldes ka õige vastuse öelnud, aga see polegi oluline.

Oluline on, et olles ebakindlas olukorras kipume me kasutama mõtlemise otseteid või mustreid (ingl.k. mental shortcut) ning just seetõttu eksimegi. Meile tundub, et see on lihtne ülesanne ning unustame algklasside matemaatika. 

Meile tundub, et see on lihtne ülesanne ning unustame algklasside matemaatika.

Halb uudis on, et see on vaid näidisülesanne, tegelikult me laseme analoogseid vigu oma mõtlemisesse sisse pidevalt. Ja nagu Kahnemani pikaajalised eksperimendid näitavad, siis kipuvad intelligentsustestide järgi targemad inimesed neid vigu vähemalt sama palju tegema kui need teised.

Ahjaa, õige vastus on, et pall maksab viis senti.

……
Kuidas panna oma meeskond nägema uudseid lahendusi?
……
3
Page 1 of 10 12345...»