Arhiiv kategoorial 'Muu põnev :-)'

EsilehtMuu põnev :-)

Kulgev meeskond? Kulgev elu?

Kristjan küsib oma blogis: “Huvitav, kas pühendunult kulgev meeskond on võimalik? Mil moel võiks eesmärkide ja range tegevuskavata tiim jõuda kvaliteedistandarditel ja mõõdikutel ratsutavas maailmas teistest kaugemale?” Allpool on minu kommentaar Kristjani postitusele.

Tuleb nõus olla, et (peaaegu) kõik siin maailmas liigub eesmärgistamise ja standardiseerimise poole. Aga ma usun, et selle juured ei ole mitte selles, et kõik seda päriselt tahaksid. Juured on eesmärkides ja selles kuidas me endale oma tegevust mõtestame (õigemini, kas me seda üldse sisuliselt teeme).

Me ju vaikimisi aktsepteerime, et kogu aeg on vaja kasvatada käivet ja kasumit (äris) või osta üha suuremaid / uuemaid tarbeasju (eraelus). Ja selleks on vaja rohkem jõuda, rohkem teha. Hakkame otsima kuidas ühes ajaühikus rohkem teha/toota/suuta – ühesõnaga kuidas kiiremini joosta.

Sellel on minu arvates kaks tagajärge:

  • kannatab süvenemine ja kasvab pealiskaudsus,
  • maksame selle eest hästi kallist hinda läbi kaugenenud peresuhete, kõrge stressitaseme ja sellest tulenevate haiguste ning katkiste laste.

Neid tagajärgi me aga üldjuhul ei märka või ei tunnista endale lihtsal põhjusel – stress hoiab püsti. Ei ole olemas ühtegi võimsamat piitsa ega präänikut kui see, et inimene on enda jaoks otsustanud, et “ma pean”. Ja siinkohal pole vahet, kas see on nö päris põhjus või vaikimisi omaks võetud väline surve. Stressist loobumiseks pole võimalust – väärtushinnangud ju ütlevad, et kõvem tegija on see, kes suudab ühes ajaühikus rohkem.

Väärtushinnangud ju ütlevad, et kõvem tegija on see, kes suudab ühes ajaühikus rohkem.

 Iseendaga ja loodusega kooskõlas elamine on pop vaid esoteerilises kirjanduses. Neid raamatuid (mitte muidugi iga suvalist seal kümnete meetrite pikkuselt riiulilt, vaid neid, mis aeg-ajalt üleüldiseks massipsühhoosiks muutuvad – Coelho esimesed raamatud näiteks) on vahel hea kätte võtta, läbi lugeda ja õhata kui hea ja tark see jutt on… …ja siis panna vana rada edasi :-). Parema homse nimel.

Samamoodi reageeriti ju tegelikult sellele, juba ligemale kümme aastat vanale, kampaaniale “Võidab see kellel on surres kõige rohkem asju”.

Tegelikult jääb tahaplaanile see miks ja kellega oma igapäevast tööd teha. Mis sellest tööst muutub? Alguses püstitatud küsimusele vastamise võti ongi minu meelest just selle enda jaoks selgeks mõtlemises. Kui see on selge, siis võib kulgeda – ei ole vaja enam otseselt konkureerida. Kulgemise all ei pea ma silmas uimerdamist, vaid asjade mõnuga tegemist. Üldjuhul eeldab see senistest suhtevõrgustikest väljamurdmist, võib olla ka tegevusala vahetamist ning ilma suure formaalse organisatsioonita tegutsemist. Usun ka, et maailm liigub polariseerumise suunas – ühed jooksevad suurtes organisatsioonides veel kiiremini, teised valivad teha midagi muud vabakutselistena või nn “mees-ja-koer” tüüpi firmades.

Progressi jaoks on vajalikud mõlemad – esimesed on tublid töömesilased, kes hoiavad struktuure üleval, teiste seast tuleb rohkem neid inimesi, kes muudavad maailma. Olgu siis start-up firmades või kodanikuühiskonnas tegutsedes.

Vastus lühidalt: võti on teadlikkuses :-).

Kas oli põnev või kasulik? Hoolitse, et ka järgmised postitused Sinuni jõuaks ja liitu ideemäng “daVinci” Facebooki lehega


1
FEB
4

Kategooriad: Inimesed, Muu põnev :-)

Romantiline wifi ja tasuta hommikumantli kasutamine

Armunud inimesed võiks olla sellised hotellikülastajad, kelle pärast tasub pingutada, sest nad avavad rahakoti kergemini. Eesti hotellipidaja näib aga arvavat, et tasuta hommikumantel, parkimine ja wifi on hästi romantilised.

Tegin ühe väikese eksperimendi – guugeldasin fraase “romanika pakett” ja “romantikapakett”, võtsin 10 esimest hotelli ning vaatasin-võrdlesin, mida need paketid sisaldavad.

Mis siis silma hakkas?

Paketid on ülisarnased ja eristumist on vähe. Olles ühe sellise paketi ostnud, siis on vähe lootust, et ma seda kuskilt veel ostan. Rääkimata sellest, et mõni nendest pakettidest annaks põhjust kaugemalt kohale sõita.

Tegelikult ei ole mingeid eraldi pakette olemas – vähemalt mulle jääb mulje, et sinna sisse pannakse pigem kõik “kätte juhtuv” mis ei tekita lisakulu s.t. vähe on erilisi asju, mis jätaks kliendile mulje, et tegelikult ka pingutatakse (mõned roosiõied ja vahuvein pole ju piisav?). Erand on Otepääl asuv Villa Müllerbeck, mis ainsana pakub ka väikese limusiinituuri.

Kui ongi mõni eraldi asi – näiteks protseduurid – siis üldjuhul pead valima ette antud nimekirjast ja seal on odavama otsa asjad.

Kõige “vingemad” asjad, mida reklaamitakse oluliste osadena romantikapaketist on tasuta parkimine (pooltel juhtudel), tasuta hommikumantli kasutamine ja tasuta jõusaal ja wifi :-)). On ju romantile eks? :-)

Kogu nimekiri sai siis selline:

  • Romantiline toakaunistus, roosivann, -õied vmt – 7 korda
  • Tavalisest parem tuba – 6
  • Romantiline õhtusöök – 6
  • Vee- ja saunakeskuse kasutus – 5
  • Tasuta parkimine – 5
  • Tasuta protseduur – 4
  • Privaatsaun, mullivann, vann vmt – 3
  • Puuviljavaagen, vahuvein vmt – 2
  • Hommikumantli kasutamine – 2
  • Tasuta wifi – 2
  • Limusiinisõit – 1
  • Ööklubi piletid – 1

No kui tõele au anda, siis ega mul külastajana pole midagi sellise paketi vastu, kus on veidi uhkem tuba, roosid-veinid-küünlad ja mullivann. Loo mõte on, et need paketid on äravahetamiseni sarnased, ei too kordusostusid ning ei loo majutuskohale ärilist eelist. Ükski pakett ei tekitanud tunnet, et oooo….sinna tahaks minna. Kuna paketid on igavalt sarnased, siis hakkan ma valima hoopis muude asjade järgi – mida ma seal linnas veel teha saan, kui kaugel see asub jmt. Kas mitte sellelaadse paketi tegemise üks eesmärk ei peaks olema kontrolli enda kätte haaramine ja enda majja tulemiseks põhjuse loomine? Või on pakett lihtsalt viis kuidas püsikulusid kliendigruppide vahel ära jagada?

Tundub, et loovust on vähe ja pingutada pole tahetud!

Kas oli põnev või kasulik? Hoolitse, et ka järgmised postitused Sinuni jõuaks ja liitu ideemäng “daVinci” Facebooki lehega


16
JAN
2

Kategooriad: Muu põnev :-), Turundus

Taustsüsteemi valimise kunst

Kas mäletad koolikursusest, mis asjad on Antares, Betelgeuse, Aldebaran ja Rigel? Jep, need on ühed suuremad taevatähed. Sattusin Sir Ken Robinsoni raamatut “Element” lugedes ühele põnevale pildiseeriale.

Esimesel pildil on Maad võrreldud meie lähimate naabritega – pole paha – võime ennast üsna olulisena tunda, eks?

Astume sammu kaugemale, laiendame vaadet ja võtame pildile ka mõned teised Päikesesüsteemis tiirlevad naabrid. Kes vähegi on koolis käinud ei üllatu – et meie tähtsus justkui muutus väiksemaks.

Samuti pole eriline uudis, et Maa on Päikesest paaaaalju väiksem. Aga kui palju? Tajud proportsioone? Vastus on kolmandal pildil.

Nüüd ma usun, et oleme kohas, kus enamus inimeste astronoomia teadmised muutuvad viisakalt öeldes häguseks. (Ma vähemalt loodan, et ma pole ainus.)

Astume veel sammu tagasi ja kutsume pildile alguses mainitud tähed. No vähemalt mõned nendest.

Kui veel eelmisel pildil tundus, et Päike on midagi tohutu suurt, siis tuleb tunnistada, et Arcturuse kõrval on ta vaevu märgatav. Muidugi tuleb ka tunnistada, et selle pildi peal oleks Jupiteri suuruseks 1 piksel ja Maa on üldse nähtamatu. Mnjah. Muljetavaldav!

Aga, teleshopi stiilis jätkates – see pole veel kõik! Paneme siis pildiseeria lõpuks siia ka suurimad tähed – Betelgeuse ja Antarese. Selles võrdluses on omakorda Päike taandunud ühe pikseli suuruseks.

Mis on kogu loo mõte? Mulle andis see ainest mõtlemiseks, et mis on minu tegemistes-plaanides Maa, Päike, Rigel või Antares. Või Pluuto. Pole ju üllatus, et kuigi me räägime ja kuuleme seda suure pildi vaatamise soovitust nõrkemiseni, siis ega tegelikult pole selle otseseks või kaudseks mõtestamiseks palju aega. Võib olla on aastalõpp veidi rahulikum ja annab võimaluse süveneda?

Vääritimõistmise vältimiseks olgu öeldud, et mõtlen seda mitte astroloogilises tähenduses, vaid ikka metafoorina :-).

Häid pühi!

 Kõik pildid Sir Ken Robinsoni raamatust “Element”

Kas oli põnev või kasulik? Hoolitse, et ka järgmised postitused Sinuni jõuaks ja liitu ideemäng “daVinci” Facebooki lehega


27
DEC
0

Kategooriad: Muu põnev :-)

Aegunud koolitaja vol.2: fookus ja uudishimu

Kirjutasin kunagi postituse “Ettevaatust, aegunud koolitaja” – seda levitati, tsiteeriti ja “laigiti” ootamatult palju. Eelmine nädal võeti see Andrase koolitusel töötoa teemaks, täpsemalt siis arutasid koolitajad omavahel kuidas ennast nö up-to-date hoida. Allolev on töötoas osalejatele minu poolt saadetud videotervitusest inspireerituid postitius.

Koolitajana (tegelikult kehtib see ükskõik, mis valdkonnas tegutseva profi kohta) värskena püsimiseks on minu meelest olulised 2 asja: fookus ja uudishimu.

Fookus!

Otsusta ära mis teemas tahad olla parim. Maksimaalselt paar teemat. Mina ei usu, et on päriselt hea võimalik olla paljudel teemadel korraga.

Väga hästi sõnastas selle eelmine nädal toimunud Creative Union juubeliseminaril ettevõtja ja professor Maarja Kruusmaa: “Inimene, kes spetsialiseerub kõigele, ei ole tõsiseltvõetav.” 

“Inimene, kes spetsialiseerub kõigele, ei ole tõsiseltvõetav.” 

Punklegend John Lydon on öelnud, et erinevalt nende ajast ei ole kaasaegsed punkbändid enam hingelt punkarid. Pungist on hoopis saanud nende töö – nad panevad hommikul punkari riided selge ja lähevad tööle.

Sa pead oma valdkonnas olema pigem hingelt punkar nagu John Lydon, mitte punkarina töötav muusik.

Lapselik uudishimu!

Vaata lapsi – nad tahavad kõike teada saada. Miks-küsimus on nende suurim sõber. Nad ahmivad uusi teadmisi ja ei küsi kogu aeg “Mida ma selle teadmisega peale hakkan?”. Nad hoopis võtavad selle vastu ja panevad olemasolevasse konteksti ja kasutavad seda siis kui tuleb õige aeg.

Sa pead tegema sama moodi – väsimatult otsima uusi teadmisi nii otse oma valdkonnast kui looma oma valdkonna ja teiste vahel uusi seoseid. Ja tegema seda 24/7.

Ja see on võimalik ainult siis kui Su fookus on laserterav!

 

Kas oli põnev või kasulik? Hoolitse, et ka järgmised postitused Sinuni jõuaks ja liitu ideemäng “daVinci” Facebooki lehega


18
NOV
0

Kategooriad: Inimesed, Loovus, ideed, innovatsioon, Muu põnev :-)

Lonely Planeti teejuht Eesti reklaamimaailma

Kent Raju raamat “Reklaamitrikk”  on nagu Lonely Planet´i teejuht reklaamimaailma. Vahet pole kas oled tulevane reklaamitöö tellija või  alles õpid ülikoolis – hea sisevaate saad mõlemal juhul. Esimesele näidatakse selgelt, mis retoorikaga teda aeg-ajalt haneks tahetakse tõmmata, teine saab päris hea süsteemse ja usutava ülevaate, et üldse valdkonnas orienteeruda.

Minu meelest ilmub meil häbematult vähe kohalike praktikute poolt kirjutatud häid äriraamatuid, mis sobiks ka (üli)koolidesse õpikuteks – no see on igatahes üks selline. Mis aga mingil juhul ei vähenda selle väärtust nö tavalugeja jaoks.

Ilmuvad asjad kipuvad tavaliselt olema õpikulaadsed üllitised, mis on kirjutatud inimeste poolt, kelle kokkupuude raamatus kajastatavaga on peamiselt teoreetiline.

Nii et: reklaamihuvistele soovitan lugeda ja õppejõududel soovitan kirjutamiseks eeskuju võtta.

P.S. Ka kõiksugustele koolitajatele-konsultantidele-coachidele on see ka päris hea peegel, mida ikka tasub aeg-ajalt kasutada.

Full Disclosure: raamat saadeti mulle lugemiseks ja arvustamiseks autori meeskonna poolt.

 

Kas oli põnev või kasulik? Hoolitse, et ka järgmised postitused Sinuni jõuaks ja liitu ideemäng “daVinci” Facebooki lehega


13
NOV
1

Kategooriad: Muu põnev :-)

Nõrkused, äri ja jäähotell

Umbes 200 kilomeetrit polaarjoonest ja 20 kilomeetrit Kirunast Põhja poole asub Jukkasjärvi külas maailma esimene jäähotell. Alates asutamisest 1990-ndate alguses on see igal talvel uuesti jääst välja raiutud ja kevadel jälle ära sulanud.

Idee sai alguse sellest kui 1990 aasta kevadel toimus seal piirkonnas ühes iglus prantsuse kunstniku Jannot Derid näitus ning rahvast oli nii palju, et kõik ei mahtunud kohalikku hotelli ära. Osa turiste palus luba iglus ööbida.

Nutikas inimene pidi nüüd vaid võimalust märkama. Selle nutika mehe nimi oli Yngve Bergquist.

Nutikas inimene oskas mõelda teistest erinevalt, näha võimalust seal kus teised nägid nõrkust ja luua sellest maailmas unikaalne äri.

Aastaid on see jäähotell olnud piirkonna suurimaid atraktsioone, kuhu tuleb inimesi üle maailma. Seal on ruumi enam sajale külalisele ning kõik vajalik, millega oleme hotellis harjunud (no sooja dušši vast ei saa). Kokku on pinda ca 600 m2.

Loo moraal: algselt ei olnud seal midagi peale pisikese küla, kus oli ca 500 elanikku. Polnud Starbucksi, McDonaldsit ega suusamäge. Oli vaid palju lund ja jääd ning talvine temperatuur -40 kraadi kandis. Aga nutikas inimene oskas mõelda teistest erinevalt, näha võimalust seal kus teised nägid nõrkust ja luua sellest maailmas unikaalne äri.

Milliseid nõrkuseid Sa oma kodukandis oskad ette lugeda?

 

Kas oli põnev või kasulik? Hoolitse, et ka järgmised postitused Sinuni jõuaks ja liitu ideemäng “daVinci” Facebooki lehega


3
NOV
1

Kategooriad: Loovus, ideed, innovatsioon, Muu põnev :-)

Üks hea lugu meeldib ikka rohkem kui tõde

Inimestena oleme üldiselt oma mälust päris heal arvamusel – arvame, et suudame asju objektiivselt meeles pidada. Tegelikkuses me pigem kohandume ja mugandume grupi arvamuse järgi kui usaldame enda mälestusi.

Üks värske uuring viitab, et isegi kui me alguses mäletame kuidas asjad tegelikult juhtusid, eelistame pigem alluda sotsiaalsele survele ja usaldada teiste arvamust. Teadlaste grupp Micah Edelsoni juhtimisel tegi eksperimendi, mille raames näidati inimesele filmi ning paluti pärast vastata küsimustele selle filmi kohta. Vastamise ajal anti nendele ette aga väidetavad teiste vaatajate vastused, mis tegelikult olid arvuti poolt genereeritud juhuslikud vastused. 70% inimestest otsustas muganduda grupi arvamuse järgi ning pakkus samuti ette antud valesid vastuseid.

70% inimestest otsustas muganduda grupi arvamuse järgi.

Põnevaks aga läks siis, kui inimesed kutsuti veelkord tagasi ja neil paluti uuesti samadele küsimustele vastata. Seekord aga öeldi neile, et eelmine kord ette antud vastused olid arvuti poolt genereeritud juhuslikud vastused, mitte teiste vaatajate vastused.

Mis arvate mis juhtus? 40% inimestest vastas ikka samamoodi valesti nagu eelmine kord. Tealdaste selgitus on lihtne – nad olid seda valet ise uskuma hakanud ning tõe ära unustanud.

Vot Sulle enda mälu usaldamist! Storytelling on ikka mõjuvõimas vahend – kasuta ise ja ole ettevaatlik kui seda Sinu vastu kasutatakse :-).

Kas oli põnev või kasulik? Hoolitse, et ka järgmised postitused Sinuni jõuaks ja liitu ideemäng “daVinci” Facebooki lehega


24
OCT
0

Kategooriad: Inimesed, Muu põnev :-)

Navitrolla räägib saavutusvõimest

“Keskmine inimene „toodab“ elu jooksul 6 tonni käimlakraami. Mõnedel on see ainus saavutus terve elu jooksul. Kui need on Sinu kliendid, siis on Su lood kehvad. Vali oma klientideks inimese, keda Su töö liigutab, siis saad nendelt tagasi midagi enamat ja arened ise ka.”

See on Navitrolla mõttekäik eelmine nädal lõppenud kiiret kasvu otsivate loomemajanduse ettevõtete arenguprogrammist, mida mul oli au koos TTÜ Majanduskoolituskeskusega teha.

Mulle tundub, et täpselt sama asi on inimestega, kellega koos oma äri ajad. Kui nad ikka sotti ei saa, mida Sa teed, siis kas on mõtet nende peale oma aega kulutada?

Kas oli põnev või kasulik? Hoolitse, et ka järgmised postitused Sinuni jõuaks ja liitu ideemäng “daVinci” Facebooki lehega


19
OCT
2

Kategooriad: Inimesed, Muu põnev :-)

Kõiki reegleid rikkudes

Mõnikord ei ole reeglite rikkumiseks vaja pakse raamatuid lugeda ja aju ära nikastada… Tuleb aknast välja vaadata hoopis!

From Eestimaa läbi kaamera
Kas oli põnev või kasulik? Hoolitse, et ka järgmised postitused Sinuni jõuaks ja liitu ideemäng “daVinci” Facebooki lehega


17
OCT
0

Kategooriad: Muu põnev :-)

Jõusaali ärimudel – ega Sa siia sauna ei tulnud!

Põnevaid ärimudeleid leiab erinevatest valdkondadest – Jakob Saks mainis meie eilsel ühisel koolitusel Austraalia spordiklubi Jetts Gym. Uurisin ja vaatasin nende tegevust veidi. Lisan selle siia – ehk inspireerib kedagi.

Mida nad siis teisiti teevad? Sisuliselt tegid nad odavjõusaali :-) – viskasid välja kõik, mis polnud esmavajalik ja müüvad asja ca poole odavamalt – tüüpiline mudel, mida on rakendatud nii lennunduses, kaubanduses, autorendis ja mujalgi. Nüüd siis jõusaalides.

Jõusaali puhul tähendas see, et nad ei paku grupitreeninguid (nende hinnangul pakub see huvi vaid 10% jõusaali klientidele), jätsid välja basseinid, saunad ja muu tilu-lilu (ega Sa siia kümblema ei tulnud)  ja tegid ebaharilikult väikesed riietusruumid. Lisaks võeti kasutusele erinevad tehnoloogilised lahendused, mis on võimaldanud viia personalikulud minimaalseks – töötajad on kohal vaid 6 tundi ööpäevas.

Kõlab nagu igav ja kehva teenindusega koht? Tulemused näitavad vastupidist! Atraktiivseks tehti see läbi kolme asja:

  • asukoht – nende jõusaalid asuvad elamurajoonides, mis tähendab, et kalpsad juba spordirõivastes üle hoovi – lähedal ja mugav;
  • lahtioleku aeg – nende saalid on avatud 24/7 – oluline argument suurele osale inimestest alates töönarkomaanidest kuni öövahetuses töötajateni;
  • hind – alates 20 kohalikku dollarit kuus on ca 2 korda soodsam kui nö tavaline klubi, sealjuures ei pakuta mingeid ahistavaid lepinguid ega muid kohustusi.
Selle tulemusel on Jetts Austraalia kõige kiiremini kasvav jõusaalide kett. Oma mudelit levitatakse frantsiisina. Kaudne ärimudeli edu märk on seegi, et 85% frantsiisivõtjatest on teinud enam kui ühe klubi. Frantsiisivõtjale lubatakse, et keskmine klubi on jooksvasse plussi jõudnud viie nädalaga.

Mõnede allikate alusel on sellise ärimudeli esmakasutaja tegelikult USA firma Planet Fitness (mis on ajakirja Inc hinnangul USA üks kiireimini kasvavaid firmasid), aga see ei muuda sõnumi sisu: järjekordses valdkonnas on uue ärimudeliga suudetud ära võluda suur hulk kliente ja teenida palju raha. On üpris ilmne, et nn säästumudelit on võimalik rakendada peaaegu igas teenindusvaldkonna äris.

Mis Sina arvad – kes on järgmine?

Kas oli põnev või kasulik? Hoolitse, et ka järgmised postitused Sinuni jõuaks ja liitu ideemäng “daVinci” Facebooki lehega


5
OCT
0

Kategooriad: Ärimudel, Loovus, ideed, innovatsioon, Muu põnev :-)

Lehekülg 1 / 4 1234