Koos Archimedesega korraldame noorsootöötajatele loovuskoolituse otse palmisaarel. Vaata telegrammi:
NOV
Koos Archimedesega korraldame noorsootöötajatele loovuskoolituse otse palmisaarel. Vaata telegrammi:
Oma töö tõttu loen ja sirvin regulaarselt suurt hulka juhtimisteemalisi blogisid ja enamust maailma suurimaid juhtimisajakirju – Times, BusinessWeek, HBR, MIT, McKinsey Quarterly, INC, Economist jt. Need asjad, mis mulle silma jäävad ja põnevad on korjan siia.
Osa jõuab hiljem juhtimine.ee portaali, osad Ideemängu Facebooki lehele, osad jäävad peale lugemist lihtsalt seisma :-) – kõigiga ei jõua tegeleda. Isegi kui on huvitav.
Kui Sa neid ajakirju ise ei viitsi kogu aeg lugeda, siis hoia sellel pilk peal. Siit blogi paremast servast leiad need ka. Ja kui RSSi kasutad, siis on aadress: http://feeds.delicious.com/v2/rss/arendussahtel?count=15
Lisan siia juurde mõned nädalad tagasi Eesti Päevalehe vahel ilmunud Loov Eesti ajalehes ilmunud artikli, mille nad minult tellisid ühe varasema blogipostituse põhjal. Kuna see aga sai oluliselt mahukam kui algne postitus, siis avaldan selle siin ka.
Me elame põneval ajal. Selle ilmestamiseks palun teid ühele väikesele mõtisklusele – vaatame, mida erinevad institutsioonid meile ennustavad ning seejärel, palun, mõtleme igaüks kas ja kuidas me ennast ja oma lapsi selleks ette valmistame.
UNSECO andmetel lõpetab järgmise 30a jooksul kooli sama palju inimesi kui kogu senise ajaloo jooksul kokku.
The U.S. Department of Labor prognoosib, et tänastel kooliõpilastel on 38-ndaks eluaastaks olnud 10-14 erinevat töökohta.
The Employment Policy Foundationi hinnangu järgi on 80% meid tulevikus ähvardavast tööjõupuudusest seotud oskuste puudulikkusega – üha suurem osa töökohtadest eeldab inimestelt oluliselt keerukamaid interdistsiplinaarseid oskusi.
Seda viimast kinnitab ka IBM´i poolt selle aasta kevadel 66-s riigis 33 tööstusharu liidri seas läbi viidud uuring, kust selgus, et tänased ärijuhid usuvad, et tulevikus edukas olemiseks on kõige olulisem kompetents loovus. Selle all ei pea nad silmas kaunite kunstide valdamist, vaid selliseid oskuseid nagu oskus leida uusi seoseid, mõista tervikut, muuta seniseid käitmusmustreid ja ärimudeleid jmt.
Nende arengute peamised põhjused on, et ühest küljest läheb kõik keerulisemaks – kasvab regulatsioonide hulk, maailma majanduskeskused on muutumas, järjest kasvab muutuste tempo erinevates tööstusharudes ja sellest tulenevalt muutuvad ärimudelid kiiremini kui eales varem. Teisest küljest väheneb pähe õpitud teadmiste tähtsus – faktiteadmised on paari hiirekliki kaugusel, oluliseks on muutunud info selekteerimise ja kasutamise oskus.
Kuidas me sellele reageerime? Teeme samu asju, mis seni, aga veidi rohkem ja paremini? Paneme oma lapsed kahte eelkooli ning loodame, et see tagab nendele paremad võimalused ülikooli saamiseks?
Mina ei usu, et see on hea lahendus. Sir Ken Robinson ütleb, et loovus on tänapäeval hariduses sama oluline kui kirjaoskus. Ja mulle tundub, et tal on õigus. Kahe lapse isana ütlen aga, et meie haridusüsteem seda täna sellisena ei käsitle.
Meie haridussüsteem, kui jätkata sir Robinsoni mõttega, on nagu kiirtoit – kõik on maksimaalselt standardiseeritud ja seetõttu suunatud “keskmiste tootmisele” ning on seega talente raiskava iseloomuga. Koolis käimise eesmärk on teadmiste meeldejätmine ja nö ainuõigete vastuste andmine teadmiste kontrollimisel. Väga suurt rõhku ei panda erinevates ainetes saadud teadmiste ühendamisele ja uue otsimisele ning avastamisele.
Ma olen kaugel sellest, et öelda, et kooli pole vaja või et enam ei pea õppima – muidugi peab. Oluline aga on, et õpetatavad teadmised ja oskused vastaks kaasaja nõuetele. Nüüd jõuame koos mõtlemiseni – usun, et kool on kõige paremas mõttes selline, nagu meie lapsevanematena seda soovime. Kooli, ja ka kogu ühiskonna kujundamiseks, oleks vaja laiemat diskussiooni võimalike lahenduste üle.
Mõned lõpetamata mõtted, kust minu meelest saaks lahendust otsima hakata:
Ma juba tean mitmeid vastuväiteid, mis eelmisi küsimusi lugedes tekkisid. Ärge siiski unustage, et need olid küsimused. Küsimused, mis on ajendatud sellest, et mulle tundub, et täna koolis pakutav on teravas vastuolus sellega, mida homses ühiskonnas vaja on. Otsime koos lahendusi!
Lõpetuseks tsiteerin veelkord sir Robinsoni mõtteid: meie haridussüsteem peaks kiirtoitlustuse kontseptsiooni asemel omaks võtma põllumehe lähenemise – iga taime eest tuleb hoolt kanda. Me ei saa määrata või ennustada lõpptulemust, aga me saame luua tingimused, kus igal taimel ja talendil oleks võimalik õitsele puhkeda.
Meie väikese rahvaarvu juures on see eriti oluline.
“Mis oleks kui …” küsimused on jube põnevad. See vana tõdemus tuli meelde kui lugesin ajakirja Futurist selle aasta raportist avaldatud kümmet ennustust. Nad on 25 aastat avaldanud oma tulevikuennustusi ja üsna mitmeid olulisi asju üles tõstnud, näiteks pöördelised interneti arengud ja külma sõja lõpu. Nad ei tee detailseid ennustusi, nad pigem soovivad käivitada arutelusid.
Võta nüüd korraks aeg maha ja mõtle, mis oleks kui läheks täide kaks nende selle aasta kümnest ennustusest – üks mis ütleb, et juba lähiaastatel näeme mõtte teel juhitavaid seadmeid, ja teine, mis lubab rääkivaid otsingumootoreid?
Kumbki ei ole väga suur utoopia. Wisconsini ja Michigani ülikooli teadlased on juba esitlenud mõtte teel juhitavat klaviatuuri ning Northeasterni ülikoolis demonstreeriti mõtte teel juhitavat robotit.
Mis puudutab rääkivat veebi, siis semantilise veebi tekkimisest on ju räägitud juba vähemalt viis aastat. Üheks selle tekkimise eelduseks peab Futurist seda, et inimesed veedavad enamuse päevast mõne kaamera valvsa pilgu all ja alati on lähedal mõni mikrofon – enamus meie toimetamisi juba salvestatakse või seda on ülikerge teha. Lähedasel teemal kirjutas hiljuti ka Telegraph, mis leidis samuti, et et järgmine suur läbimurre on informatsiooni arhitektuuri muutmine – info saab olema omavahel veelgi enam lingitud ja omavahel suhtlev ning see loob täiesti uued võimalused info otsimiseks, haldamiseks, organiseerimiseks ja kasutamiseks.
Kui vaadata, mis kogu veeb 2.0 ümber toimub, siis pole ju kahtustki, et sellised arengud mõjutavad otseselt ka kõiki organisatsioone. Aga kuidas?
Pane kirja vähemalt 20 esimest pähetulevat ideed selle kohta, kuidas sellised arengud Sinu äri või igapäevast elu mõjutaks. Jaga oma mõtteid meiega ka :-).
Oled märganud kuidas mingid mõtted saavad peale mitmekordset korrutamist nii iseenesest mõistetavaks, et suisa kummaline oleks nendes kahtlema hakata?
“Nothing personal, just business” on just üks selliseid. Keerad inimesele mingi jama kokku, sõidad temast teerullina üle ja ütled naeratuse saatel, et ära võta isiklikult – see on äri.
Mis mõttes? Mind skisofreenia ei vaeva ja mind on üks. Kui sa ühes olukorras mind solvad või haneks tõmbad, siis nii on. Ei ole mingit kergemat karistust, ei ole mingit “just business” indulgentsi ostmise võimalust.
Ma olen veendunud, et enamustel on sama tunne, aga kuna see väljend on nii üldlevinud, siis proovime seda uskuda ja vastavalt sellele oma tundeid kohandada. Ja see on jabur.
Selliseid väljendeid ja mõtteid on meie igapäeva elus tegelikult palju. Milliste analoogsete väljenditega Sina oled kokku puutunud?
Eelmise nädala laupäeval käisin Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu suvekoolis rääkimas missioonist ja eesmärkide püstitamisest. Võtsin endale õiguse rääkida seda teemat nii nagu mulle need asjad täna tunduvad. See on kohati veidi ernev sellest, mida kiputakse kirjutama ja “raha eest” rääkima :-).
Seltskond oli super – aitäh osalejatele! Allpool on minu Prezi.
Allolev jutt on kirjutatud raamatu “The 2020 Workplace: How Innovative Companies Attract, Develop, and Keep Tomorrow’s Employees Today” põhjal portaalile juhtimine.ee, aga kuna see haakub ka loovusega – erinevad vaatenurgad erinevad arusaamised jmt – siis avaldan selle siin ka.
Aastal 2000 oli Google äsja oma California Menlo Parki garaažikontorist välja kolinud, Apple’it peeti läbikukkunuks, YouTube’i välja mõtlemiseni oli veel viis aastat ning Facebooki looja käis keskkoolis. Millised muudatused sünnivad ainsa kümnendiga! Kes oleks osanud nii suuri muudatusi ette näha? Kas meil on põhjust uskuda, et muudatused järgneva kümne aasta jooksul pole niisama suured? Milline on töökoht aastal 2020?
Sõda talentide pärast on olnud juhtimiskonsultantide-, mõtlejate ja kirjutajate lemmikmantra juba üle kümne aasta. Raamatu “Workplace 2020″ autorid ütlevad, et käimasolev globaalne majanduskriis annab sellele teemale uut hoogu – hiljutine rahanduskriis jättis baby boom’i põlvkonna (aastatel 1946–1964 sündinud inimesed) ilma oma aastakümnete jooksul teenitud varast ja nad kavatsevad töötada palju kauem, hinnanguliselt kuni aastani 2020.
Ka teised 2020. aasta töökohta kujundavad tegurid on juba nähtavad ja nendest on palju räägitud – tuleviku töökohta mõjutavad peamiselt globaliseerumine, uute tööviiside kasutuselevõtt, uute tehnoloogiate väljatöötamine ja tööjõu demograafilise olukorra muutumine. Oluline on ka tähele panna, et mitte kunagi varem ei ole kaasaegses maailmas olnud töökohal korraga nelja, veel vähem viit põlvkonda esindavaid inimesi, kellel on niivõrd erinevad väärtushinnangud, uskumused ja ootused.
Millised on nende põlvkondade ootused? On selge, et erinevad põlvkonnad on läbi elanud äärmiselt erinevaid sündmusi, ja igal neist on teatud põhiomadusi, mis peegeldavad seda ajastut, mil nad üles kasvasid.
Eelnevat arvestades pole üllatus, et iga kirjeldatud põlvkond näeb töökohta eri viisil. Neil on erinevad ootused selle suhtes, kuidas nad tahavad töötada, õppida ja suhelda.
Erinevad vaatenurgad mõjutavad töötaja ja tööandja suhet. Et mõista mitmest põlvkonnast koosneva tööjõu vajadusi, soove ja ootusi, küsitlesid raamatu „Workplace 2020“ autorid rohkem kui 2 200 praegu töötavat inimest neljast eri põlvkonnast. Viis olulisemat tuleviku organisatsiooni mõjutavat järeldust sellest uurimusest:
Uuring on muidugi pikem ja põhjalikum – tulen selle juurde tulevikus veel tagasi, aga kirjuta enda kogemustest ja ka sellest kas need teemad on üldse Sinu arvates Eestis aktuaalsed?
EAS valis suvel Pärnu Konverentsid juhtimine.ee toimetajaks. Kuna ma olen selle tiimi liige, siis paar sõna meie plaanidest.
Jätkame juhtimisteemade tutvustamisega, aga plaanime ka mõningaid muudatusi.
Esimene nendest on see, et kutsume kõiki osalema portaali sisu loomisel.
See on hästi lihtne – tuleb vaid minna meie Facebooki loodud toimetuse “online töölauale” ja vaadata, mis seal toimub ja kaasa lüüa. Meie tiim paneb kõik portaali materjalid esmalt sinna üles.
Neid materjale saavadki kõik kiita, laita või oma kogemustega täiendada. Kindlasti on teretulnud ka viited uutele ja põnevatele teemadele, näidetele, uuringutele.
Otse loomulikult viitame kõikidele kaasautoritele kui materjalid portaali üles lähevad.
Tasub kaasa lüüa, sest:
Teiste uuendustega kursis olemiseks hakka juhtimine.ee fänniks.

Oleme koos Tiit Valmi ja Algis Perensiga pannud kokku programmi “Projektijuhtimise meistriklass 2010″.
Meistriklassi eripära seisneb selles, et kui tavapärastel projektijuhtimise koolitusel käsitletakse 1-3 päeva jooksul projektijuhtimisega seotud teemasid koos ning mõnele teemale jääb aega ainult 10-15 minutit, siis siin pühendatame igale projektijuhtimise olulisele teemale üks koolitusmoodul. Osta just need moodulid, mida vajad!
Mina koolitan teemal: “Kuidas lahendada projekti käigus tekkivaid probleeme?” – vaatame kuidas kiirelt ja tõhusalt lahendada projekti jooksul tekkivaid probleeme ja kuidas oma meeskond loovamalt tööle panna.
REGISTREERU SELLELE MOODULILE siin!
Kõikide moodulite kirjeldused, registreerumise vormi ja toimumise ajad leiad siit.
Tehnilist info ka:
Kui on küsimusi, siis võta ühendust: indrek@maripuu.eu.