Arhiiv kategoorial 'Turundus'

Eduvalem on leitud: L 2(c + e) + r = s + p

Selle, mis on eduka tarbekaupade müüja Tesco (Suurbritannias käibe poolest teine e-pood peale Amazoni) edu taga, võttis ajakirjas Human Resource Briefing ühte valemisse kokku nende personalidirektor David Fairhurst. Tesco maagiline valem on selline: L 2(c + e) + r = s + p.

Fairhursti sõnadega selgitus kõlas nii: “listening a lot to our customers and employees plus responding accordingly equals sales and profitability”. Esimese hooga jääb üle vaid tõdeda, et kõik geniaalne on lihtne :-).

Samas pole uudis, et tänases maailmas, kus info on kättesaadavam kui eales varem ja konkureerivate toodete leidmiseks, nende omaduste ja hindade võrdlemiseks ning olemasolevate klientide arvamuse leidmiseks kulub vaid loetud minuteid, on klient rohkem kuningas kui eales varem. Me näeme järjest vähem klientide poolt sooritatud juhuslikke oste ning klientide lojaalsus meile on senisest veelgi hapram. Seegi pole uudis. Nagu pole uudis ka see, et andekad ja säravad töötajad on need, kes valivad tööandjaid, mitte vastupidi. Selle valguses pole Tesco valemi järgimine praktikas kaugeltki nii lihtne kui teoorias. Eksole :-).

Rootsi juhtivad ärimõtlejad dr Ridderstråle ja dr Nordström (raamatute „Pöörane äri” ja „Karaokekapitalism” autorid, muide – kui sa pole neid lugenud, siis tee seda kohe) võrdlevad seda olukorda  kahel rindel sõja pidamisega – ettevõte peab olema meelejärgi kahele diktaatorite rühmale – klientidele ja andekatele tipptöötajatele.

Ajaloost on teada, kuidas lõppes kahel rindel sõdimine Napoleoni jaoks. Ärimaailmas tähendab see seda, et firmade väljavaated kasumit teenida muutuvad järjest kasinamaks – konkurents sööb kasumi ära.

Olukorras kus kliendi- ja inimkapital muutuvad võimsamaks soovitavad dr Ridderstråle ja dr Nordström  firmadel Napoleoni saatuse vältimiseks keskenduda ideede tarnijatele ning ettevõtte pikaajalisele strateegiale. Panustage kompetentsusele!

Kas oli põnev või kasulik? Hoolitse, et ka järgmised postitused Sinuni jõuaks ja liitu ideemäng “daVinci” Facebooki lehega


0

President näitab eeskuju

Väljavõtteid president Toomas Hendrik Ilvese avaldusest:

“Kriis maailma majanduses on tänaseks juba ametlikult välja kuulutatud. Väikeseid avatud majandusega riike, kes sõltuvad ekspordist, mõjutab seisak rohkem kui suuremaid.” /…../ “Viimasel neljal-viiel aastal kasvasid Eesti riigieelarve kulud samas tempos tohutult kiire majanduskasvuga, kohati veelgi kiiremini. Ometi oli juba aasta-paar tagasi selge, et majanduse kasvutempo sellisena ei kesta.” /…../ “Eesti vajab täpsemat ja selgemat eesmärki, kui pelk kulude kokkuhoid. Kärpimine ja säästueelarve on vaid hädapärane tööriist millegi saavutamiseks. See “miski” on meil teada ja välja öeldud – see on liitumine eurotsooniga 2011. aastal.”

Avaldus nagu avaldus ikka kui mitte arvestada selle avaldamise kanalit. Jah – presidendi kõne avaldati (kui ma ei eksi siis esmakordselt) ainul YouTube’is. Mis selle kõigel ettevõtlusega pistmist on? Selle väga laheda uudisega tuli mulle meelde, et Andrus Purde kirjutas oma blogis, et firma turunduseelarvest olgu alati mingi osa riskifond. Ta toob välja ka viite ühele McKinsey uuringule, mis soovitas, et 75-80% turunduseelarvest peaks olema  järeleproovitud lahendused ja 20-25% nö riskilahendused. 

Tundub, et president näitab Eesti ettevõtjatele ette kuidas uusi kanaleid ära kasutada – näiteks selle sama YouTube’i kasutamine ei ole täna veel loomulik osa ettevõtete turunduseelarvest. Üks ere näide tuleb siiski meelde, mis muide oli kuuluduste järgi päris edukas (eesmärk oli tudengeid tööle meelitada).

Mis kanalisse investeerid sina oma järgmise aasta turunduseelarvest selle 25% suuruse riskifondi?

Kas oli põnev või kasulik? Hoolitse, et ka järgmised postitused Sinuni jõuaks ja liitu ideemäng “daVinci” Facebooki lehega


1

Blog.tr.ee valideerimise postitus

ZONTXIVY. See on nüüd tehniline postitus, et Arendussahtel blog.tr.ee kataloogis ilusti kättesaadav oleks.

Kas oli põnev või kasulik? Hoolitse, et ka järgmised postitused Sinuni jõuaks ja liitu ideemäng “daVinci” Facebooki lehega


0

Lõpeta perfektsuse tagaajamine, ole selle asemel hoopis tähelepanuväärne

Igaüks teab, et oma toodete ja teenustega on konkurentidest järjest raskem eristuda. Just seepärast peab eristumist otsima loomingulisusest ja professionaalsusest arvab raamatute “Nõusolekuturundus” ja “Lilla lehm” autor Seth Godin (muide intervjuud temaga saad lugeda siit). Seth on mees, keda Business Week on nimetanud “infoajastu ettevõtja musternäidiseks”.

Oma raamatus „The Big Moo: Stop Trying to Be Perfect and Start Being Remarkable” pakub ta mitmeid ideid, kuidas olla tähelepanuväärne. Ühe näitena kasutab Seth arvutifirmat Apple, kes otsustas ujuda vastuvoolu (järjekordselt!) ning palkas oma kauplustesse kõrge palga eest senisest oluliselt kvalifitseerituma personali. Geeniuste eesliinile paigutamine tegi klientide jaoks ostu-müügi palju asjatundlikumaks ja tõstis nii Apple kasumit kui mainet. Seth’i soovitus kõlab: unusta tavapärane käitumismuster oma valdkonnas ja tee vastupidi!

Sellega seoses tuli mulle meelde üks ammu enne loetud lugu, mis on küll hoopis teisest valdkonnast, aga mis tiba siiski manitseb ettevaatlikkusele asjade vastupidi tegemise osas :-).

Nimelt otsisid Phoenixi linnavõimud eelmise sajandi kuuekümnendatel seda “miskit”, mis nende linna teistest USA suurlinnadest eristaks. Sooviti, et linnast ei saaks tulevikus teine Los Angeles’i. Selleks loobusid nad uute, südalinna ala laiendavate kiirteede ehitamisest. Selle tulemusena oli Phoenixis 1980.a. alguseks ühe elaniku kohta 85% vähem kiirteid, kui keskmiselt teistes üle 1 miljoni elanikuga linnades USA-s. Esmapilgul tore tulemus ju. Tegelikkuses tulidsellest aga ummikud ning Phoenixi linnavõimud avastasid, et on olemas veel midagi hullemat, kui Los Angeles koos oma kiirteedega…   ….see on Los Angeles ilma  kiirteedeta! :-)

Seega: vali hoolega mida tasub vastupidi teha ja mida mitte!

See postitud on kirjutatud Ajujaht.ee projekti raames.

Kas oli põnev või kasulik? Hoolitse, et ka järgmised postitused Sinuni jõuaks ja liitu ideemäng “daVinci” Facebooki lehega


0

Mida ühist on religioonil ja brändil?

Vastused küsimusele, mis on ühist religioonil ja brändil annab turundusmõtleja Martin Lindström oma raamatus “Buyology”. Ilmselt on tegemist kõige vastuolulisema ja enim vaidlusi tekitanud turundusraamatuga 2008.aastal.

7 miljoni dollarilise eelarvega neuroteadusele baseeruvas uuringus püüdis Martin Lindström nelja aasta jooksul kaevuda 2000 tarbija mõtetesse viies riigis, et leida paralleele religiooni ja brändide vahel. Uuringust selgus, et brändid aktiveerivad inimese ajus samu piirkondi nagu religioongi. Näiteks tekitas Neitsi Maarja kuju vaatamine inimese ajus samasuguse aktiivsuse nagu iPodi logo. Vähetuntud brändidele reageeris inimese aju oluliselt leigemalt, nagu ka vähetuntud religioossetele sümbolitele.

Analüüsides brände nagu näiteks Harley Davidson, Apple, Guinness ning sadu teisi kommertsmaailma ikoone, avastas Lindström, et meile on sisse kodeeritud uskuda teatud brändidesse. Näiteks avastas Lindström, et inimesed, kes pimetestides eelistavad Pepsit Coca-Colale, eelistavad Coca-Colat Pepsile juhul, kui nad teavad, mida nad joovad.

Lindström läks kaugemale ja intervjueeris ka usuliidreid erinevatest usunditest ja kultuuridest. Ta avastas, et samad koostisosad, mis loovad võimsaid religioone võivad olla hindamatuks allikaks tulevaste brändide loomisel.

Lindströmi uurimistöö ja selle tulemused, mis on käibekeelde võetud nime all neuromarketing, on tekitanud palju elevust turundajate seas ja teravat kriitikat eetilise küsitavuse tõttu.

Loe uuringu tulemustest raamatu kodulehelt.

Kas oli põnev või kasulik? Hoolitse, et ka järgmised postitused Sinuni jõuaks ja liitu ideemäng “daVinci” Facebooki lehega


0

Ega teil teist sellist ei ole?

Palju räägitakse loovast mõtlemisest ja selle arendamisest. Nii ärimaailmas kui ka väljaspool seda annab loominguline lähenemine sageli edu nende ees, kes kopeerivad või lähenevad traditsiooniliselt.

Marcus Orlowski on inglise ärimees ja vabamõtleja, kes otsustas 1990-ndatel Londonis väikese antiikmööbliäri avada. Otsis kauplusele head ruumid – käidav koht jõukas kvartalis peaks olema hea eelduse antiigiäri ajamiseks – hankis mööbli, palkas inimesed, avas kaupluse… …ja ei müünud kolm kuud mitte midagi!

Kolmandal kuul õnnestus müüa üks vaateaknal väljas olnud diivanilaud. Järgmisel päeval saabus „paanika” – viis inimest käis uurimas: „Teil oli siin üks ümmargune laud – ega teil teist sellist ei ole?” Kuna teist sellist lauda ei olnud, siis pidi ta nendele inimestele ära ütlema. Ja siis sai Marcus aru, et antiigiäris paneb inimesi liikuma hirm ainulaadsest mööbliesemest ilma jääda.

Selle asemel, et kasinalt käivitunud äri sulgeda, avas Marcus teisel pool linna veel ühe poe ning hakkas mööbliesemeid regulaarselt kaupluste vahel vahetama. Inimesed, kes nägid, kuidas asjad müügilt kadusid, arvasid, et need on müüdud ja tulid sageli uurima, kas teist samasugust ei ole. Nüüd sai aga müüja vastata, et teises kaupluses on tõepoolest üks veel ning kui klient soovib, siis tuuakse see talle sealt ära. Ei pea vist lisama, et inimesed hakkasid oma ostuotsuseid senisest kiiremini tegema.

Äri hakkas peale seda kiirelt kasvama – müük suurenes ning kolme aastaga avas Marcus 16 seesugust poodi üle Inglismaa.

Marcuse käivitatud äri on hea näide sellest, kuidas loov mõtlemine ja usk oma valitud teesse viib eduni.

Kas oli põnev või kasulik? Hoolitse, et ka järgmised postitused Sinuni jõuaks ja liitu ideemäng “daVinci” Facebooki lehega


0
Lehekülg 3 / 3 123