Korjasin blogist kokku erinevaid uuringuid, mis on seotud nutikusega töökohtadel ja koondasin allolevale infograafikule. Vaata ja uuri – usun, et see pakub mõtlemisainet.
Kui tahad seda allalaadida oma tarbeks, kellelegi saatmiseks või kuskil kasutada, siis ole lahke.
Oled märganud mõnda kolleegi, kes koosolekul või telefonikõne ajal kritseldab paberile ruute, ringe, mustreid, nägusid või muud taolist?
Ma ei tea kas see tuleb kooliajast (ära sodi, kuula õpetajat!) või millestki muust, aga me kipume seda pidama märgiks sellest, et inimesel on igav ning ta ei ole keskendunud.
Professor Jackie Andrade (University of Plymouth) väidab oma uuringu põhjal risti vastupidist – kritseldav inimene suudab rohkem tähele panna ja meelde jätta kui teised.
Ta tegi 40 osalejaga eksperimendi, mille käigus pidid osalejad kuulama igavat telefonikõnet ning noppima sealt välja nende inimeste nimed, kes tulevad ühele peole. Selguse mõttes olgu ka mainitud, et osalejaid oli enne seda ülesannet sihilikult väsitatud ning nad olid üsna tüdinud. Eksperdimendi autoreid huvitas, kas osalejad suudavad veelkord end kokku võtta, keskenduda ja selle suhteliselt lihtsa aga tüütu ülesande täita.
Et kõike Agu Sihvka kombel ausalt ära rääkida pean alustama sellest, et hoolimata turundusasjatundjate soovitustest ei ole ma väga süsteemselt tegelenud oma postiloendi koostamisega.
Mõni aeg tagasi aga tekkis selle järgi vajadus ja siis tunduski, et tuleb see tegevus kuidagi süsteemsemaks muuta.
Kuna ma usun, et sarnases olukorras on paljud – usuvad, et postiloendist võiks oma sõnumi levitamisel abi olla, aga reaalselt sellist listi loodud ei ole ning kuna minu tänaseks ca kuuajalise tegevuse tulemuslikkus ületas minu ootuseid oluliselt, siis võtan tehtu siin allpool kokku – vast on jagatud kogemusest kellelegi kasu.
Nagu öeldud oli eesmärk hakata koguma huvilisi oma postiloendisse. Arusaadavalt ei ole postiloend eesmärk omaette – eesmärk on luua otse suhtlemise võimalus ettevõtlusest ja äriloovusest huvitatud inimestega.
Kampaania sisu
Vana tarkus ütleb (ja minu aastate pikkune blogimise kogemus tõestab), et inimestele tuleb väärtust pakkuda, siis on nad valmis ka oma andmeid jagama. Kuna olin kevadel kirjutanud ning Lobe kaasabil kujundanud ühe raamatu, siis otsustasin seda inimestele e-maili vastu jagada.
Raamatu kirjutamine oli omakorda ajendatud sellest, et mulle tundub, et suur osa ettevõtluskoolitusi ja -raamatuid ajavad oma äriga alustamise potentsiaalse ettevõtja jaoks tarbetult keeruliseks ning pakuvad ebatäpset sisu. Seetõttu otsustasin panna kokku ühe mõtlema provotseeriva ent samas hästi praktilise juhendi. Nii, et pigem on tegemist töövihiku kui raamatuga.
Blogis sai raamat üles lehele, mille aadress on www.maripuu.eu/praktiline-ettevotluskoolitus ja pealkirjaks 1-2-3 juhend oma äri püsti panemiseks!”.
Suhteliselt lihtne oli sättida töökorda GetResponse s.t. seadistada see saatma raamatu linki koos viisaka tekstiga nendele, kes tellimisovrmi oma e-maili sisestavad. Tellimisvormi panin blogis nii konkreetsele lehele kui ka sidebar-ile.
Edasi läks vahvaks – vaja oli mõelda, et kuidas siis huvitatud inimesed kohale saada. Otsustasin, et tulemuste jälgimiseks proovin erinevate kanalite kasutamist veidi hajutada:
Tõele au andes tuleb tunnistada, et enamustes nendes kohtades olid minu kontaktisikuteks inimesed, kellega olen varem koostööd teinud – see tegi mu töö ilmselt veidi lihtsamaks. Samas oli mu lähenemine ja sõnumi igal pool sama: “Mul on materjal, mis usutavasti Sinu kliendile kasu toob. Kui arvad sama, siis palun levita seda.”.
Päris kõik infot edasi ei saatnud, aga eks seda olekski palju loota – inimestel on oma töö ja oma tegevused ning ega ma kellelegi meeldetuletsi või korduspalveid ei saatnud. Samas ei kohanud ma ka kordagi vastuseisu.
Lisaks levitasid seda infot veel mõned tuttavad blogijad ja mentorklubid. Mu enda blogi ja Facebooki leht olid ka loomulikult kasutuses. Samuti toimus mul endal sel ajal 4 ettevõtlusteemalist lühikoolitust, kus sellele materjalile viitasin.
Selguse mõttes jäid alguses välja Facebook ja Google AdWords – küllap nendeni veel jõuan kui see esimene tellimushoog raugenud on.
Kuidas need kanalid töötasid?
Alguses mõtlesin, et kui aasta lõpuks on raamatut alla laetud 500 korda, siis poleks ju paha. Tegelikult on juba esimese kuuga seda alla laetud ca 800 korda. Aasta lõpuks tuleb eesmärk kindlasti kahekordselt täis.
On see hea, keskpärane või nigel tulemus ei oska ma öelda, sest varasem kogemus puudub, aga ootused ületab igatahes kuhjaga.
Lisaks eelnevale tekkis selle kampaania ajal Facebooki lehele ca 50 uut jälgijat – arvestades, et see polnud kuidagi kampaanias mainitud ja tuli isevoolu teed, siis vahva tulemus seegi.
Lehe külastatavus tõusis selle aja jooksul (eelmise kuuga võrreldes; kogu tõus ei ole kampaania tulemus – igal aastal on septembri külastatavus veidi kõrgem kui augustis) 123% (1700 asemel 3800 külastust) ja unikaalseid külastusi tuli 114% võrra rohkem (1300 asemel 2800).
Esmamulje põhjal on “surnud aadresse” (mis tehakse vaid sellistes kampaaniates osalemiseks ja mida muul ajal ei loeta) paar protsenti, aga tõele au andes – ega seda tegelikult ju kindlalt väita ei saa.
Laias-laastus on tulemused näha alloleval joonisel. Ega seegi absoluutne tõde ei ole, sest eks erinevate kanalite mõju ju veidi seguneb ja piirid on hägused, aga siiski on näha liitumise statistikal kolm suurt hüpet.
Tänase seisuga on see konkreetne leht, kus raamatut jagan, jõudnud Google otsingu “ettevõtluskoolitus” tulemustes 10ndale kohale ehk esilehe viimaseks tulemuseks ning otsingu “oma äri koolitus” tulemustes kolmandale kohale. Pole paha, arvan ma :-).
Mõned üldised tähelepanekud ja mõtted
Lõpetuseks – suur tänu kõikidele, kes infot levitasid ning loomulikult ka teile, kes te otsustasite raamatu endale alla laadida ja luban, et ma ei hakka teie aadresse kuritarvitama! Otse vastupidi – usun, et suudan teid veel üllatada ning pakkuda sisu, mis toob palju kasu.
P.S. Ja veel – kui kellelgi on analoogse kampaania kogemusi, siis võiks neid siin kommentaarides jagada.
Minda Zetlin kirjutab ajakirjas Inc, et neuroteadlased on avastanud, et liiga suure hulga negatiivse jutu kuulamine võib lisaks lihtsalt tüütu olemisele ka kahjustada Sinu aju funktsioneerimist.
Nimelt avastasid teadlased ajutegevust mõõtes, et 30 või rohkem minutit kestev kaeblemine-hädaldamine või sellise sisuga telesaate vaatamine vähendab neuronite hulka aju selles osas, mida vajame probleemide lahendamiseks – hipokampuses.
Seega – viriseja kuulamine muudab Sind ka virisejaks. Nigel väljavaade nendele, kes pidevalt hädaldajate keskel peavad töötama, eks?
Ühes teises uuringus on jõutud järeldusele, et kogetud stress mõjutab hipokampuse toimimist ja arengut ning suurendab depressiooni, skisofreenia, ärevushäirete, narkosõltuvuse ja suitsiidikalduvuste riski.
Ega me vist negatiivsest infost ei pääse (kuigi saame selle hulka siiski ise üsna tõhusalt reguleerida), nii, et kui keegi järgmine kord tuleb Sinu juurde hädaldama, siis pane stopper käima ja vaata, et ta üle 29 minuti ei hädaldaks :-).
Aga kui tõsiselt rääkida, siis lisaks hädaldaja juurest minema jalutamisele on abiks ka korralik trenn – hea füüsiline vorm parandab hipokampuse tegevust.
Time kirjutas hiljuti sellest, miks erinevad mängud üha enam kontoritesse tulevad. Ka konsultatsioonifirma Deloitte avaldas hiljuti oma valge paberi “The Engagement Economy”, kus räägivad samast teemast – gamification kontorites. (Ei teagi, mis selle hea eestikeelne vaste oleks?)
Ma ei hakka neid refereerima – kellel on huvi loeb ise, aga lisan nendele omalt poolt juurde ühe peamise põhjuse, miks mänge tasub ärijuhtimisel kasutada (ning mis ajendas mind daVincit looma). Lisaks viitan postituse lõpus ühele konkreetsele saidile, kust saad tehnikaid, mis aitavad Sul oma tiimi edukamalt tööle panna.
Miks siis ikkagi mäng? Toon lihtsa näite. Kas tead, et ajurünnakul ei tohi ideid kritiseerida? Muidugi tead! Igaüks teab. Aga kui vaatad ringi, mis kontorites tegelikult toimub, siis jääb mulje, et enamus organisatsioonides me usume, et kui ikka tundub nõme (=uudne?) idee, siis võime selle pihuks ja põrmuks lasta ning kritiseerida nii palju kui tahame.
Sinu organisatsioonis pole nii? Tõesti? Lucky you!
Teisisõnu – me teame reegleid, aga eirame neid, sest meile tundub, et nii me jõuame kiiremini tulemuseni – praagime ju kohe kehvad ideed kiirelt välja. See on ekslik arvamus – esiteks ei ole see kooskõlas meie aju toimimise loogikaga ning teiseks… …nojah, seda teab ka tegelikult igaüks – see lihtsalt tapab initsiatiivi ja uute ideede välja pakkumine väheneb.
Ehk siis lühidalt: selline reeglite eiramine on väga ebaefektiivne viis töötamiseks.
Vaatame nüüd asja teisest küljest – me teame juba lapsepõlvest, et mängureegleid tuleb järgida ning sohki teha ei tohi. Vahel me võib olla üritame sohki teha, aga enamasti siiski toimetame reeglite alusel. Muidu lihtsalt ei saaks mängida.
Ole nüüd nutikas ja kasuta seda ära – kui inimene arvab, et ta mängib, siis ta järgib vabatahtlikult ka reegleid . See omakorda suurendab tehtava töö efektiivsust ning aitab meeskonnal saavutada paremaid tulemusi. Seega – õiged mängud suurendavad, mitte ei kahanda efektiivsust! Loomulikult on kuskil piir – kõike ei saa mängides lahendada jne, aga seda Sa tajud isegi suurepäraselt.
Lõpetuseks veel viide, kust võid edasi kaevata kui tahad oma kontoris tööga seotud mänge katsetada, panna inimesed vabatahlikult reegelid järgima ning muuta oma koosolekud ja arutelud tõhusamaks – Gamestorming.
Kurikas ja pall maksavad kokku ühe euro ja kümme senti. Kurikas maksab pallist ühe euro rohkem. Kui palju maksab pall?
Lihtne ülesanne, aga Kahneman väidab (ja minu paar kiiret testi kinnitasid ka), et enamus inimesi vastab esimese hooga valesti, et pall maksab 10 senti.
Mitmed küll ütlesid pärast, et said juba ütlemise hetkel aru, et see on vale vastus ning ilmselt oleks nad järele mõeldes ka õige vastuse öelnud, aga see polegi oluline.
Oluline on, et olles ebakindlas olukorras kipume me kasutama mõtlemise otseteid või mustreid (ingl.k. mental shortcut) ning just seetõttu eksimegi. Meile tundub, et see on lihtne ülesanne ning unustame algklasside matemaatika.
Meile tundub, et see on lihtne ülesanne ning unustame algklasside matemaatika.
Halb uudis on, et see on vaid näidisülesanne, tegelikult me laseme analoogseid vigu oma mõtlemisesse sisse pidevalt. Ja nagu Kahnemani pikaajalised eksperimendid näitavad, siis kipuvad intelligentsustestide järgi targemad inimesed neid vigu vähemalt sama palju tegema kui need teised.
Ahjaa, õige vastus on, et pall maksab viis senti.
Kuigi enamuse jaoks tundub looduses kolamine mitte just esmaklassiline ajaviide – sääsed ja puugid pole just meeldivaimad kaaslased – tõestab värske teadusuuring, et ka lühike looduses viibimine aitab aju tõhusamalt tööle panna.
Psühholoog Ruth Ann Atchley (University of Kansas) koos kolleegidega jõudis oma uuringus järeldusele, et isegi väike looduses viibimine muudab inimese loovamaks, õnnelikumaks ning parandab keskendumisvõimet.
Uuring leidis, igas vanuses matkajatest koostatud testgruppide liikmed olid võrdlusgruppide liikmetest koguni 50% paremad loovülesannete lahendajad. “Uuring näitas ka, et kasutegur on seda suurem, mida kauem looduses ollakse,” ütleb dr. Atchley. “Märkimisväärne hüpe tulemustes tuleb peale kolme päeva looduses veetmist.”
“Mine metsa!” tundub tegelikult nüüd päris aruka soovitusena, eks :-).
Loe täpsemalt: The Wall Street Journal
Kuigi 80% inimestest leiab, et loovus on majanduskasvu saavutamiseks kriitilise tähtsusega ning 60% leiab, et see on vajalik ühiskonna jaoks, tunneb ainult iga neljas, et ta saab oma loovust realiseerida. Sellisele järeldusele jõudis Adobe poolt tellitud ning 5 riigis (USA, Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa ja Jaapan) 5000 täiskasvanu seas tehtud uuring “State of Create global benchmark study“.
Uuringus tuuakse välja peamised asjaolud, mis sellist olukorda loovad:
Koolis hinnatud omadusteks olid ühetaolisus ja standardiseeritus – omadused, mis nüüd kipuvad domineerima töökohtadel.
Otseselt pole nendes tulemustes midagi uut – samadele tulemustele on jõutud korduvalt ka varem. Eks ärijuhid teevad oma valikuid ise ning lähtuvad oma eesmärkidest ja ärifilosoofiast. Aga kas keegi oskab tuua välja algatusi, mis on tehtud hariduskorralduses selle olukorra muutmiseks pikas perspektiivis? Eestis? Maailmas?
Mõtlemiseks veel: Sir Ken Robinson jagab hariduse tinglikult kolmeks – õppekava (ehk mida me õpetame), hindamine (kas ja kuidas tulemusi mõõdame) ja pedagoogika (kuidas me õpetame). Ta leiab, et üle maailma tegelevad riigid õppekava ja hindamise arendamise ning reformimisega, kuid tähelepanu alt väljas on pedagoogika ehk viis kuidas me õpetame. Meediale tuginedes võib väita, et see kehtib ka Eestis. Kas on nii? Mis mõtted Sul tekkisid?
Kirjutasin koos Loov Eestiga valmis väikese raamatukese “Loomemajandus Eestis: jagatud kogemus 2″, kus tutvustame silmapaistvate Eesti ettevõtete kogemusi ettevõtluse arendamise vaatenurgast. Oma kogemust jagavad teiste seas Mare Kelpmann, Velvet, Allianss Arhitektid, Lilli Jahilo, NO99, Orbital Vox ja teised.
Raamatu saad alla laadida siit. Allpool olevasse raamatu eessõnasse valasin mõtted, mis juba mõnda aega peas tiirelnud kui ettevõtluse teemalisi jutte kuulan ja kirjatükke loen.
„Milline näeb välja kaelkirjak?“
„Noh, kas sa tead, milline näeb välja krokodill?“
„Jah.“
„Novot, kaekirjak ei ole üldse krokodilli moodi.“
See vana nali tuleb ikka ja jälle meelde, kui kuuleme või loeme mõttearendusi, kus vastandatakse loomemajanduse ettevõtteid ja „tavalisi” ettevõtteid. Või elustiiliettevõtteid ja kasvuettevõtteid. Või „päris” ettevõtteid ja sotsiaalseid ettevõtteid.
Jah, mõnikord on lihtne asju seletada läbi võrdluste, aga kas ei tekita selline vastandamine arutut vastuseisu ja tarbetuid assotsiatsioone, mis ei vii edasi?
Mõnikord on lihtne asju seletada läbi võrdluste, aga kas ei tekita selline vastandamine arutut vastuseisu ja tarbetuid assotsiatsioone, mis ei vii edasi?
Sõbrad, vaadakem parem asju niipidi, et sõltumata valdkonnast, kus tegutsetakse ja sõltumata eesmärkidest on alati tegemist nutikate ja ettevõtlike inimestega, kes peaksid hoidma kokku ning üksteist toetama. Inimesed, kes on midagi ette võtnud, on kiitust ja toetust väärt, sest nemad viivad elu Eestimaal edasi.
Siin raamatus on kümme inspireerivat lugu inimestest, kes võtsid ette ja viisid enda ettevõetud asjad nii hästi ellu, et nüüd on neil kogemusi, mida teistele jagada. Loe neid lugusid ja nende inimeste nõuandeid, tunne ära need, mis sind toetavad ja võta ette!
Elagu ettevõtjad!
Muudetud teadvus, olgu siis narkootikumidest, alkoholist või üleväsimusest, aitab olla loovam ja leida tavalisest erinevaid lahendusi, toob välja värske uuring, kirjutab Time Healthland.
Põhjus on lihtne – selline aju mõjutamine eemaldab sisemisi piiranguid, mis on seotud meie mõtlemise fookuse ja planeerimisega. Tavaolukorras fikseerivad need piirangud meie vaatenurga ja muudavad raskemaks asjade uut moodi nägemise.
Uuringu raames lahendasid napsutanud osalejad probleeme 58% juhtudest ja kained 42% juhtudest. Vindised vennad olid ka keskmiselt 4 sekundit kiiremad. Põnev erinevus oli ka vastuse leidmise allikas – kained väitsid, et leidsid selle süsteemse mõtlemise tulemusel, samal ajal kui napsitajad ütlesid, et vastus lihtsalt tuli neile pähe :-).
Järeldus? Napsutamine kontoris au sisse?
Tegelikult on iva mujal – Sul on vaja keskenduda enda ja/või oma inimeste sisemiste barjääride lõhkumisele. Eespool mainitud vahendid on küll üks võimalus, aga sama töö teevad ära hästi valitud metoodikad, olgu siis daVinci või tasuta metoodikad. Viimastest olen Sinu jaoks kokku pannud ühe valiku, mille saad täiesti vabalt alla laadida siit.
__________________________________________________________________
“Olime koosveedetud koolituspäevadega väga rahul ning saime tõepoolest hulganisti edasist mõtlemisainet. Loomulikult oli ideede seas ka teada-tuntud tõdesid, milleni me oleme varasematelgi kordadel jõudnud, aga oli ka uusi vaatenurki. Ja arutelu enda protsess – ühise ajuderagistamise võlu, väikesed vastandumised ja kokkulepetele jõudmine oli tõepoolest tulemuslik ja kirgastav.”
- Heidi Pruuli, ETV peatoimetaja
__________________________________________________________________
Äriüksuse juhina hindan alati seda konkreetset kasu, mida koolitusel osalemine mulle või mu ettevõttele annab. Indreku koolituste puhul olen seda kasu ka alati saanud. Lisaks uutele teadmistele ja üllatavatele lahendustele sain tehnikaid ja võtteid, mida saan kasutada igapäevatöös ka hoopis teistes olukordades kui koolitustel ning mõtteviisi, mis laseb näha palju kaugemale kui seni. Indreku abiga leidsin kordades rohkem ning kindlasti paremaid lahendusi, kui muidu oleksin leidnud.
- Elina Siilbek, Äripäeva Koolituskeskuse direktor
__________________________________________________________________
Selle blogi sisu võid algallikale viidates kasutada vastavalt sellele litsentsile: Creative Commons Attribution-NonCommercial-ShareAlike 3.0 Unported License.