Arhiiv kategoorial 'Uuringud, ülevaated'

HBR annab konkurentide edestamise võtme – kaotatud oskuste taastamine

HBR kirjutab, et konkurentidest nutikamalt tegutsemine on imelihtne – vaja on vaid panustada mõtlemisesse senisest 50% rohkem aega ning alustada selle taastamisega, mis kool ja lasteaed on meis ära tapnud.

Tead Apple’i  kunagist “Think different” kampaaniat? Kampaania peamine eesmärk oli meenutada, mille eest Apple seisab, kes on nende kangelased. Need oli inimesed, kes mõtlesid teisiti ja viisid oma ideed ellu:

Albert Einstein, Bob Dylan, Martin Luther King, Jr., Richard Branson, John Lennon, R. Buckminster Fuller, Thomas Edison, Muhammad Ali, Ted Turner, Maria Callas, Mahatma Gandhi, Amelia Earhart, Alfred Hitchcock, Martha Graham, Frank Lloyd Wright ja Picasso.

Jeff Dyer ja Hal Gregersen kirjutavad HBR‘is, et erinevad uuringud näitavad selgelt, et need inimesed olid küll erilised ja silmapaistvad, aga nende edu ei seisnenud erilises andes, vaid selles, et nad võtsid mõtlemiseks aega ja nende assotsiatiivse mõtlemise oskus oli väga hea – nad oskasid leida erinevate nähtuste, faktide, sündmuste või objekti vahel uusi seoseid.

Autorite enam 5000 ettevõtja seas tehtud uuring näitas, et igaüks suudab nendega võrreldavalt mõelda kui ta  vaid piisavalt vaeva näeb, näiteks oleks vaja mõtlemisele kulutada senisest 50% enam aega:

Innovators (of new businesses, products, and processes) spend almost 50% more time trying to think different compared to non-innovators. In other words, non-innovators do occasionally think different. Yet compared to innovators, they just don’t do it as often. Generating new business ideas that make a positive financial impact takes time. Innovators who spend more time thinking different consistently engage in associational thinking and they deliver innovative results more frequently than those who don’t. It’s that simple.

Kui see nii lihtne on, siis miks inimesed ei kuluta lihtsalt rohkem aega mõtlemisele ja ei saavuta suurepäraseid tulemusi? Harvard Medical School’is tehtud uuring annab vastuse ja jahmatab: 60-80% inimestest leiavad, et massist erinevalt mõtlemine on ebamugav ja kurnav:

Researchers at Harvard Medical School opened our eyes to one compelling answer. Sixty to eighty percent of adults find the task of thinking different uncomfortable and some even find it exhausting. When adults must connect the unconnected through associational thinking, it wears themout. Why? Because most adults have lost the skills they once had (just watch almost every four-year old who relishes the chance to think different. And all of us were once four-year olds). We don’t lose this skill because genetic coding automatically shuts it down on our twenty-first birthday. Instead, most of us grew up in a world where thinking different was punished instead of praised (at home or school).

Laias laastus 1/3 loova mõtlemise oskusest tuleb geenidest ja 2/3 keskkonast, kus elame ja viibime. Nii, et enamus tulemust mõjutavatest tegurites on Su enda käes.

Alusta sellest, et õpi kasutama assotsiatiivse mõtlemise abivahendeid ja/või erinevaid loova mõtlemise metoodikaid – neid on netis täpselt must-miljon erinevat (näiteks GameStorming).

Võtke need oma tiimiga ette, katsetage, võrrelge erinevate meetodite kasutamisel saadud tulemusi ja tehke enda jaoks järeldusi. Võtke selle jaoks aega. Palju rohkem aega kui seni, see parandab, mitte ei halvenda sooritust.

 

Kas oli põnev või kasulik? Hoolitse, et ka järgmised postitused Sinuni jõuaks ja liitu ideemäng “daVinci” Facebooki lehega


2

“Fun” paneb inimesed teisiti käituma!

Kunagi kirjutasin Rootsis toimunud eksperimendist, (ma saan aru küll, et tegelikult on tegemist Volkswageni viral kampaaniag) kus testiti, kas lahe keskkond paneb inimesed teisiti käituma. Siin on võitnud idee, mis Rootsis reaalses liikluses ka järgi prooviti – kiiruskaamera loterii.

Mis arvad – kas sellise asja võiks avada Tartu-Tallinn maanteel ja mis selle tugevad ja nõrgad küljed võiks olla?

Kas oli põnev või kasulik? Hoolitse, et ka järgmised postitused Sinuni jõuaks ja liitu ideemäng “daVinci” Facebooki lehega


5

Esitlusoskuse meistriklass: Hans Rosling

Oled mõnikord hädas oma idee teistele arusaadavaks tegemisega? Vaata kuidas Rootsi Karolinksa Instituudi meditsiinidoktor Hans Rosling teeb põnevaks nii igava asja nagu maailma 200 riigi viimase 200 aasta majandusarengu statistilised näitajad.

Dr Roslingu soovitused esitlejale:

  1. Kasuta suurt ekraani.
  2. Selgita esmalt telgede tähendusi ja kasutatud sümbolite tähendusi (erinevad värvid, “mullide” suurused jmt).
  3. Vajadusel mine detailidesse – vt lõpus kuidas ta Hiina provintsideks jagab – info sisu muutub kohe.
  4. Ole ise energiline ja innustunud – ta on 62 aastane, aga kalpsab ringi nagu noor mees :-).

Vaata ka tema Gapminderi lehte – tema tarkvara võib igaüks tasuta ise ka kasutada, tõsi küll, vaid nende andmetega, mis seal olemas on.

.

.

Kas oli põnev või kasulik? Hoolitse, et ka järgmised postitused Sinuni jõuaks ja liitu ideemäng “daVinci” Facebooki lehega


4

Lahenduse leidmiseks keskendu seoste otsimisele

Viies eelmise aasta lõpus ühes suures organisatsioonis läbi koolitust Mõttemustrite murdmine, küsis üks osaleja minu käest, et miks on koolituse aktiivõpe ehitatud üles seoste loomisele vaatlusaluse probleemi ja esmapilgul asjasse mitte puutuvate sündmuste, persoonide ja nähtuste vahel. Kuna see pole nii tehtud juhuslikult, vaid põhineb teadusuuringutel ning näitab kuidas meie aju töötab, siis kirjutan sellest ka siia – vast on huvitav ka teistele.

Eelmise sajandi viimasel kahel kümnendil olid neuroteadlased veendunud, et meie aju kahel poolkeral on erinevad funktsioonid – vasak poolkera on ratsionaalne, loogiline, eristab minevikku ja tulevikku ning annab hinnanguid; parem poolkera on loov, intuitiivne ja elab tänases hetkes. Nendel teemadel on kirjutatud tohutult palju raamatuid ja artikleid ning tehtud koolitusi. Inimesed hakkasid ennast jagama parema ja vasaku poolekera inimesteks, ajurünnaku mantraks sai soovitus vasak poolkera välja lülitada jne.

Täna jagunevad teadlased aga kaheks – osad jagavad aju kaheks osaks ja teised mitte. Esimese teooria pooldajate seast soovitan lugeda Jill Taylori raamatut “Silmiavav insult”lugu neuroteadlasest, kes elas läbi insuldi. Raamatus jagab ta kogemusi alates sellest kuidas tema vasakus ajupoolkeras veresoon lõhkes kuni täieliku taastumiseni kaheksa aastat hiljem. Vaata ka Jilli TED esinemist, kus ta samast kogemusest räägib.

Teise teooria tunnustatuim esindaja on neuroteadlane Eric Kandel, kes sai oma töö eest kümmekond aastat tagasi ka Nobeli auhinna. Tema loengute sarja saab vaadata ka YouTube-ist. Kandel on veendunud, et peaksime oma aju vaatama kui maailma võimsaimat laosüsteemi, kus on ladustatud kõik meie teadmised ja kogemused. Selles laos töötavad analüütika ja intuitsioon alati koos – uue info vastuvõtmisel meie aju esmalt otsib kuidas see senise infoga kokku sobib, loob seosed ja paneb info “riiulile”. Nii toimime me nii rutiinseid igapäevategevusi tehes, kui uusi olukordasid lahendades.

Uute ideede leidmise võti peitub aga oskuses leida juba ladustatud infole võimalikult palju uusi seoseid ehk teisisõnu info kombineerimises, seda on aga käsu peale ja ilma süsteemita keeruline teha.

Legendaarne näide sellisest kombineerimisest on lugu sellest kuidas Larry Page sai idee Google otsingumootori loomiseks. Idee tekkis kui Page nägi Alta Vistat kasutades seal võimalust otsida veebilehti, mis viitavad mingile kindlale veebilehele ja kombineeris seda akadeemilises maailmas levinud tavaga, kus teadustöö headust hinnatakse selle järgi kui palju sellele on viidatud. Pannes need kaks asja kokku sündiski otsingumootor, mille peamine idee seisneb nende veebilehtede soovitamises millele teised on enim viidanud.

Just selliseid lähenemisi see koolitus stimuleerib :-).

Kas oli põnev või kasulik? Hoolitse, et ka järgmised postitused Sinuni jõuaks ja liitu ideemäng “daVinci” Facebooki lehega


0

Ekspordi peamine takistus on tähelepanuväärsete toodete, mitte müügioskuste nappus

Kirjutasin juhtimine.ee portaali jaoks arvamusloo ekspordivõimekuse teemal.

Uudisteagentuurid rääkisid sellel nädalal Eesti Konjunktuuriinstituudi tehtud Eesti firmade ekspordivõimekuse uuringust. Lugesin selle läbi ja tekkis mitmeid küsimusi – mõelge kaasa ja aidake vastuseid leida.

Esimene teema – ettevõtjad peavad oma eeliseks välisturul paindlikkust ning turumuutustele kiiret reageerimist (lisaks ka tuntud argumendid: hea kvaliteet ja hea hind). Samas selgub uuringust, et oma teadmistest tarbija eelistuste tundmise osas ollakse tagasihoidlikul arvamusel (skoor 18%). Millistele turumuutustele siis kiirelt reageeritakse? Vahendaja tellimuste vähenemisele? Või millelegi sisulisemale?

Teine küsimus. Suurima probleemina tuuakse välja tihe konkurents sihtturul, samal ajal vähe oluliseks asjaoluks peetakse madalat innovaatilisust; intellektuaalomandit ehk unikaalseid tooteid peab oma eeliseks väga väike hulk vastanuid (skoor 3,7%). Kui aga küsitakse milliseid investeeringuid olete viimasel ajal teinud oma konkurentsipositsiooni parandamiseks, siis 76% toob välja investeeringud tootearendusesse. Mis on ju iseenesest tore, aga milliseid tooteid, siis on arendatud? Tänaseid tooteid on tehtud veidi paremaks? Läbimurret pole ju olnud – muidu ei saaks rääkida konkurentsist kui suurimast takistusest.

Ma ei kutsu üles spunki otsima ja innovatsioonist rääkima. Mõtleme hoopis koos. Parandage mind kui ma eksin, aga kas see uuring mitte ei ütle meile, et me püüame müüa välismaale keskpäraseid tooteid, omame sealjuures alla keskpärase teadmisi tarbija eelistustest ning nigelaid müügioskuseid?

Teeme samu tooteid, mis teised ja proovime neid nende hoovil müüa lootes odavamale hinnale? Teisisõnu - jookseme samas suunas kus teised, aga selle eest alustame veidi hiljem?

Kui nii ei ole, siis milles on asi? Uuringust rääkivas uudises välja toodud napp müügioskus on minu arvates küll oluline, aga siiski mitte peamine põhjus.

Ühes eelmine nädal spontaanselt tekkinud arutelus tõin välja, et minu meelest on napi ekspordiedu taga tähelepanuväärsete toodete puudumine. Olles ise viimase paari aasta jooksul üritanud kahe erineva tootmis- ja ühe teenusfirmaga välisturule minna olen mina veendunud et “mina-ka” tüüpi tooted on üks olulisemaid ebaedu põhjuseid. Mida Sina arvad?

Ärge saage valesti aru – meil on Eestis palju kvaliteetseid tooteid, mille üle uhkust saame tunda ja ise rõõmsad olla, aga sellest ei piisa läbimurdeks. Läbimurdeks on vaja uuel tasemel tooteid – kõik ei saa ju küll Skype-id olla, aga ka näiteks Fortumo ja Fits.me on erilised.

Mis mõtted Sul tekivad?


Kas oli põnev või kasulik? Hoolitse, et ka järgmised postitused Sinuni jõuaks ja liitu ideemäng “daVinci” Facebooki lehega


5

Jagan oma juhtimisteemalisi linke

Oma töö tõttu loen ja sirvin regulaarselt suurt hulka juhtimisteemalisi blogisid ja enamust maailma suurimaid juhtimisajakirju – Times, BusinessWeek, HBR, MIT, McKinsey Quarterly, INC, Economist jt. Need asjad, mis mulle silma jäävad ja põnevad on korjan siia.

Osa jõuab hiljem juhtimine.ee portaali, osad Ideemängu Facebooki lehele, osad jäävad peale lugemist lihtsalt seisma :-) – kõigiga ei jõua tegeleda. Isegi kui on huvitav.

Kui Sa neid ajakirju ise ei viitsi kogu aeg lugeda, siis hoia sellel pilk peal. Siit blogi paremast servast leiad need ka. Ja kui RSSi kasutad, siis on aadress: http://feeds.delicious.com/v2/rss/arendussahtel?count=15

Kas oli põnev või kasulik? Hoolitse, et ka järgmised postitused Sinuni jõuaks ja liitu ideemäng “daVinci” Facebooki lehega


0

Ideed on õhus. Pärnu Juhtimiskonverentsi töötoa slaidid.

Jeanne C. Meister rääkis eelmise nädala Pärnu Juhtimiskonverentsil sellest, et vastavalt uuringutele saadi 1986. aastal koolist 75% tööks vajalikest oskustest, 1997 aastal 15-20% ning 2008 aastal vaid 8-10%. Kas sellised numbrid nüüd lõpliku tõena võtta on ise küsimus, kuid mingit trendi näitavad nad kindlasti.

Muud vajaminevad oskused õpitakse siis juurde juba tööl olles. Muuseas – noortest 98% peab parimaks õppimise viisiks personaalset mentorlust. Selle olemasolu on ka kõige olulisem töökohavaliku kriteerium (kui palk välja arvata). Arvestama peab, et need andmed on siis USA kohta.

Nendega haakuvaid seisukohti on väljendanud ka Sir Ken Robinson ja Henry Mintzberg – seda saad lugeda ka lisatud slaididest. Kasutasin neid slaide reedel juhtimiskonverentsil oma töötoa läbi viimisel. Töötoas otsisid kokku tulnud inimesed ideid kuidas peaks äriharidust muutma, et vastaks tuleviku vajadustele.

Vaata kohapeal tekkinud mõtteid ja ideid juhtimisportaalis ja paku enda täiendusi ja suisa uusi ideid välja seal samas lisades need artikli kommentaaridena.

Kas oli põnev või kasulik? Hoolitse, et ka järgmised postitused Sinuni jõuaks ja liitu ideemäng “daVinci” Facebooki lehega


0

Kuidas suurendada ideede elluviimise tõenäosust?

Kirjutasime juhtimisportaalis, et McKinsey värske globaalne uuring näitab, et firmad on raskustes uute ideede välja valimisega ning nende elluviimisega. Vaid 39% tippjuhtidest usub, et tema firma on uute ideede elluviimises hea.

Milles asi?

Läbiviijad leiavad, et madala elluviimise üks suuremaid põhjuseid on uute ideede välja valimise põhimõtete puudumine – vaid 23% on selline protsessi läbi mõeldud, samal ajal kui 40% ütleb, et ellu viidavate ideede välja valimine on suuresti juhuslik.

Mida siis teha?

Esimene soovitus: iga idee kohta tuleb peale ajurünnakut teha otsus kes, mida ja millal sellega edasi teeb. Muidu on järgmine, kes enamuse nende ideedega kokku puutub teie koristaja, siis kui ta selle pabertahvli paberiploki prügikasti viib.

Kas oli põnev või kasulik? Hoolitse, et ka järgmised postitused Sinuni jõuaks ja liitu ideemäng “daVinci” Facebooki lehega


0

Ennustused lähitulevikuks?

“Mis oleks kui …” küsimused on jube põnevad. See vana tõdemus tuli meelde kui lugesin ajakirja Futurist selle aasta raportist avaldatud kümmet ennustust. Nad on 25 aastat avaldanud oma tulevikuennustusi ja üsna mitmeid olulisi asju üles tõstnud, näiteks pöördelised interneti arengud ja külma sõja lõpu. Nad ei tee detailseid ennustusi, nad pigem soovivad käivitada arutelusid.

Võta nüüd korraks aeg maha ja mõtle, mis oleks kui läheks täide kaks nende selle aasta kümnest ennustusest – üks mis ütleb, et juba lähiaastatel näeme mõtte teel juhitavaid seadmeid, ja teine, mis lubab rääkivaid otsingumootoreid?

Kumbki ei ole väga suur utoopia. Wisconsini ja Michigani ülikooli teadlased on juba esitlenud mõtte teel juhitavat klaviatuuri ning Northeasterni ülikoolis demonstreeriti mõtte teel juhitavat robotit.

Mis puudutab rääkivat veebi, siis semantilise veebi tekkimisest on ju räägitud juba vähemalt viis aastat. Üheks selle tekkimise eelduseks peab Futurist seda, et inimesed veedavad enamuse päevast mõne kaamera valvsa pilgu all ja alati on lähedal mõni mikrofon – enamus meie toimetamisi juba salvestatakse või seda on ülikerge teha. Lähedasel teemal kirjutas hiljuti ka Telegraph, mis leidis samuti, et et järgmine suur läbimurre on informatsiooni arhitektuuri muutmine – info saab olema omavahel veelgi enam lingitud ja omavahel suhtlev ning see loob täiesti uued võimalused info otsimiseks, haldamiseks, organiseerimiseks ja kasutamiseks.

Kui vaadata, mis kogu veeb 2.0 ümber toimub, siis pole ju kahtustki, et sellised arengud mõjutavad otseselt ka kõiki organisatsioone. Aga kuidas?

Pane kirja vähemalt 20 esimest pähetulevat ideed selle kohta, kuidas sellised arengud Sinu äri või igapäevast elu mõjutaks. Jaga oma mõtteid meiega ka :-).

Kas oli põnev või kasulik? Hoolitse, et ka järgmised postitused Sinuni jõuaks ja liitu ideemäng “daVinci” Facebooki lehega


2

Ära ole efektiivne!

Viitasime eelmine nädal juhtimisportaalis kahele uuringule, mis näitavad  selgelt, et pidev ringi sahmimine ja efektiivsuse taga ajamine oma tegevustes ei pruugi kaugeltki arukas olla.

California ülikooli teadlased on rottide käitumist uurides avastanud, et kui rott peale uue kogemuse saamist ei anna ajule puhkust, siis ei teki nö pikaajalist teadmist – rott unustab õpitu sellisel juhul kiirelt. Teadlased usuvad, et inimaju töötab täpselt samamoodi.

Marc Berman, Michigani ülikooli neuroteadlane, ütleb et täites oma päevas kõik pausid millegi esmapilgul kasulikuga, me tegelikult mitte ei kasuta aega tõhusalt, vaid teeme endale karuteene. Ta toob näiteks trenni ajal kõrvaklappidega muusika kuulamise – inimesed arvavad, et see aitab neil lõõgastuda, uuringud aga näitava, et see hoopis väsitab neid ja vähendab kogemuste omandamist ja uute seoste loomist. Samal moel mõjub ka nutitelefonist pidev e-kirjade või Facebooki lugemine või mängude mängimine.

Nii et kui tahad, et ajuaparaat tõhus oleks ja Sind jätkuvalt heade ideedega varustaks, siis unusta viimse võimaliku tõhususe tagaajamine oma päevaplaanides.

Kas oli põnev või kasulik? Hoolitse, et ka järgmised postitused Sinuni jõuaks ja liitu ideemäng “daVinci” Facebooki lehega


5
Lehekülg 1 / 6 12345...»