Uuringus tuuakse välja peamised asjaolud, mis sellist olukorda loovad:

• Organisatsioonikultuur - 75% uuringus osalejatest ütlesid, et tunnevad töökohal kasvavat survet tootlikkuse suurendamisele kuigi nende töös on vähemalt mingis osas vaja ka loovat lähenemist. Uuringus tuuakse välja, et selline “joone alusele” keskendumine mõjub otseselt loovust pärssivalt. Sellel teemal kirjutas äsja portaalis Big Think ka Jason Gots.
• Haridus – oluline pole kas oled õppinud era- või riigikoolis, vaid, et kas Sind julgustati maast-madalast oma loovust kasutama või mitte. Üle poole osalejatest ütles, et nende loovust suruti koolis järjekindlalt maha, selle asemel olid hinnatud omadusteks hoopis ühetaolisus ja standardiseeritus- omadused, mis selle tulemusel kipuvad domineerima ka töökohtadel.
  Koolis hinnatud omadusteks olid ühetaolisus ja standardiseeritus – omadused, mis nüüd kipuvad domineerima töökohtadel.

Otseselt pole nendes tulemustes midagi uut – samadele tulemustele on jõutud korduvalt ka varem. Eks ärijuhid teevad oma valikuid ise ning lähtuvad oma eesmärkidest ja ärifilosoofiast. Aga kas keegi oskab tuua välja algatusi, mis on tehtud hariduskorralduses selle olukorra muutmiseks pikas perspektiivis? Eestis? Maailmas?

Mõtlemiseks veel: Sir Ken Robinson jagab hariduse tinglikult kolmeks – õppekava (ehk mida me õpetame), hindamine (kas ja kuidas tulemusi mõõdame) ja pedagoogika (kuidas me õpetame). Ta leiab, et üle maailma tegelevad riigid õppekava ja hindamise arendamise ning reformimisega, kuid tähelepanu alt väljas on pedagoogika ehk viis kuidas me õpetame. Meediale tuginedes võib väita, et see kehtib ka Eestis. Kas on nii? Mis mõtted Sul tekkisid?

Kui Sa midagi teed, siis pead pühenduma täie rinnaga. Ei ole juttugi sellest, et lähed lavale ja mõtled, et täna peaks brikett ära toodama. Siis mine ära. Siis on aeg läbi. Igal juhul tuleb teha täisandumusega. Vahel ei pruugi endale meeldida – nõmedad laulud, väsimus. Aga seda ei tohi keegi märgata. Iga kontsert olgu kui viimane…

Mõni kord on keegi sõnastanud midagi nii hästi, et polegi midagi suurt lisada vaja. See on üks selline mõte.  Universaalne. Valdkonnast sõtlumatu.

Vahe on hämmastav – esimeses on kohv parem (tehtud ubadest, mitte pulbrist) ja tops mugavam (ei lähe nii kuumaks ja on tugevam).

Pisiasjad? Ei ole. Eriti kui oled autos.

Loo moraal?

Kui tuled millegagi turule – olgu siis uus äri või lihtsalt uus toode-teenus – siis tee kodutöö ära. Osta ja tarbi (või suurte asjade puhul lase endale müüa ja hinnapakkumine teha) konkurentide tooteid ning mõtesta seda kogemust – mis meeldis ja mis ei meeldinud, mida saaks teha paremini ning milles ei tohi kindlasti kehvem olla jne jne. Lühidalt – õpi konkurentidelt!

Olerexil on minu jaoks kodutöö tegemata ja nende kohvi autos juua ei saa. Statoilis (ja näiteks Cupps´is) teen teinekordki peatuse.

Mida saad kohe teha?

1. Tee oma otsestest ja kaudsetest konkurentidest nimekiri.
2. Osta nende tooteid ja kasuta või tarbi nende teenuseid. See on hindamatu kogemus ja iga sellele kulutatud euro on hästi kulutatud euro.
3. Loe nende toote juhendid läbi. Loe nende koduleht, blogi ja Facebooki leht läbi :-).
4. Jälgi, kuidas Sulle seda toodet müüdi, millist teenindust pakuti.
5. Räägi konkurendi hankijate ja ostjatega, uuri nende hinnanguid tootele. Uuri, mida saaks paremini teha.
6. Guugelda konkurendi toote nime ja firma nime ning vaata, mida nendest arvatakse sotsiaalmeedias.

Võid ka lasta seda kõigil oma tiimi liikmetel eraldi teha. Pärast võrrelge infot ja järeldusi.

Muuseas, legend räägib, et raseerimisvahendite tootmisega tegeleva firma Gillette asutaja King C. Gillette kasutas habeme ajamiseks vaid teiste, konkureerivate firmade tooteid. Arva ära miks? :-).

Raamatu saad alla laadida siit. Allpool olevasse raamatu eessõnasse valasin mõtted, mis juba mõnda aega peas tiirelnud kui ettevõtluse teemalisi jutte kuulan ja kirjatükke loen.

„Milline näeb välja kaelkirjak?“
„Noh, kas sa tead, milline näeb välja krokodill?“
„Jah.“
„Novot, kaekirjak ei ole üldse krokodilli moodi.“

See vana nali tuleb ikka ja jälle meelde, kui kuuleme või loeme mõttearendusi, kus vastandatakse loomemajanduse ettevõtteid ja „tavalisi” ettevõtteid. Või elustiiliettevõtteid ja kasvuettevõtteid. Või „päris” ettevõtteid ja sotsiaalseid ettevõtteid.

Jah, mõnikord on lihtne asju seletada läbi võrdluste, aga kas ei tekita selline vastandamine arutut vastuseisu ja tarbetuid assotsiatsioone, mis ei vii edasi?

Sõbrad, vaadakem parem asju niipidi, et sõltumata valdkonnast, kus tegutsetakse ja sõltumata eesmärkidest on alati tegemist nutikate ja ettevõtlike inimestega, kes peaksid hoidma kokku ning üksteist toetama. Inimesed, kes on midagi ette võtnud, on kiitust ja toetust väärt, sest nemad viivad elu Eestimaal edasi.

Siin raamatus on kümme inspireerivat lugu inimestest, kes võtsid ette ja viisid enda ettevõetud asjad nii hästi ellu, et nüüd on neil kogemusi, mida teistele jagada. Loe neid lugusid ja nende inimeste nõuandeid, tunne ära need, mis sind toetavad ja võta ette!

Elagu ettevõtjad!

Mida me teeme?

Me ei sunni klassikalisel moel inimesi tegema oma äriplaani ning kuulama juttu teemadel, mida nendel läheb vaja alles pika aja pärast – meie eesmärk on aidata osalejatel oma ettevõtted reaalselt käivitada. Selleks aitame kuue mooduli jooksul põhjalikult läbi mõelda oma ärimudeli ning panna paika tegevuskava selle ärimudeli käivitamiseks ning pakume elluviimiseks vajalikku tuge ka väljaspool koolitusruumi.

Kellele see on suunatud? 

Nagu ütlesin, siis see ei ole klassikaline alustava ettevõtja koolitus, pigem aitab see Sul oma tegevusele uue hoo anda. Sa võid olla hetkel  nii selles etapis, et teed esimesi samme oma idee elluviimiseks kui ka selles etapis, et oled juba näiteks aasta oma ideed ellu viinud.

Miks saab veel liituda?

Kuna mõned eelregistreerunud inimesed ei saanud kahjuks tulla, siis saame võtta juurde mõned uued osalejad – kui oled huvitatud, siis kirjuta Liivile (liivi@esa.ee) ja ma olen kindel, et ta pakub välja päris head osalemistingimused :-).

Järgmiste moodulite ajakava ja teemad:

Koolituse algusaeg on iga kord 14.00 ja lõpp 17.15.

03. mai: Ärimudel – sihtgrupi ja väärtuspakkumise täpsustamine, ärimudeli koostamine, B2B ja B2C turgude erinevus, massi- ja nišituru erinevused, tulumudeli kujundamine.

04. mai: Turg – miks on vaja olla „turgu rikkuv”, otsesed ja kaudsed konkurendid, konkurentsieelised, lihtne esmane turu-uuring.

08. mai: Müük ja turundus – positsioneerimine, kliendiprofiil, A4 turundusplaan, olulisemad müügitegevused,

09. mai: Finantsplaanid – bilansi, kasumiaruande ja rahavoogude aruande olemus ja omavahelised seosed, rusikareeglid finantsprognoosimiseks, järgmise 12 kuu rahavood.

10. mai: Tegevuskava - A4 äriplaan, müügiplaan, turundusplaan, esmane tegevuskava.

Inimeste arvamus on alati tore teada, aga tegelikult pole sellisest vastusest mingit tolku – see on lihtsalt sisutühi sooja õhu võngutamine.

Kui järgi mõelda, siis matemaatiline tõenäosus ei määra seda kas Sinuga see või teine asi juhtub või mitte. Sa ju ei tea, millal see sündmus eelmine kord aset leidis või kas üldse on leidnud. Äkki ei olegi? Äkki on seetõttu nüüd selle juhtumise tõenäosus juba väga-väga suur? Või äkki täpselt vastupidi? Mhh?

Ära kuula sellist tõenäosuse “prognoosi” – see on kas kontekstist välja rebitud või sellel ei olegi mingit konteksti.

Põhjus on lihtne – selline aju mõjutamine eemaldab sisemisi piiranguid, mis on seotud meie mõtlemise fookuse ja planeerimisega. Tavaolukorras fikseerivad need piirangud meie vaatenurga ja muudavad raskemaks asjade uut moodi nägemise.

Uuringu raames lahendasid napsutanud osalejad probleeme 58% juhtudest ja kained 42% juhtudest. Vindised vennad olid ka keskmiselt 4 sekundit kiiremad. Põnev erinevus oli ka vastuse leidmise allikas – kained väitsid, et leidsid selle süsteemse mõtlemise tulemusel, samal ajal kui napsitajad ütlesid, et vastus lihtsalt tuli neile pähe :-).

Järeldus? Napsutamine kontoris au sisse?

Tegelikult on iva mujal – Sul on vaja keskenduda enda ja/või oma inimeste sisemiste barjääride lõhkumisele. Eespool mainitud vahendid on küll üks võimalus, aga sama töö teevad ära hästi valitud metoodikad, olgu siis daVinci või tasuta metoodikad. Viimastest olen Sinu jaoks kokku pannud ühe valiku, mille saad täiesti vabalt alla laadida siit.

Allolevas videointervjuus Steve Blank´ile pakub Osterwalder välja ühe lähenemisviisi kuidas need kaks kasti veidi rohkem lahti mõtestada.

Lühikokkuvõte videost:

• klient ostab toodet või teenust, mis teeb tema jaoks ära mingi töö (see on Clayton Christianseni metafoor, mille kohta oli mul videoklipp selle postituse lõpus),
• töö tuleneb mingist valust (ingl.k. pain) või soovist saada kasu (ingl.k. gain),
• seega peab Sinu pakutav olema painkiller või gain creator :-),
• joonistades need asjad eraldi lõuendina välja (vt video) on need kergemini haaratavamad ja saad need täpsemalt läbi mõelda.

Trikk on aga selles, et “suurvormide” jaoks on vaja luua palju keskpärast.

Ajaloost teada, et:

• Bach kirjutas iga nädal ühe kantaadi, isegi siis kui ta oli haige ning Mozart kirjutas üle 600 teose.
• Einsteini tuntakse peamiselt relatiivsusteooria järgi, aga ta tegelikult avaldas 248 tööd. Sama lugu Darwiniga, keda teame evolutsiooniteooria järgi, aga kes avaldas kokku 119 tööd.
• Freudi tööde arv oli 330 ja Maslow tööde arv oli 165. Mitut nende tööd Sina tead?
  Trikk on aga selles, et “suurvormide” jaoks on vaja luua palju keskpärast. 
• Rembrandt tegi umbes 650 maali ja 2000 joonistust. Van Gogh tegi aastatel 1880-1890 üle 2000 töö (1100 maali ja 900 visandi) – laias-laastus 4 tööd nädalas ja nii 10 aastat järjest. Picasso oli veel produktiivsem – kokku üle 20 000 töö.

Kas nad olid jutumehed? Võib ju muidugi öelda, et need tööd on pigem elluviidud ideed kui lihtsalt ideed. Võib olla tõesti. Aga iva on, et ühelgi suuremehel polnud kõik tööd suurepärased – oli ülihäid, mille järgi neid tuntakse, aga keskpäraseid ja ka nigelaid. Kui viimaseid poleks olnud, siis ei oleks suure tõenäosusega ka esimesi.

Kas siis jutumees on jutumees või avastamata geenius?

Kirjuta oma mõtteid ja kogemusi sellest kus on Sinu jaoks tasakaal ideede hulga ja elluviimise vahel?