Jan
02

Ideepanga ehk ideede leidmise ja haldamise süsteemi loomine

kirjutas: indrek, teemad: Loovus, ideed, innovatsioon

Foto NAGI's: Head innovatsiooniaastat linnavurle!Selles postituses kirjutasin, et igal organisatsioonil peaks olema oma ideepank – koht kuhu salvestatakse uued ideed. Usun, et ühel või teisel kujul on see ka enamustes organisatsioonides olemas, paraku sageli ilmselt ainult juhtide peas :-). Kuidas seda süsteemi üles ehitada?

Allpool esitan kaheksa Alan G. Robinsoni poolt sõnastatud printsiipi, mis on universaalsed ja mida saab kasutada iga valdkonna ettevõte. Samas on need siiski suhteliselt üldised ja iga organisatsioon peaks konkreetsed käitumisjuhised ja juhtimispõhimõtted nende põhjal ise looma.

1. Uute ideede esitamine peab olema teretulnud, inimesi julgustatakse ideid otsima ja esitama. Loo olukord, kus inimesed usuvad, et organisatsioon on valmis nende ideid mitte ainult ära kuulama, vaid ka rakendama. Parim viis selleks on neid siis ka tegelikult ellu viia :-) ja tunnustada ellu viidud ideede autoreid. Nii et ära lükka ühtegi ideed otsekohe tagasi, ükskõik kui halb see tundub. Ka halvast ideest võib asja saada – vt siin oli sellest juttu.

2. Ideede esitamine olgu lihtne. Ideid peab olema võimalik esitada kergelt ja kiirelt kohe peale nende tekkimist. Ära jumala eest kasuta mingeid pikki ja etteantud lahtritega formulare või ajamahukaid protseduure, tahvel kohvinurgas on miljon korda tõhusam.

3. Ideede esmane hindamine ja edasiste sammude otsustamine olgu kiire ja toimugu hierarhias võimalikult idee esitaja lähedal. Seal on inimesed, kes on vaatlusaluse teemaga kõige paremini kursis – lastes neil endal esimene töö ära teha sa tagad, et ideed arendatakse edasi ning säästad ka tippjuhtkonna aega, mida paratamatult kuluks ohtralt kui nad iga idee läbitöötamisega tegeleksid.

4. Tagasiside olgu kiire, konstruktiivne. Inimesed tahavad nii kiirelt kui võimalik teada saada, mida nende ettepanekust arvatakse. Näita töötajatele, et võtad nende ideid tõsiselt – kui esitatud idee ei saa kuude viisi tagasisidet, siis ei maksa oodata, et töötaja arvab, et tema ideed on teretulnud. Järgmine kord ta on lihtsalt vait.

5. Heade ideede elluviimine olgu kiire. Heade ideede elluviimiseks tuleb leida ressursid kiirelt – vastupidisel juhul võib idee kaotada aktuaalsuse ja selle autor huvi nii selle idee ellu viimise kui uute ideede esitamise vastu.

6. Otsige esitatud ideedest jätkuideid ja täiendavat potentsiaali. Kehvad ideed võib olla kerge vaevaga võimalik kasutamiskõlblikeks arendada, elluviidavad ideed võib olla võimalik rakendada ka mingis teises valdkonnas või osakonnas.

7. Tunnustageja tähistage. Idee autori tunnustamisest oli juba juttu, aga minge veel edasi – kui uus idee on ellu viidud ja annab juba tulemusi, siis tähistage seda. See on veelkordne tunnustus autorile, annab teistele signaali, et ideed on oodatud.

8. Mõõtke ja analüüsige ideede tekkimise ja elluviimise protsessi. Alati saab paremini :-) – selleks, et leida veel rohkem ideid ja parandada nende kvaliteeti analüüsi millised on ideede allikad ja milliseid tulemusi need annavad. Ma pakun, et kaaluda võiks kolme tüüpi mõõdikuid:

  • ideede arv - kui palju ideid töötajad esitavad mingi ajaühiku jooksul;
  • allikad – kust ideed tulevad (milline osakond või tiim esitab neid enim);
  • kiirus – kui kiirelt ideid hinnatakse ja ellu viiakse.

*

Kas oli kasulik? Hoolitse, et ka järgmised postitused Sinuni jõuaks ja liitu äriloovuse fännilehega Facebookis.

*

Lipik: :, , , , ,


  • arendussahtel
    Olen otsinud, aga ei ole leidnud. Oma nägemuse realiseerimine on 2010 aasta tööplaanides. See tuleb kindlasti hea :-).
  • On Sul ka näiteid heast ideepanga kasutajaliidesest?
  • alanrein
    Mõned mõtted juurde, pigem küll intraneti/veebilahenduse kontekstis:

    - Uute ideede tellimused. Uute ideede välja pakkumist soodustab see, kui on sõnastatud valdkonnad, kus vajadus nende järgi on kõige suurem. Näiteks uued tooted või tegevusvaldkonnad, aja säästmine, kulude kokkuhoid vms Uusi ideid ei vaja ainult tippjuhtkond vaid ka keskastme juhtkond kui ka liht-töötajad. Iga idee tagasilükkamine peaks olema aluseks uuele ideetellimusele.

    - Ideede liigitamise süsteem. Ideede hindamist ja käsitlemist lihtsustab kasvõi lihtsamat sorti ideede liigitamise ja/või skoorimise süsteemi olemasolu. See ei pea olema keeruline. Seda ei pea täitma / kasutama idee sisestaja. Pigem on tegemist hilisemat töötlemist lihtsustava abivahendiga.

    - Autorlus ja anonüümsus. Sõltuvalt organisatsioonikultuurist võib olla oluline varieerida idee autorluse ja näiteks ideede kommenteerimise isikustatust. Kui palju ideid esitanuid peetakse pigem "külahulludeks", seal võiks ideed olla täiesti anonüümsed. Suuremates organisatsioonides piisab aliaste kasutusvõimalusest.

    - Kõik ideed peavad jõudma ideepanka. Ka ideed, mis öeldakse välja mõnel nõupidamisel või mille autor ei taha või viitsi (ah, mis mina) ideed ideepanka panna, tuleb ideepanka panna. Ka need ideed, mille teostatavus kohe kahtluse alla pannakse. Viimased siis koos nonde vastuargumentidega. "Halvad" ja hullumeelsed ideed koos asjakohaste vastuväidetega on aluseks uute ideede otsingutele.

    - Ainult ideede premeerimine. Teostajad. "Läbi töötajad." Ideede genereerimine kui asi iseeneses peab olema atraktiivne ja tunnustatud tegevus. Ka kõige rohkem ideid genereerinu, kõige hullumeelsema idee välja pakkunu väärib tunnustust. Head ideede genereerijad ei pruugi olla head teostajad. Teostajaid ei pea ilmtingimata otsima analoogiliselt ideedega aga võib-olla siiski? Tihti ei ole idee realiseerimise ahel ainult Idee->Teostus vaid on ka väljatöötlusetapp, nt abivahendi konstrueerimine enne selle valmistamist.

    - Tagasi lükatud, halvad, hullumeelsed ja läbuideed.Iga tagasilükatud idee puhul tuleb välja tuua, mille poolest see idee siiski hea on (vt ka tagasilükatud ideest tulenev uue idee tellimus). Ideed ei tohi kunagi ignoreerida kui see tundub esmapilgul teostamatu, ambitsioonikas või muidu ebarealistlik. Sellised ideed stimuleerivad loomingulisust, loovad reaalsuse mõõdu skaala. Ignoreerida võib ainult täielikku rämpsu (pigem kui tegemist on intraneti või postkastisüsteemiga vt allpool). Samas mõistlik on kõik algmaterjal alles jätta. Mõnel geeniusel võib olla väljendusraskusi ;)

    - Lihtne formular ja postkast.Kohvinurga ja tahvli kõrval on klassikaline meetod lihtne blankett, kirjutusvahend ja postkast tsehhi nurgas. Või mitmes nurgas, koridoris ja riietus/suitsuruumis. Pigem kohas kus ilmtingimata palju rahvast ei käi. Tuntud nii nõuka-ajast kui Jaapani kvaliteediringide kultuurist

    - Excel ja tagasiside-seinaleht.Olgugi, et siinsed lisandused on pigem küll sobivad mingi intranetilahenduse jaoks on ideede kogujal ja haldajal on kindlasti vajalik mingi töövahend, milleks kõige käepärasem on Excel või nt Google Spreadsheet. Nende jaoks, kes igapäevaselt arvutis ei ole tuleb tagasisidet anda tootmis- või tööruumides oleva seinalehe kaudu, kuhu andmete väljastamine on kõige parem just taolisest Excelist. Ei maksa siis unustada fonti 16+ punktiseks keerata, et asi ka loetav oleks

    - Ideetamise kultuuri PR ja bürokraatia.Kui sellist nö ideetamise kultuuri organisatsioonis varasemalt ei eksisteeri, siis selle käivitamine, vahekokkuvõtted ja premeerimine peaks käima parimata sise-PR-i traditsioonide järgi: tähtis, oluline ja pidulik. Hakatuseks kasvõi korra kuus võiks olla täiesti ametlik töögrupi nõupidamine, kus ideid läbi vaadatakse ja ideetamisse puutuvat arutatakse. Ideede läbivaatamise töögrupi liikmed ei peaks pigem olema juhtkonna liikmed vaid segu tipp-, keskastme juhtkonnast ja reatöötajatest.
  • arendussahtel
    Suur tänu Alan!
blog comments powered by Disqus
© Copyright Indrek Maripuu 2008-2010. All rights reserved. | Powered by Wordpress | Designed by ThemesGuy