Indrek Maripuu

Ma püüdsin vihjata, et valemist innovatsioon = idee + rakendus on midagi olulist puudu. Samuti on midagi väga olulist puudu mõistest "kasumlik". Kui kasumlik tähendabki monetaarset mõistet, siis on ka innovatsioon tõepoolest = idee + rakendus.

Hea näide monetaarsest innovatsioonist on meie rahvuspapud. Suurepärane algatus, millel oli meeletu eeldus kasvada millekski veelgi suuremaks. Kui aga valemisse idee + rakendus lisada kolmandaks ka ahnus, siis on tulemuseks suurepärase idee keskpärane lörtsimine.

Tavalised tennised maksavad midagi üle saja krooni. Ostes neli korda kallimalt jalavarjud, millega saab käia heal juhul kuu aega, on idee põhjalaskmine selle algusfaasis. Praeguseks on saavutatud ju pigem see, et kõiki rahvusliku ornamentidega tooteid kahtlustatakse kõigepealt hiina saastaks ja teiseks röövmajanduses.

Kokkuvõte: innovatiivsus ilma tõelist väärtust pakkumata on vähemasti pikemas perspektiivis tupiktee. Tõsi, mõnda aega saab kohe kindlasti ka raha teha. Lihtsalt järjekordne valikute tegemise koht.

Tere, Veigo!

Enamus asju siin elus on kasutatavad nii looval kui ka lõhkuval otstarbel. Nii nagu Indrek eelpool ütles, on see kasutaja eetikast ja ja soovist asju laiemalt näha kinni.

Ja paraku on ka nii, et kõige kasumlikumad ärid kipuvad olema inimeste hädadele lahendusi pakkuvad nagu näiteks advokaadid, arstid ja ka nõustajad konsultandid. Hädade pealt teenimise mõttes on SMS laen hea näide. Küsimus on, kust kellegi jaoks piirid lähevad.

Ja veel - kellel mahti, siis Peter Barnes on sellisel teemal pikemalt kirjutanud. Kes soovib saab tema raamatu Capitalism 3.0 alla laadida siit: http://capitalism3.com/files/Capitalism_3.0_Peter_Barnes.pdf

Ma väga tahaks loota, et siin kehtib see jätkusuutlikkuse ootus s.t. ma loodan, et see pole eriti jätkusuutlik (kuigi ilmselt eksin). Oli vist Luik, kes ütles, et selle äri sisu on lollidelt raha ära võtmine ja see ei saa kaua kesta kuna neil pole palju raha? :-)

Aga siin jõuame algusesse tagasi - eetika ja natuke laiemalt asjade vaatamine (kui vaid kiire kasumi kokku kühveldamine) on eeldused, mis niikuinii peavad paigas olema kui terve mõistusega asjale läheneda.

Kui innovatsioon on tõepoolest idee+rakendus, siis SMS-laenundus äri-ideena peaks illustreerima seda valemit piisavalt täiuslikult. On uus idee ja on ka tehnoloogiline rakendus.

Kui see valem oleks õige, siis võiksime ju pingutamata kokku koguda tuhandete õnnelike SMS-laenuvõtjate kiitused kõikvõimalikes kanalites.

Jep, sain nüüd su mõttes aru. Ja olen täitsa päri. Lühiajalise kasumi tagaajamine ei ole kindlasti asjaliku innovatsiooni vedur. Ehk et ma ütleks sama asja niipidi - kui seame esikohale jätkusuutlikkuse (nõme sõna, aga mõte õige :-), siis on põhjust ka asjalikke arendusi loota :-).

Tere, Indrek!

Päri, et kasumi mõõtmine ei ole tühimõõtmine. Küsimus on aga selles, milline põhjus tagajärg seos uuenduslikkuse ja kasumlikkuse vahel on.

Kui innovatsioon ajendub esmaselt kasumlikkuse suurendamise soovist keskendumata toote või teenuse tarbijate vajadustele, siis on tulemuseks idee toota väiksemate kuludega võid ja rakendus koore asemel sünteetika või vee lisamine. Ainus eesmärk on kasumi suurendamine.

Kui innovatsioon ajendub tarbija vajadustest, siis idee keskendub tarbija vajaduse rahuldamisele ja selle kasumlikule rakendamisele. Esmane eesmärk on tarbija vajaduse rahuldamine ja teisene kasumlikkus, mis täidab ka idee otstarbekuse kontrollifunktsiooni.

Selline asjade tähtsuse järjekorda seadmine on olemuslik vahe mõtlemises. See viib teistsuguste ülesandepüstitusteni ja ülesande püstitusest ripub suurel määral ära see, missuguseid vastuseid saadakse.

Seades esikohale kasumlikkuse, saame tulemuseks suurema vee ja sünteetikasisaldusega või. Seades esikohale tarbija vajaduse saame hulga tarbija vajadusi rahuldavaid ideid, mida elujõuliseks äriks kujundamiseks tuleb kasumlikult rakendada.

Loodan, et suutsin oma mõttekäiku paremini selgitada ja Su küsimustele vastata.

Tere Sven!

Kas saan õigesti aru, et kasumi kasvu mõõtmine on tühimõõtmine? Ma pole küll seda meelt, et firma ainus eesmärk on iga hinna eest kasumit teenida, aga ärme ikka seda unusta, et ettevõtja üks peaeesmärkidest on siiski kasumit teenida :-). Ses mõttes, ses minu meelest tühimõõtmine küll ei ole.

Küll olen sinuga päri, et kasumiahnusest tiivustatud innovatsioon viib ilmselt valele rajale.

Ütled, et innovatsioon=idee+rakendus, milline on siis edukas innovatsiooni rakendamine ettevõtluses kui see ei ole raha teenimine?

Tere! Huvitav mõttevahetus, millele tekkis tahtmine ka sõna sekka öelda.

Tõepoolest, kui innovatsiooni tulemuslikkust ja otstarbekust hinnata artiklis toodud mõtteviiside kaudu, siis ma olen selle tundmatu ettevõtjaga ühel meelel, innovatsioon on suurelt jaolt sõnakõlks, sest tegemist on tühimõõtmisega. Samuti olen päri sellega, et ainult kasumiahnusest lähtuv innovatsioon viib mõtte eksirajale stiilis kuidas saada või sisse rohkem vett ja sünteetikat.

Mina mõistan innovatsiooni ennekõike loova idee leidmise ja selle tulemusliku rakenduse summana ehk lühidalt idee+rakendus.

Kust leida ideid? Vastuseid leiab sellest, miks keegi miskit toodet või teenust tarbib või ei tarbi. Ja kuna tarbijate väärtushinnagud ja vajadused ajas muutuvad, siis innovatsiooni inspiratsiooniallikaks ei ole mitte lõputult paisuv kasv, vaid tarbijate väärtushinnangute ning vajaduste pidev muutumine ajas. Püüan seda mõttekäiku alljärgnevalt ülaltoodud võimüüja näitel selgitada.

Tooteinnovatsioon
Eeldan, et sellise puhta otse tootjalt või ostja on inimene, kes otsib elult ka midagi muud peale kõige odavamal viisil kõhu täis saamise. Üks osa neist inimestest võiks olla maitseelamuste ostijad. Lisades võile sama tootja põllul kasvavaid erinevaid maitsetaimi, saame maitsevõi. Minu arust annab innovatsiooni mõõdu välja küll. Katsetades pidevalt erinevaid maisteainesegusid ja käies seeläbi aja jooksul kaasas tarbijate muutuvate maisteeelistustega on säärane innovatsioon pidev.

Ärimudeli innovatsioon
Oma tooteid turustab tootja ise turul, näteks Rotermanni turul. Oletame, et ta saab teada, et tema püsikunded ostavad temalt võid, kõrvalt letist kala ja järgmisest letist kartulit. Samuti selgub, et reeglina on neil ostjatel töönädalal sees kiire ja turule ostma jõuavad nad ainult nädalavahetusel, kuigi kolmapäeviti täiendaksid nad hea meelega oma toiduvarusid. Ühiselt otsustavad need kolm müüajat pakkuda oma klientidele tellimuste sisseandmist nädalavahetusel turul koos kauba kojutoomisega kokkulepitud ajal nädala sees. Tooted või, kala ja kartul ei muutu, kuid muutub nende toodete kättetoimetamise viis. Vajadus muutuseks tulenes tarbijate ajakasutuse eelistustest.

Kaks eelnevat näidet kirjeldavad ilmekalt, kuidas ei uurimistöötajate ega patentide arv kirjelda kuidagi selle võimüüja innovaatilisust võrreldes teise võimüüjaga, kes endiselt oma tavalist võid tavalisel kombel turul edasi müüb. Võrreldes piimakombinaadiga on nad ühtmoodi tagurlikud mõlemad.

Muidugi on ka kohti, kus ilma koostööta teadusasutustega ei saa, kuid see eeldab teadusetegijatele üsna selge ülesande püstitust.

Innovatsioon mittekasutajate probleemile lahenduste leidmiseks
Oletame, et osa inimestest kes võid ei osta, ei osta seda põhjusel, et või muutub külmkapis kõvaks ning on halb leivale määrida. Kui või oleks külmkapist võttes sama pehme nagu poes müüdavad võided, eelistaksid need inimesed osta talumehelt võid otse. Ülesanne teadusasutusele lahendamiseks oleks selline: kuidas saada sellist võid, mis oleks endiselt samasugune tootjale isetoodetav ja ökoloogiline, kuid oleks külmkapist võetuna kergesti leivale määritav.

Innovatsioon kasutusvalkonna laiendamise läbi
Näiteks: Mis võimalused oleks võid kasutada määrdeainena naftatoodete asemel? Või mõni muu säärane mõte. Siingi võib kasutada innovatsiooniks teadusasutuste abi.

Rakendamine
Eelpool toodud ideed nõuavad ka edukat rakendamist, kus kasumlikkus ei ole mitte eesmärk omaette, vaid asjakohane mõõdupuu idee elujõulisuse määramiseks.

Kokkuvõttes arvan, et innovatsioon on ennekõike kinni võimes ja tahtmises end kammitsevatest mõttemallidest vabastada ning meist ümbritsevatest muutustest inspiratsiooni ammutada. Loomulikult tahame me kõik end teistega võrrelda, kuid minu arust ei ole midagi ka katki, kui me tühimõõdikutes tehtavates rahvusvahelistes võrdlustes viimased oleme, kuid samas igapäevaselt avatud mõtlemisega leidlikult tegusteda suudame.

Väga lahe! Ma polnud konverentsikava veel uurinudki, aga kuna ma olen ka oma mõttemaailma seal tutvustamas läbi Ideemängu, siis ma tulen kuulan kindlasti sind ka. Ja pealegi - mulle tundub, et me räägime siin praegu üsna ühte juttu :-).

See, et valdavalt kasutatakse väärtuse mõõdupuuna majanduslikke mõõdikuid, ei tähenda, et midagi paremat polekski välja mõeldud. Meil kõigil on ju tegelikult vaba voli tegutseda ja mõelda just sellises väärtussüsteemis, nagu endale õigemaks peame.

Praegu on aga selles mõttes huvitav aeg, et alternatiivsed lähenemised ettevõtlusele, juhtimisele ja innovatsioonile hakkavad aina enam üle kasvama peavooluks ning mõjutavad aina enam ka organisatsioonide juhtimist. Räägin nendel teemadel pikemalt sügisesel Pärnu Juhtimiskonverentsil. Viidatud Erkki Peetsalu jutt haakub minu arusaamistega täielikult, kuid üritan sellele veelgi laiema konteksti luua.

Samal teemal on Bioneeris kirjutanud ka ErkkiPeetsalu.

Väga hea point, Veigo! Ainult, et ma kohe kindlasti ei arva, et innovatsioon on ainult kasv, kasum, eksport jmt. Samas on need ühed vähesed kvantitaviised näitajad, millega üleüldse ettevõtete uuenduslikust mõõta. Või mis sa pakuks?

Aga kui selle nurga alt edasi mõelda, siis on tegelikult ju kogu tänane majandusarvestuse süsteem napakas - meie ülim eesmärk on justkui SKT kasv. See aga kasvab mühinal muuhulgas ka igasuguste terve mõistusega vastuolus olevate tegevuste tulemusel - peaasi, et kulutame ja kulutame ning SKT kasvab nii mis mühiseb :-). Ehk et on ju vägagi vaieldav kas see, mida me riiklikul tasemel omale eesmärgiks seame ja mille alusel me justkui oma heaolu ja arengut hindame, ka ühiskonnale alati sisulist väärtust loob.

Aga paremat süsteemi pole ka keegi (veel?) välja mõelnud.

Oletame, et leidub ettevõte, mis teadlikult ei soovi mingit innovatsiooni. Müüb näiteks võid. Puhast võid, nagu Rotermanni turul võib saada. On tootearendusse investeerinud täpselt null krooni. Igavesti vilets ettevõte innovatsiooni seisukohalt, kas pole?

Ja nüüd vaata sama asja selle nurga alt, mis väärtust loob traditsiooniline võitootja ja tavaline piimakombinaat, mis müüb pagan-teab-millest tehtud võiet. Ja piimakombinaat muudkui uurib ja kulutab, kuidas saaks võidesse veel 2x rohkem vett ja sünteetikat.

Elagu piimakombinaat, kui innovatsiooni vedur!

Indrek, sa astud lõksu, mis on sulle kenasti üles seatud. Vaadata innovatsiooni üksnes majandusliku nurga pealt (kasv, kasumi kasv, ekspordi kasv) on umbes sama hea, kui öelda, et äriettevõtte pea-eesmärk on kasum. Läheb vist natuke vastuollu paljude su eelnevate postitustega või mis? Mis ei tähenda, et see kõik üldse oluline ei oleks.