Hea näide monetaarsest innovatsioonist on meie rahvuspapud. Suurepärane algatus, millel oli meeletu eeldus kasvada millekski veelgi suuremaks. Kui aga valemisse idee + rakendus lisada kolmandaks ka ahnus, siis on tulemuseks suurepärase idee keskpärane lörtsimine.

Tavalised tennised maksavad midagi üle saja krooni. Ostes neli korda kallimalt jalavarjud, millega saab käia heal juhul kuu aega, on idee põhjalaskmine selle algusfaasis. Praeguseks on saavutatud ju pigem see, et kõiki rahvusliku ornamentidega tooteid kahtlustatakse kõigepealt hiina saastaks ja teiseks röövmajanduses.

Kokkuvõte: innovatiivsus ilma tõelist väärtust pakkumata on vähemasti pikemas perspektiivis tupiktee. Tõsi, mõnda aega saab kohe kindlasti ka raha teha. Lihtsalt järjekordne valikute tegemise koht.

Enamus asju siin elus on kasutatavad nii looval kui ka lõhkuval otstarbel. Nii nagu Indrek eelpool ütles, on see kasutaja eetikast ja ja soovist asju laiemalt näha kinni.

Ja paraku on ka nii, et kõige kasumlikumad ärid kipuvad olema inimeste hädadele lahendusi pakkuvad nagu näiteks advokaadid, arstid ja ka nõustajad konsultandid. Hädade pealt teenimise mõttes on SMS laen hea näide. Küsimus on, kust kellegi jaoks piirid lähevad.

Aga siin jõuame algusesse tagasi – eetika ja natuke laiemalt asjade vaatamine (kui vaid kiire kasumi kokku kühveldamine) on eeldused, mis niikuinii peavad paigas olema kui terve mõistusega asjale läheneda.

Kui see valem oleks õige, siis võiksime ju pingutamata kokku koguda tuhandete õnnelike SMS-laenuvõtjate kiitused kõikvõimalikes kanalites.

Päri, et kasumi mõõtmine ei ole tühimõõtmine. Küsimus on aga selles, milline põhjus tagajärg seos uuenduslikkuse ja kasumlikkuse vahel on.

Kui innovatsioon ajendub esmaselt kasumlikkuse suurendamise soovist keskendumata toote või teenuse tarbijate vajadustele, siis on tulemuseks idee toota väiksemate kuludega võid ja rakendus koore asemel sünteetika või vee lisamine. Ainus eesmärk on kasumi suurendamine.

Kui innovatsioon ajendub tarbija vajadustest, siis idee keskendub tarbija vajaduse rahuldamisele ja selle kasumlikule rakendamisele. Esmane eesmärk on tarbija vajaduse rahuldamine ja teisene kasumlikkus, mis täidab ka idee otstarbekuse kontrollifunktsiooni.

Selline asjade tähtsuse järjekorda seadmine on olemuslik vahe mõtlemises. See viib teistsuguste ülesandepüstitusteni ja ülesande püstitusest ripub suurel määral ära see, missuguseid vastuseid saadakse.

Seades esikohale kasumlikkuse, saame tulemuseks suurema vee ja sünteetikasisaldusega või. Seades esikohale tarbija vajaduse saame hulga tarbija vajadusi rahuldavaid ideid, mida elujõuliseks äriks kujundamiseks tuleb kasumlikult rakendada.

Loodan, et suutsin oma mõttekäiku paremini selgitada ja Su küsimustele vastata.

Kas saan õigesti aru, et kasumi kasvu mõõtmine on tühimõõtmine? Ma pole küll seda meelt, et firma ainus eesmärk on iga hinna eest kasumit teenida, aga ärme ikka seda unusta, et ettevõtja üks peaeesmärkidest on siiski kasumit teenida :-). Ses mõttes, ses minu meelest tühimõõtmine küll ei ole.

Küll olen sinuga päri, et kasumiahnusest tiivustatud innovatsioon viib ilmselt valele rajale.

Ütled, et innovatsioon=idee+rakendus, milline on siis edukas innovatsiooni rakendamine ettevõtluses kui see ei ole raha teenimine?

Tõepoolest, kui innovatsiooni tulemuslikkust ja otstarbekust hinnata artiklis toodud mõtteviiside kaudu, siis ma olen selle tundmatu ettevõtjaga ühel meelel, innovatsioon on suurelt jaolt sõnakõlks, sest tegemist on tühimõõtmisega. Samuti olen päri sellega, et ainult kasumiahnusest lähtuv innovatsioon viib mõtte eksirajale stiilis kuidas saada või sisse rohkem vett ja sünteetikat.

Mina mõistan innovatsiooni ennekõike loova idee leidmise ja selle tulemusliku rakenduse summana ehk lühidalt idee+rakendus.

Kust leida ideid? Vastuseid leiab sellest, miks keegi miskit toodet või teenust tarbib või ei tarbi. Ja kuna tarbijate väärtushinnagud ja vajadused ajas muutuvad, siis innovatsiooni inspiratsiooniallikaks ei ole mitte lõputult paisuv kasv, vaid tarbijate väärtushinnangute ning vajaduste pidev muutumine ajas. Püüan seda mõttekäiku alljärgnevalt ülaltoodud võimüüja näitel selgitada.

Tooteinnovatsioon
Eeldan, et sellise puhta otse tootjalt või ostja on inimene, kes otsib elult ka midagi muud peale kõige odavamal viisil kõhu täis saamise. Üks osa neist inimestest võiks olla maitseelamuste ostijad. Lisades võile sama tootja põllul kasvavaid erinevaid maitsetaimi, saame maitsevõi. Minu arust annab innovatsiooni mõõdu välja küll. Katsetades pidevalt erinevaid maisteainesegusid ja käies seeläbi aja jooksul kaasas tarbijate muutuvate maisteeelistustega on säärane innovatsioon pidev.

Ärimudeli innovatsioon
Oma tooteid turustab tootja ise turul, näteks Rotermanni turul. Oletame, et ta saab teada, et tema püsikunded ostavad temalt võid, kõrvalt letist kala ja järgmisest letist kartulit. Samuti selgub, et reeglina on neil ostjatel töönädalal sees kiire ja turule ostma jõuavad nad ainult nädalavahetusel, kuigi kolmapäeviti täiendaksid nad hea meelega oma toiduvarusid. Ühiselt otsustavad need kolm müüajat pakkuda oma klientidele tellimuste sisseandmist nädalavahetusel turul koos kauba kojutoomisega kokkulepitud ajal nädala sees. Tooted või, kala ja kartul ei muutu, kuid muutub nende toodete kättetoimetamise viis. Vajadus muutuseks tulenes tarbijate ajakasutuse eelistustest.

Kaks eelnevat näidet kirjeldavad ilmekalt, kuidas ei uurimistöötajate ega patentide arv kirjelda kuidagi selle võimüüja innovaatilisust võrreldes teise võimüüjaga, kes endiselt oma tavalist võid tavalisel kombel turul edasi müüb. Võrreldes piimakombinaadiga on nad ühtmoodi tagurlikud mõlemad.

Muidugi on ka kohti, kus ilma koostööta teadusasutustega ei saa, kuid see eeldab teadusetegijatele üsna selge ülesande püstitust.

Innovatsioon mittekasutajate probleemile lahenduste leidmiseks
Oletame, et osa inimestest kes võid ei osta, ei osta seda põhjusel, et või muutub külmkapis kõvaks ning on halb leivale määrida. Kui või oleks külmkapist võttes sama pehme nagu poes müüdavad võided, eelistaksid need inimesed osta talumehelt võid otse. Ülesanne teadusasutusele lahendamiseks oleks selline: kuidas saada sellist võid, mis oleks endiselt samasugune tootjale isetoodetav ja ökoloogiline, kuid oleks külmkapist võetuna kergesti leivale määritav.

Innovatsioon kasutusvalkonna laiendamise läbi
Näiteks: Mis võimalused oleks võid kasutada määrdeainena naftatoodete asemel? Või mõni muu säärane mõte. Siingi võib kasutada innovatsiooniks teadusasutuste abi.

Rakendamine
Eelpool toodud ideed nõuavad ka edukat rakendamist, kus kasumlikkus ei ole mitte eesmärk omaette, vaid asjakohane mõõdupuu idee elujõulisuse määramiseks.

Kokkuvõttes arvan, et innovatsioon on ennekõike kinni võimes ja tahtmises end kammitsevatest mõttemallidest vabastada ning meist ümbritsevatest muutustest inspiratsiooni ammutada. Loomulikult tahame me kõik end teistega võrrelda, kuid minu arust ei ole midagi ka katki, kui me tühimõõdikutes tehtavates rahvusvahelistes võrdlustes viimased oleme, kuid samas igapäevaselt avatud mõtlemisega leidlikult tegusteda suudame.