USA konsultatsioonifirma Bain & Company on juba 16 aastat viinud läbi globaalset strateegilise juhtimise teemalist uuringut, mille eesmärk on kaardistada milliseid strateegilise juhtimise metoodikaid tippjuhid üle maailma kasutavad ja kuidas nad nendega rahul on. 

Viimases, 2008 aastal läbiviidud, uuringus oli vaatluse all kokku 25 metoodikat. Kuigi uuringu läbiviijad on igal aastal vaatluse alla võtnud päris suure valimi ning see on jaotunud suhteliselt ühtlaselt nii erinevate riikide, tööstusharude kui erineva suurusega firmade vahel, on Eesti kontekstis siiski oluline arvestada, et päris üks-ühele me ennast nendega võrrelda ei saa – meie organisatsioonid on lihtsalt nii väikesed.

Millised olulisemad trendid siis välja joonistuvad? 

Kärpemajandusele kohaselt on populaarseimaks tõusnud benchmarking – sisuliselt võime seda pidada ju puhtakujuliseks kulude kärpimisele suunatud tööriistaks. Seda kasutas 76% vastanutest ja rahulolu oli viie pallisel skaalal 3,82 punkti. Selle taustale on vast ka huvitav vaadata, et 59% juhtidest arvas, et nad peavad 2009 aastal oluliselt kulusid vähendama ning 36% usub, et neil ei ole pääsu suuremahulistest koondamistest.

Keskmise juhi poolt kasutatavate tööriistade arv on langenud 11-ni – võrdluseks 2006 aastal kasutati keskmiselt 15 tööriista. Kuigi ka 11 metoodikat võib tunduda palju, on siiski huvitav, et organisatsioonid mis on rahul oma finantstulemustega, kasutasid märkimisväärselt rohkem juhtimistööriistasid kui need, kes olid vähem rahul. On ootuspärane, et nii nagu ka varasematel aastatel, kasutavad suured organisatsioonid rohkem juhtimistööriistasid kui väiksed.

Enimkasutatud metoodikate top 5 on:

• sihtmärgistamine (benchmarking);
• strateegiline planeerimine (strategic planning);
• missioon ja visioon (mission and vision statement);
• kliendisuhete juhtimine (customer relationship management);
• teenuste sisseostmine (outsourcing).

Need on ka metoodikat, millega oldi keskmisest rohkem rahul. Samas on juhtide arvates muretsemiseks põhjust küll – eelkõige on nad mures lühiajaliste tulemuste osas, aga optimistlikud pikaajaliste eesmärkide osas. Suurimad lähiperioodi mured on seotud otsustamisega – esiteks toovad juhid välja, et ebaselged otsustamised ja otsustamatus kahjustavad lühiajalisi tulemusi ja teiseks usuvad 40%  vastanutest, et tänased otsused on tehtud lühiajalisi finantseesmärke, mitte pikaajalisi strateegilisi eesmärke silmas pidades.

Optimistlikuma poole pealt ka – tervelt 80% juhtidest usub, et võidavad majanduslangusest  ning 50% usub, et keskenduda on vaja tulude kasvatamisele, mitte kulude kärpimisele. Eesti juhid – võtke eeskuju!

Tuleviku trendide osas tõi 70% juhtidest välja, et ilmselt valitsuse regulatsioonid ärivaldkonnale kasvavad järgmise viie aasta jooksul ning et praegune langus mõjutab tarbijakäitumist minimaalselt järgmise kolme aasta jooksul.

Seda, et tulemas on põnevad ajad kinnitab ka fakt, et ainult 25% juhtidest usub, et nende valdkonna tänased turuliidrid on liidrid ka viie aasta pärast. Kas nad kaovad pildilt sootuks – näiteks pankroti tõttu – või taanduvad lihtsalt teiseks-kolmandaks, kahjuks sellest uuringust ei selgu.

Ühes on aga peaaegu kõik ühel meelel – võti raskustega toimetulekuks on organisatsioonikultuuris – nimelt 90% vastanutest usub, et organisatsioonikultuur on tulemuste saavutamise osas sama oluline kui strateegia  ehk siis, et ilma tugeva organisatsioonikultuurita ei saa kohe kuidagi. See on ilmselt muidugi paras väljakutse – ehitada üles, hoida või tugevdada organisatsioonikultuuri aja mil aktuaalsed on hoopis koondamised ja kärpimised.

Paari aastatagusest analoogsest uuringust Eestis (mida Directori kaasabil tegime) kirjutasin ühes varasemas postituses.