Tuntud vanasõna ütleb, et ka pime kana leiab tera. Kas oled märganud, et mõnikord leiad ka ideid nii, et ei saagi aru, kust see nüüd tuli? Leiad neid justkui juhuslikult.
Mina ei ole oma kohanud ettevõtjat või juhti, kes ütleks, et tal pole ideid. Seepärast ta ongi ettevõtja – tal on alati ideid ja tal on pealehakkamist neid ka ellu viia. Takistus või kitsaskoht on aga sageli just selles, et ideed tulevad juhuslikult – ettearvamatul ajal ning ettearvamatul teemal. Teisisõnu – Sa suuremas osas ei kontrolli selle protsessi sisendeid ega väljundeid.
Tõsi, paljud leiutised ja avastused on nii minevikus tehtud, kui tehakse kindlasti ka tulevikus, juhuslikult või eksimuste tulemusel, aga kuidas tagada see, et leida ideid just hetkel aktuaalse küsimuse lahendamiseks? Ma ei räägi sellest tasandist, et milliseid uusi ärisuundi sa võiks käivitada järgmine aasta. Ma pean silmas argisemaid küsimusi – kuidas järgmine kuu rohkem müüa, kuidas töötajaid paremini motiveerida, kuidas klientidele meelde jääda, kuidas vastata konkurendi uuele ja nutikale kampaaniale jne.
Selleks, et leida õigel ajal just vajalikud ideed pead Sa suutma juhtida oma ideede leidmise protsessi – lihtsalt öeldes pead suutma anda gaasi või pidurdada täpselt nii nagu keskkond hetkel nõuab. See oskus on esimene ja tähtsaim oskus ning õnnestumise eeldus homses maailmas.
Paar soovitust:
- Hakka protsessi suunama. Kas sulle tundub, et ideede puudust teil ei ole, aga ajastus pole õige? Käivita hetkel aktuaalsetel teemadel ideekonkurss. Kampaania kestvus las olla 5-10 päeva ja hoolitse selle eest kõik saaksid osaleda. Anna tagasisidet. Kõigile. Aus, täpne ja kiire tagasiside on isegi olulisem kui võitja premeerimine. Kui ka seda võiks teha.
- Õppige oma kogemusest. Kas teie organisatsioonis on ka liiga vähe häid näiteid sellest, kus uus idee või initsiatiiv on edukalt ja tulemuslikult ellu viidud? Tuleta need meelde ja uuri, kelle ideed need olid või kust tuli initsiatiiv. Räägi sellest kogemusest teistele, vaadake mida sellest õppida saate, leidke viisid kuidas selliseid õnnestumisi rohkem oleks.
- Tule juhi loovuskoolitusele – kus just sellest, kuidas meeskond panna ideid leidma, ma räägingi :-).
JUN
“Ideede tootmise protsess” kõlab kahtlaselt sarnaselt “standardiseeritud innovatsiooni protsessiga”. Ehk jälle asi, mis eksisteerib ainult bakalaureus-magister-töökogemuseta doktorantide, koolitajate ja osade juhtide jaoks. Ma ei saa aru, miks te ei võiks kasvõi lihtsalt õlut juua, et protsessi suunamise asemel inimese moodi rääkida, mida vaja teha on.
Ah, minu probleem, mul lihtsalt jookseb juhe kinni kohe, kui hakkab pihta jutt ideede tootmisest või töötajate motiveerimisest. Buratinosid motiveeritakse, inimestele loob motivatsiooni huvitav töö ise.
Veigo – tänud! See väljend – “ideede tootmine” – oli küll ebaõnnestunud. Muutsin ära – nüüd on “ideede leidmine”. Ja ideede leidmine on minu meelest iga inimese igapäevase elu osa :-).
Aga meeskonna tööle panemise osas saan su mõttest vist aru, aga ma küll nii ei julgeks öelda, et meeskond hakkab ise tööle. Meeskonnaks ikka kasvatakse.
Indrek – palju spetskoolitusi me oleme läbinud, et internetipurgis üksteisega mõtteid vahetada? Aga näe, mingil viisil nagu toimiks. Sest on huvi ja sellest piisab.
Ma ei ole oma elu jooksul kordagi tööle läinud eesmärgiga ideid leida. Ja selles mõttes ma polegi ühtegi ideed leidnud ja vaevalt, et kunagi ka leian. Aga kui mingi asi sisemuse põlema paneb – tuleb mõtteid küll ja veel. Tead ju küll!
Sellepärast ma ei usugi protsessidesse ideede leidmiseks. Puhas buratinode ajupesu. Ja seejuures buratinod kaifivad ja maksavad ja on rahul. Ja tulemuseks on ümmargune null. Võimas.
Meeskonnaks “kasvavad” need, kes tahavad olla “meeskond” (sest targad juhtimusgurud räägivad meeskondadest ja meie ei saa ju ometi viletsamad olla – you know!). Oldagu siis. Juhtub see, mis juhtuma peab – mitte midagi erilist. Keskpärane punnitamine kõikide “meeskonnaloomise” reeglite järgi.
Ma eelistaks pigem tunnet, et asi on väärt tegemist ja “paneb mõtte sügelema”. Ülejäänu tuleb iseenesest. Ilma selle jube peene “loovuseta”. Ilma jube võimsa “meeskonnatööta”, millest kirjutas juhtimisguru, kelle nimi kellelegi ei meenu. Aga on hoopis kuramuse lahe tunne – et midagi väärtuslikku sünnib!
Ja üldse – miks juhtimisest ei saa inimlikult kirjutada? On see siis nii ebainimlik asi?
Muidugi ei sünni ilma sisemise põlemiseta midagi. Ja muidugi ei lähe keegi tööle eesmärgiga leida ideid – ideid vajad ju mingi küsimuse lahendamiseks. Tööväline näide eilsest päevast – Eesti Post saatis mulle saadetud raamatu saatjale tagasi kuna mul polnud postkasti. Kiire puukuuri revideerimine andis tulemuseks natuke voodrilaudu ja ühe vana hõõgveini kasti. Sai pojaga koos kokku klopsitud piisavalt kobe postkast ning see üles riputatud. Ma ei ärganud eile eesmärgiga ideid leida. Aga tekkis vajadus ja oligi asi mutt.
Sinu juttu lugedes jääb mulje, et idee on mingi kosmiline asi, millega puutuvad kokku vähesed :-)).
Veigo – me peame ikka minema ja õlle võtma ning need asjad selgeks vaidlema. Mulle tundub, et meie arusaamised on palju sarnasemad kui see jutt siin :-).