Eeloleval neljapäeval teen ettekande Tallinna haridusjuhtidele konverentsil “Tulevikku suunatud juhtimine”. Ettekande teemaks on “Loova ajastu väljakutsed” ning kokku on see pandud Prezis. Saad piiluda tulevikku ja juba täna neid materjale siin allpool vaadata :-).
Kirjuta ja kommenteeri, mis mõtted Sul tekivad!
Kas oli põnev või kasulik? Hoolitse, et ka järgmised postitused Sinuni jõuaks ja liitu ideemäng “daVinci” Facebooki lehega
6
DEC
DEC
Hei,
Kõik väga hea, aga mingi hetk tekkis liigne faktide “äratundmisrõõm”. Mitte, et selles midagi halba oleks, aga sõltuvalt kuulajaskonnast käivad päris paljudest ettekannetest ühed ja samad 1:1´le näited ja faktid läbi. Igaüks kes tahab natukene teisiti tegemisest rääkida viitab sellele samale alguses olevale videole jne. Kui kuulajaskond teemaga üldse kursis ei juhtu olema ja neid fakte kuulnud pole, siis on esmakordselt kindlasti Wow. Oma loo rääkimine annab kindlasti isikupära juurde.
Neile kes Prezi pole varem näinud on kindlasti mõtlemisainet, et Wow, kuidas ta nii ägedaid presentatsioone oskab teha. Kui aga juba kolmas koolitaja täpselt samasuguse animatsiooniga tuleb, siis pigem tekib “oeh, not again” vasturektsioon. Samas parem ikka, kui tavaline PowerPointi küllalt staatilised slaidid.
Kõik oli tegelikult väga hea. Edu ettekandel.
Tänud!
See Apple video on jah levinud. Nagu klassika ikka :-). Ja eks sama lugu ole ka lõpus oleva Ken Robinsoniga (sees vaid lingina, kuna TED videosid ei saa nii hästi lisada kii YouTube omasid ja sama asja YouTube-ist ei tahtnud panna, sest siis ei saanud subtiitreid lisada), aga selle iva ja esitluse kombinatsioon on lihtsalt nii võimas, et pole mõtet üritada samu mõtteid ise edasi anda.
Kas korduvate faktide all pead silmas Google, Facebook jt seal 10 aasta illustreerimise juures? Ülejäänud faktidest enamus on erinevatest 2010 aasta uuringutest ja ei tohiks olla ära leierdatud veel. Või mida silmas pidasid?
Ja Prezi on PowerPointile vahelduseks just mõeldudki – kuigi jah – tegelikult on sellel ju oluliselt vähem võimalusi isikupärane olla.
Mulle meeldis. Mõjub raputavalt.
Siin on mõned sõnalõpud, mis võiks olla õiged:
NEW York Times sisaldab rohkem infoT
Kool ja lastead…. seoste märkamise ja loomise oskusE
Kuidas loovaid lahendusi hinnataKSE
Tere Indrek,
Väga põhjaliku töö oled teinud. Edu selle ettekande tegemisel. Minu kogemus koolijuhtide ja õpetajatega sarnaseid vestlusi pidades on paraku see, et: lõpuks tekib inimestel mingis mõttes veel suurem äng ja segadus kui enne. Ehk siis on neid, kes püüavad jaanalinnu kombel pea liiva alla varjata suhtumisega – raha vähe, meie väikesed ning üleüldse haridussüsteemi muutmine on väga keeruline ja meie ei saa sellega hakkama. Kui neid, kes saavad väga hästi aru, kui kehv seis tegelikult on aga ühtegi väljapääsu ka ei leia.
Soovitan vähemasti paar head lugu või näidet koolikeskkonnast tuua, mis on kas meil või mujal toimunud. Soovitavalt tuleks sealt välja see iva, et tegelikult ei ole selleks vaja lisaraha ning see ei ole mitte kuidagi ka ei tänase ega tulevase õppekava vm õigusakti vastu – pigem vastupidi. Väljastpoolt Eestit näidet tuues on muidugi “Ah neil seal on kõik ju teisiti” olukord kiire tekkima, mistõttu “Aga mis takistab meil seda tegemast?” küsimus on suisa kohustuslik.
Ahjaa, infoajastu, faktide kiire leidmise jms illustreerimiseks olen paar korda kasutanud väikest harjutust – kuuluta välja võistlus mingi küsimusele vastuse leidmiseks. Anna ülesandeks piiratud aeg ning vabadus kasutada telefone, arvuteid jms. Võidab see, kes kiiremini vastuse leiab. Hea on, kui küsimus on saalis olijate erialast võimalikult kaugel. Järgmiseks võid saadud vastuse puhul anda “tekstülesande” mis nõuab saadud vastuse hindamist või praktikasse rakendamist. Usu mind, neid kes toime tulevad ei ole just palju.
Lõppu kaks näidet matemaatika kontsepti muutmiseks:
http://www.ted.com/talks/conrad_wolfram_teaching_kids_real_math_with_computers.html
http://www.ted.com/talks/lang/eng/dan_meyer_math_curriculum_makeover.html
Edu!
Aitäh Kaido näpukate märkamise eest! Viimane ei olnud viga – see ongi küsimus, et “kuidas hinnata”, mitte “kuidas täna juba hinnatakse”. Aga teised olid näpuvead. Suur tänu!
kuskil alguses on ka (peale videot kohe) “ära ole rumala”
hoihoi – hea töö. kui palju sul aega seda ette kanda on? juuuuuuube palju slaide :-)
ma ei jaga Oliveri kartust tuntud info osas – sellist infi näidatakse tavaliselt äriinimestele :-) haridusjuhtidele näitab ministeerium muid kummalisi asju (nt uus seadusemuudatus või määrus, mis kohustab tegema uusi bürokraatlikke asju ja selleks raha juurde ei eralda) ja omavalitsused näitavad eelarvekärpeid.
see slaid kus oli juttu sotsiaalmeedia mitte-kadumisest viis mu mõtte maslow püramiidi (eriti tagurpidi püramiidi) juurde: et kui enne me lugesime, et kaks esimest tasandit on lääne-tsivilatsioonis nii enam-vähem loomulikult kaetud (kui ise ei viitsi rabeleda, siis riik hoiab su ikka elus), nii et inimesed enam eriti ei pea neid tähtsaks – kas siis ka kolmas ja neljas tasand hakkavad sinnamaale jõudma – loomulikuks elu osaks…
Eesti koolielu näited oleks head küll.
ma võin tuua küll mitte hea näite vaid kehvakese – väikse põhikool-lasteaed direktor nõuab loovat lähenemist nii kooli kui lasteaia poolelt, lasteaia juht teeb oma õpetajatega hea töö – sisuka õppeplaani, täiesti loova lähenemisega, õuesõppe jms-ga, kogu kollektiivi heakskiiduga ja kokkuleppega see ellu viia. lasteaia juht esitab kooli direktorile koos kavaga ka nimekirja asjadest, mida lisaks on vaja (mitte mingid liiga erilised ja kallid asjad, samuti mitte asjade/õppevahendite eelarvest üle minev) ja direktor .. ostab hoopis muid asju – mingeid mänguasju, mis “olla odavamad olnud”, raamatuid, mis “olid allahindlusega” ja mitte ühtegi asja neist, mis olid vaja loovat lähenemist arendava õppeplaani elluviimiseks. haridusjuhtide igapäevane loovuse-soosimise ja motiveeriva töökoha loomise näide siis oli see.
Aega on 1,5 tundi. Mis pole vähe, aga tempokaks läheb küll :-). Maslow mõte on hea – mõtlen seda edasi! Ja Eesi näite eest ka tänud!