Poliitikud räägivad ettevõtluskeskkonna paremaks muutmisest ja väikeettevõtluse toetamisest, EAS ja Töötukassa jagavad alustajatele toetusi küsides enne näha äriplaani, alustada plaaniv ettevõtja läheb ja näitab äriplaani… ….mille ta on enne lasknud mõnel konsultandil kokku kirjutada.
Mis selle mõte on?
Olles kümmekond aastat ise äriplaane nõustanud (sh ka lihtsalt kokku kirjutanud), kaks aastat konkursile “Ajujaht” esitatud ideid hinnanud ning viimased viis aastat seda erinevates ülikoolides tudengitele õpetanud, pakun välja järgmised sisulised sammud alustajatele suunatud toetuste lihtsamaks tegemiseks ning ettevõtete õnnestumise tõenäosuse hüppeliseks parandamiseks:
- Ametkonnad, lõpetage äriplaani küsimine. Niikuinii on pigem tõenäoline, et alustaja ei ole seda ise teinud.
- Selle asemel peaks taotleja esitama kaks asja: ärimudeli (1-2 lk) ja finantsprognoosid.
- Lisaks peab taotleja komisjoni ees oma äriideed presenteerima (uskumatu kui nigel see oskus on) ning vastama küsimustele.
- Lõpetage pikkade ja igavate ettevõtluskursuste tegemine. Olen nõus, et seaduseid ja muud igavat peab tundma, aga uskuge mind – selleks ajaks kui tulevasel ettevõtjal tööohutuse alaseid vmt teadmisi vaja läheb on need niikuinii tal meelest läinud. Õpetage parem esinemisoskust, oma idee müümise oskust, enesekindlust, ärimudeli koostamist, rahavoogude planeerimist jmt, mida tal kohe vaja läheb. Kui neid oskuseid ei ole, siis ei jõuagi ta nii kaugele, et oleks tööohutuse pärast pead vaja vaevata..
Mida see annab? Väga palju:
- Vähem sisutühja pahna tootmist taotleja-konsultandi tiimi poolt.
- Vähem olukordi, kus taotleja mõistatab mida hindaja lugeda tahab ja hindaja mõistatab, mida taotleja tegelikult teha plaanib.
- Tekib võimalus vahetu kontakti käigus hinnata, kas inimesel silm särab ja nupp nokib.
- Kogu protsess nõuab vähem inimtunde ehk taotlemine ja menetlemine muutub tõhusamaks.
- Eelnevast tulenevalt läheb raha õigemasse kohta ning alustavate ettevõtete ellujäämise tõenäosus kasvab.
Kas oli põnev või kasulik? Hoolitse, et ka järgmised postitused Sinuni jõuaks ja liitu ideemäng “daVinci” Facebooki lehega
16
MAR
MAR
Siin on paar probleemi.
Esiteks – äriplaani küsimine on kõikide puuduste kõrval üsna hea kommunikatsioonivahend äriga alustajale, et enne äriga alustamist võiks olla ruumi ka asjade läbimõtlemisele. Nii mõnelegi on siin kõva üllatusmoment peidus.
Teiseks – kujuta nüüd ette otsust, kus teatatakse rahataotluse mitterahuldamise põhjuseks, tead – meile kuidagi tundus, et sul ikka silmad ei säranud! Ajakirjandusliku kõmumaterjali potentsiaali on siin rohkem kui küll.
Kolmandaks – väljapakutud protsess eeldaks, et konsultandid hakkavad taotlejatega sisuliselt tööle. Ma ei imestaks, kui see tähendab töömahu 10-kordistumist. Ehk taotluste menetlemine läheb kõvasti kallimaks. Oleme selleks valmis?
Neljandaks – kuidas tagada, et kõiki taotlejaid koheldakse võrdselt?
Viiendaks – kuidas vajadusel teha järelkontrolli? Kutsud taotleja esinema?
Ei, ma ei arva, et äriplaani küsimine oleks alati parim võimalik viis ideid hinnata, aga selle võimalik alternatiiv peaks olema suhteliselt üheselt mõistetav ja taotlejale, avalikkusele, kontrollijatele selgelt põhjendatav.
Veigo, ma pole kohe üldse nõus Sinuga :-)
1) Läbi mõtlema peab asjad muidugi – selleks ongi äriplaan + finantsprognoosid + idee maha müümise oskus.
2) Kas äriplaani esitamine muudab seda olukorda? Kui siis ainult näiliselt.
3) Ma ei tea protsesse, aga tegelikult ju eeltöö maht (tühja teksti lugemine väheneb) ja see annab omakorda ajavõidu. Samas – töö sisulisemaks muutumine annab kindlasti ka parema kvaliteedi.
4) Kuidas seda praegu tagatakse? Kuidas seda tagatakse näiteks ülikoolis kraadi kaitstes? Kuidas see tagatakse turul klientide poolt? Ei tagatagi! Parem võidab.
5) Mis on järelkontrolli eesmärk? Hinnata kuidas on läinud võrreldes plaaniga? Siis on ju hindamise aluseks numbrid ja need on minu protsessis ka sees.
Suurem selgus ja läbipaistvus äriplaani esitamisel on näiline, nö “linnuke kirjas” selgus.
Seda ma räägingi, et peab läbi mõtlema – aga ära võta seda kui ensestmõistetavat – pole vähe neid, kellele kontseptsioon “läbimõtlemine” on üllatus-üllatus. Äriplaan on ses mõttes pigem mõtlemisele suunatud sunnivahend. See, et mõtlemine antakse konsultandile, on tõesti linnuke linnukese pärast. Aga enamasti täidab see nõue oma eesmärgi – hakatakse mõtlema.
Millele tugineb veendumus, et kui ma ei suuda ideed kirja panna, siis ma suudan seda esitada?
Järelkontrolli all pidasin silmas, et kui saabub näiteks Euroopa Komisjonist keegi, kes ei tea ega peagi asjast midagi teadma – kuidas kavatsed tõestada, et raha on läinud “õigesse kohta”? “Su silmade sära” ei pruugi olla parim tõestusargument ;)
Ärimudel (näiteks eelmine postitus viitas erinevatele töövahenditele) sunnib samamoodi läbi mõtlema. Isegi veel rohkem, sest iva ei peideta suure vahu sisse ja ebakõlad ärimudeli erinevate osade vahel paistavad hindajale kohe silma.
Kui ei suudeta kirja panna, siis on jama majas. Minu jutt oli rohkem suunatud sellele, et sea ei vaevuta tegema. Kes ei suuda kirja panna, see ei suuda ka selgelt mõelda, ega suuliselt asja selgelt esitada. Seega – see ei aita saamatul kergemini raha saada. Point on, et kirja panemist on võimalik sisse osta, hindajate ees äriidee “müümist”, aga mitte.
Komisjoni järelkontroll on minu jaoks Hiina keel :-), aga idealistliku kodanikuna mõtlen, et see ei tohiks olla põhjus taotleja jaoks asja keerulisemaks tegemiseks. Sisu võiks eesmärk olla, mitte vorm. Ja veelkord – ma ei ütle, et raha peaks hakkama alla külvama lennukilt, vaid et tänane protsess on natuke kuningas-on-alasti moodi olukord, kus tehakse nägu, et käib väga sisuline otsustamine. Tegelikult aga kõik osapooled teavad, et see nii ei ole. Minu pakutud korra alusel toodetakse ju ka plaan (ärimudel ja finantsosa), see on lihtsalt parem plaan hetkel kehtiv :-).
Ahoi Indrek
Väga asjalik ja inimlik ettepanek. Kirjutan kahe käega alla ja lisan sisuliselt vajalike koolitste etteotsa loovuse töötoad. Kogu meie haridussüsteem, kaasaarvatud täiend- ja täiskasvanuõpe, õpetab täna MIDA mõelda, selle asemel, et õpetada KUIDAS mõelda. Aeg on luua eeldused iseseisva mõtlemise kujunemiseks. Aga keegi endiselt usub, et tema teab täpselt, mida teistel vaja on … :-)
Absoluutselt nõus! Just selle jaoks me Neitsijärve Loovusaita ehitamegi! Tule külla kui Liivimaale satud :-).
Ei usu, et ärimudelit ja finantsprognoose hakkaksid kõik ise tegema, küll neidki valmistavad ette konsultandid.
Kas komisjoni ees äriideed peab presenteerima just raha taotleja? Kui nii, siis sel juhul saaksid rahuldatud kuldsuude äriplaanid ja kidakeelsete äriplaanid jääksid soiku. Kuldsuud ei vaja raha mingi äriplaani elluviimiseks. Nad ei jää hätta töö leidmisega.
Kindlasti ei hakka kõik ise tegema, selleks ongi vaja seda esitlust – siis on mingigi võimalus uurida kas taotleja ise saab teemast sotti.
Ma küll ei arva, et ainult kuldsuud saaksid raha – asjaliku olemisega, mõtlev ja oma asja jagav “pronkssuu” saaks ikka ka :-).
Ja ma kohe kategooriliselt olen vast väitele, et see, kes ei jää töö leidmisega hätta ei peaks ettevõtlustoetust saama. Need asjad ei ole kuidagi seotud.
Peab sinuga nõus olema Indrek. Ma ka ei mõista, miks EAS-is kaitseb komisjoni ees äriplaani EAS-i töötaja mitte ettevõtja. Kui et5tevõtja peaks ise kaitsma, siis mõtleks ta kindlasti paremini asjad läbi – ettevõtluse õnnestumise protsent suurenebki.
Just täpselt – tegelikult võidaks mõlemad osapooled, nii EAS (ehk riik / ühiskond) kui ettevõtja.
Indrek.
Mida sina eelistaksid:
- hästi läbimõeldud äriplaani VÕI
- 3-4 potentsiaalset klienti, kes on sinu pakutavast teenusest huvitatud aga sa veel ei tea kuidas selle eest raha küsida?
Kaarel, see on natuke sedamoodi küsimus nagu see kuulus “Kas olete hommikuse konjakijoomise juba maha jätnud?” :-). Ma eelistaks läbimõeldud äriplaani koos selle 3-4 juba olemasoleva kliendiga :-).
Aga minu mõte oli selles, et ärimudeli ja finantside koostamine aitab äriidee paremini läbi mõelda kui pika ja lohiseva äiplaani kirjutamine. Kuna viimane lastakse suure tõenäosusega kellelgi valmis kirjutada.
eks ta vist väheke kiuslikuna kukkus välja :)
Mul lihtsalt päriselus prioritiseerimise küsimus. Ma tegelikult ei oskagi seda hetkel veel inimese moodi küsida-seletada.
Ei ma seda kiuslikuna ei võtnud, pigem nagu selline “kahvlisse panemine”. Aga kui valida on, et kas kliendilt raha vastu võtta või mõelda veel plaani läbi, siis klassikud on öelnud, et onu Maurus peab ikka kodus olema kui raha tahetakse tuua :-).
Nüüd olen ka kokku pannud koolitusprogrammi, mis vastab minu nägemusele. Kui plaanid korraldada ettevõtluskoolitust, siis vaata siia:
http://www.maripuu.eu/praktiline-ettevotluskoolitus/.