Meil kõigil on terve rida mõttemustreid, mis sageli ilma meie enda teadmata mõjutavad meie otsuseid ja käitumist. Arukas oleks neid endale teadvustada.
Kahest mõttemustrist olen juba kirjutanud – siin ja siin. Täna on kord järgmise käes – selle nimi on ankrusse jäämine.
Teadlased küsisid eksperimendi käigus esimese grupi liikmetelt “Kui suur on Türgi elanike arv, kas kuskil 35 miljoni kandis?” ja teiselt grupilt “Kui suur on Türgi elanike arv, kas kuskil 100 miljoni kandis?”.
Vastuseid võrreldes selgus, et esimese grupi liikmete poolt pakutud vastused olid madalamad kui teise grupi omad. Selle põhjus on lihtne – meie aju pöörab otsustamise ajal ebaproportsionaalselt suurt tähelepanu infole, mille saame esimesena. Kui otsuse kaalumiseks on piisavalt aega on selle mõttemustri mõju väiksem, kui aga otsus on vaja teha pingelises situatsioonis, siis kipub see otsustajat rohkem segama.
Mida siis teha?
- Ära lase ennast panna olukorda, kus Sul ei ole otsustamiseks aega teisi lahendusi kaaluda.
- Vaata probleemi alati mitmest vaatenurgast ning otsi esimesele lahendusele alternatiive.
- Kasuta erinevaid infoallikaid.
- Mõtle esmalt ise ja alles siis kuula teiste arvamusi-soovitusi-kommentaare .
.
NOV
Kas see “terve rida mõttemustreid” pole ehk vähe leebevõitu väljend, kui arvestada, et teadaolevalt on leitud inimese aju kalduvusi eksijäreldusi teha kuskil saja ringis ;) (vaata http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_cognitive_biases)
Mitte siis “terve rida mõttemustreid”, vaid “terve oikk rida mõttemustreid” :-)
Ma ei saa midagi aru.. Võrdleme nüüd neid kahte küsimust:
“Kui suur on Türgi elanike arv, kas kuskil 35 miljoni kandis?”
“Kui suur on Türgi elanike arv, kas kuskil 100 miljoni kandis?”
Milline info saadi esimesena esimesest ja milline esimesena teisest küsimusest?
Eksperimendi mõte oli anda inimestele suunava küsimusega ette nö mõtlemise lähtekoht ja vaadata kuidas see nende vastuseid mõjutab. Tulemus oli, et need, kellele anti ette väiksem elanike arv, pakkusidki õigeks vastuseks ka väiksemat elanike arvu kui teine grupp.,
Siin siis eeldati, et vastajad teadid Türgi elanike arvu või vähemalt ligikaudset arvu? Muul juhul ei näe ma, kuidas erinevad numbrid erinevalt mõjutada võiks peale selle, et mingil hetkel hakkab juba lihtne loogika ütlema, et see pakutud number peab väga mööda olema. Seni aga pole ju vahet – number on lihtsalt number. Loomulikult väiksema numbri ette andmisel tuleb vastus väiksem.
Endiselt ei saa ma aga aru, missugune osa infost saadi esimesena (ja milline teise või kolmandana)? Neis küsimustes polegi jo rohkem infot ;-)
Mitte et ma ei usuks seda mõttemustri juttu aga see näide küll minu jaoks piisav tõestus pole.
:-) – iva on just selles Sinu lauses “Loomulikult väiksema numbri ette andmisel tuleb vastus väiksem.” Teiste sõnadega – esimesena saadud info mõjutab meie otsust / valikut / arvamust rohkem kui hilisemad.
Näide ja jutt on lühike ja lakooniline – eks sellest ka näite pealiskaudsus. Katsun selle uuringu üles otsida ja lisada siia lingi – sealt saab põhjalikumalt vaadata.