Meil kõigil on terve rida mõttemustreid, mis sageli ilma meie enda teadmata mõjutavad meie otsuseid ja käitumist. Arukas oleks neid endale teadvustada.

Üks selline mõttemuster oli juba vaatluse all. Täna on kord järgmise käes.

Arutasime juhtimisportaali toimetuses, et kas ja mida on kõrva taha panna NASA ja BP suurtest ebaõnnestumistest. Minu nägemus on lühikommentaarina ka seal artikli lõpus kirjas, aga siin on selle selgitamiseks veidi etem koht ja ega tegelikult see artikkel nii oluline olegi – see lihtsalt oli nö käivitaja :-).

Lühidalt öeldes on tegemist olukorraga, kus oleme endale mingi lahenduse või plaani välja mõelnud ning mingil põhjusel ei raatsi sellest lahti lasta, aga otsustame siiski küsida teiste arvamust. See on igati arukas tegu. Vähem arukas on aga see, et väga sageli me sellises olukorras küsime nendelt, kellelt on turvaline küsida ehk nendelt, kes suure tõenäosusega kinnitavad meie juba olemasolevat seisukohta. Teisi seisukohti me ignoreerime, unustame või naeruvääristame. Enamasti on see alateadlik tegevus.

Peter Wason, inglise psühholoog, tegi selle illustreerimiseks ühe lihtsa katse – esitas katses osalejatele numbrite rea 2-4-6 ja ütles, et see rida on koostatud ühe kindla reegli alusel ning palus selle reegli ära arvata. Arvamise hõlbustamiseks oli osalejatel võimalik esitada teisi arvuridasid ning saada pakutule tagasisidet.

Mis kombinatsioone sina pakuks? Mis hetkel oleks sul piisavalt infot, et reegel ära arvata?

Eksperimendis osalejad hakkasid otsima ja pakkuma kombinatsioone, mis nende oletust kinnitaksid, näiteks 4-6-8 või 8-10-12 jne. Loogika on läbinähtav.

Huvitav osa tuleb – väga harva pakuti oletusega vastuolus olevaid kombinatsioone. Mängu ilu seisneb selles, et Wasoni poolt mõeldud reegel oli “suvalised kolm suurenevat numbrit”. Seega – pakkudes paarisarvulistest numbritest koosnevaid ridu ei ole reeglit just lihtne leida.

Ega ei leitudki :-).