Naine laevas, laev põhjas – tavatsesid meremehed vanasti öelda. Äriettevõtete majandustulemuste ja juhatuse liikmete töö vahelisi seoseid uurinud teadlased ei kinnita, et see äriettevõtete puhul paika peab, küll aga hoiatavad, et kui juhatuses on suur naisliikmete osakaal võib see viia nõrgemate majandustulemusteni kirjutab ajakiri Journal of Financial Economics.
Seda teemat uurinud dr Daniel Ferreira (London School of Economics) ja professor Renee Adams (the University of Queensland) jõudsid oma uuringus järeldusele, et ettevõtted, kus on juhatuses naiste ülekaal, olid vähem kasumlikud ning nende turuväärtus oli madalam. Uuringu raames analüüsisid nad 2 000 USA ettevõtte tulemusi aastatel 1996 kuni 2003. Samas leidsid uurijad ka et juhatused, kus oli rohkem naisi, olid efektiivsemad juhendajad ja raporteerimissüsteemide sisseseadjad ning samuti puudusid naised juhatuse koosolekutelt vähem kui mehed.
Need on abinõud, mis võivad aidata ettevõtteid, mille seis pole kiita. Samas hoiatavad uuringu läbiviijad, et need meetodid rakendatuna naiseliku põhjalikkusega võivad edukalt toimivas firmas pigem kahjuks tulla.
Daniel Ferreira ütles, et nende uuringu järeldus ei olnud kindlasti, et juhatustes peaks olema vähem naisliikmeid, vaid et juhatuse liikmete vahetamisel võib olla etteaimamatuid tagajärgi.
Nais- ja meesjuhtide erinevust uuris ka selles postituses kajastatud uuring.
SEP
Siiski – on ka teistpidiseid uuringuid! Ei maksa kohe ühte uuringut tõepähe võtta. Lisaks – miks on antud ettevõtted (ehk siis ettevõtted, kus on juhatuses naiste ülekaal) vähem kasumlikud ning nende turuväärtus madalam – see ei tule ikkagi naiste kehvemast juhtimisoskustest jms. Põhjuseid tuleb pigem otsida asjaolust, et ettevõtted, kus tõesti on juhtunud sedasi, et on naiste ülekaal juhatuses, on ka nn naiselikel aladel ehk siis antud valdkond on vähem tasustatud juba “eos”. Naised on meil tööturul vähem tasustatud ning naised tegelevad vähem tasustatud töödega meelsamini kui mehed (õigemini ei hinda nad end ja enda oskusi nõnda kõrgelt kui vastassugu seda teeb).
Veel – kui otsida, leiab ka uuringuid, mis tõestavad, et kehvas seisus olevad ettevõtted pääsevad kehvemast olukorrast kiiremini, kui naised n.ö tanki lükata.
Absoluutselt nõus, et ei seda uuringut, ega ühtegi teist ei saa võtta tõe pähe, vaid pigem peab arvamuse kujundama mitme allika (sh oma kogemuse põhjal). See on lihtsalt üks nendest, lisaks on see tehtud suhteliselt soliidsete inimeste poolt ja avaldatud usaldusväärses allikas.
Aga sellest hoolimata – vaatasin oma varasemaid materjale läbi peale selle postituse kirjutamist ja leidsin veel ühe. Nimelt uuringu järgi, mille tegi Center for Women's Business Research ajavahemikus 1997-2004, kasvasid naiste juhitud firmad kolm korda kiiremini kui ettevõtted USA-s keskmiselt ning naiste loodud firmad lõid kaks korda rohkem töökohti kui USA keskmine. Kõigele lisaks tegid naised seda vähem kui 1%-ga riskikapitalist, mis investeeriti väikeettevõtlusesse.
Põhilise naiste eelisena tuuakse välja, et nad seavad esikohale väärtused, mille eest firma seisma peab. Naised ei panusta ettevõtte kiirele ülestöötamisele, et seda paari aasta pärast kasumlikult maha müüa, vaid esikohal on pikaajaline väärtus ühiskonnale.
Mis teisisõnu tegelikult kinnitab ka seda esimest uuringut – lühiajaline kasum ja firmaväärtuse kasv ei ole naiste jaoks nii oluline kui meeste jaoks.
Aga kindlasti on veel erineva tulemusega uuringuid :-).
Nagu ma aru saan, tähendab halvem tulemus meie ühedimensioonilises maailmas väiksemat hulka raha. Ja see on juba midagi täiesti andestamatut.
Kuidas oleks, kui hakkaksime naisjuhte islamiterroristide kombel jahtima? Pistaks neid nasijuhtide spetsiaalsesse Guantanamosse ja las siis kannavad vastutust, miks ei suutnud piisavalt pappi kokku kühveldada! Las ma meenutan, kuidas on vastav vahekord BDA juhatuses…
Muide, kui viitsiks otsida, leiaks täpselt vastupidise tulemusega uuringuid ka. Kui õieti mäletan, siis HBR mitte nii jube ammu midagi taolist refereeris.
Veigo oma tuntud headuses :-) – aitäh!
Aga tegelikult – ärme tee järeldusi pealkirjast (no sai jah teine veidi provotseeriv vast) – kui loed uuesti üle siis näed, et nii minu postitus kui ka eelmine kommentaar ütlevad, et naisjuhtidel on palju positiivseid omadusi. Ja mina küll ei võta endale julgust öelda, et need kes mõõdavad edu ainult rahas on valel teel või siis need kes ka muid väärtusi tähtsaks peavad on õigemal teel (kuigi ma ise kuulun viimaste hulka). Pigem on point, et kui tead, mida väärtustad, siis erinevast soost juhid on head erinevate eesmärkide saavutamiseks. Ja loomulikult ei ole see absoluutne – erand kinnitab reeglit.
Ja BDAs oli kuni viimase ajani juhatuses mehi-naisi 50/50. Täna on seoses juhatuse liikmete arvu vähendamisega 3-st 2 naised :-).
Mul puuduvad absoluutsed igasugused numbrilised argumendid antud teemal ;)
Aga omaltpoolt võin ainult nii palju lisada, et igasugused absoluudile või mingi tunnuse alusel sildistavad ja stereotüüphinnangud on minu jaoks häirivad ;) Eile tugineti liikme valikul lasteaia hoolekogus “kindlale” tõdemusele, et “valime mehe, sest mehed on ratsionaalsemad”! :D
PS. Pealkiri ei ole mitte provotseeriv, vaid eksitav. Defineeritagu “halvemaid tulemusi”…
Elsa – ma lugesi Sinu blogist ka seda lasteaia lugu :-). Minu tagasihoidlik arvamus on, et skaalat ratsionaalne vs emotsionaalne pole üldse olemas – kõik inimesed, soost sõltumata, on emotsioonidest juhitud. Ja seda meelt on tänaseks ka teadlased.
Küsimus on selles, et kui palju konkreetsed indiviidid seda endale tunnistavad. Paradoksaalselt (vähemalt minu kogemuse järgi) on see nii, et need kes oma emotsionaalselt poolt tunnistavad suudavad vajadusel ka ratsionaalsed olla. Samal ajal kui need teised, kes ennast ratsionaalseks peavad, lasevad oma otsused ja väljaütlemised sageli nii emotsioonipõhiseks, et hoia alt :-).
Üks selle põhjus on ka kuskilt tekkinud (ja üldiselt aktsepteeritud) seisukohal, et kui ratsionaalselt (ehk üldjuhul numbritega) ei ole võimalik põhjendada, siis järelikult on emotsionaalne, mis omakorda on järelikult halb. Intuitsioon tembeldatakse woodoo´ks või naiste “lobaks” ja raiutakse jõuga mingeid “õigeid” seisukohti.
Ehk – minu meelest on juba väär väide “mehed on ratsionaalsemad”. Ja kui nüüd minu postituse juurde tulla, siis ma kindlasti ei soovinud mingeid stereotüüpe propageerida, mulle hoopis tundus huvitav, et sellised seosed teadlaste arvates olemas on. Nagu kas eespool ütlesin – see oli soliidne ja aktsepteeritud uuri, nii et midagi siin peidus on. Aga kindlasti mitte skaalal hea-halb või emotsionaalne-ratsionaalne.
Ja veekord pealkirjast – võib olla oli isegi eksitav jah, panin sinna lõppu nüüd küsimärgi. Sai kohe parem :-). Aga vaatame positiivset poolt – see postitus on saanud palju tähelepanu nii loetavavuse kui ka siinse arutelu näol.
Tänan küsimärgi eest, on küll parem ;)