Ma usun, et ma ei eksi väga palju, kui üldistan ühte enda tähelepanekut – kui organisatsioonis viiakse läbi ajurünnak, siis üldjuhul pannakse tekkivad ideed kirja pabertahvlile ning ajurünnak lõpetatakse hetkel kui tundub, et sobiv idee on leitud. Ülejäänud ideed leiavad harva tähelepanu – täidetud paberid keeratakse tahvli tagaküljele ning järgmine kord puutub nendega kokku koristaja, kes võtab täiskirjutatud paberid ja viib konteinerisse.

Minu soovitus: enne ajurünnaku algust leppige kokku kui kaua “aju ründate” – see vähendab oluliselt võimalust et lõpetate esimese sobiva idee leidmisel.

Émile Chartier, prantsuse ajakirjanik ja filosoof on öelnud, et ei ole midagi ohtlikumat kui üksik idee. Kui Sul on ainult üks hea idee, siis on kindel, et armud sellesse ja võid palju kahju teha nii endale kui teistele. Esiteks seepärast, et Sa ei märka muid võimalusi ning teiseks – kui Sul on ainult üks idee, siis saab Sinust selle idee evangelist – müüd, kaitsed ja üritad ellu viia ainult seda ideed.

Keskendumises ei ole midagi halba, aga kas see on õige idee, millele keskenduda? Siit teine soovitus – ära armu esimesse ideesse, kaeva probleemi sisus veidi sügavamal ning otsi uusi võimalusi.  Kannatlikkust on selle juures muidugi ka vaja – olen märganud, et ajurünnaku kestvuseks on minimaalselt vaja arvestada poolteist tundi ja kuskil poole peal on hea teha paus. Peale pausi on sageli “teine hingamine” ja siis alles vinged ideed tulema hakkavad.

Sellest kuidas erinevaid ideid omavahel võrrelda kirjutasin postituses “Kuidas valida ideed?” ja sellest mida ette võtta nende ideedega, mis kohe käiku ei lähe kirjutasin siin.

Rünnakule! :-)