Posts Tagged 'ajurünnak'

EsilehtTag: ajurünnak

6 sammu probleemi lahendamise ja ellu viimiseni

mida peab tegemaPaar kuud tagasi kirjutasin “8 sammu lahendamist vajava probleemi täpseks sõnastamiseks”.

See postitus sai palju positiivset tagasisidet ja ka ühe uue postituse ettepaneku – panna kirja ka sammud probleemi lahendamiseks.

Mis seal ikka, lisan siia juurde ühe “põhja”, mida olen kasutanud Mõttemustrite murdmise koolitusel lahenduse otsimise visualiseerimiseks, ning lingid varasematele postitustele, mis aitavad Sul sellest maksimumi välja võtta.

Loe edasi →

……
Kuidas panna oma meeskond nägema uudseid lahendusi?
……
15
MAI
0

Kategooriad: Loovus, ideed, innovatsioon

Ajurünnak, Rahvakogu ja grillmeistrid

toores liha

Mida saad juhina panna kõrva taha Rahvakogu ideede korjamise algatusest?

Rahvakogu lõpetas eelmine nädal uute ideede vastuvõtmise ja nüüd hakkavad Praxise analüütikud ideedega edasi töötama ning väärtuslikku välja sõeluma.

Terve selle kuu jooksul on olnud suhteliselt palju seisukohti, et häid ideid on seal vähe. Selle tõestamiseks on otsitud rohkem ja vähem elukaugeid ideid ning siis proovitud selle pealt anda hinnangut tervele ettevõtmisele. Selline argumenteerimine võib olla nii rumaluse kui suurepärase demagoogia oskuse näitaja, aga see on eraldi teema ja selle jätame hetkel kõrvale.

Kuidas hinnata ajurünnaku ideede kvaliteeti ja mida sellest ettevõtmisest saaks kõrva taha panna? Toon allpool välja kaks lihtsat soovitust!

Kvantiteet = kvaliteet

Igal õnnestunud ajurünnakul on suur hulk ideid, millega pole kohe midagi peale hakata. See ON eduka ajurünnaku tunnus! Erinevad uuringud on näidanud, et “keskmisel ajurünnakul” on tõeliselt häid ideid ca 5%. Seega – mida rohkem ideid laualt läbi käib, seda suurem on tõenäosus, et seal on ka väike hulk väga häid ideid. 

Otsides ainult häid ideid tippideede kvaliteeti hoopis langeb, mitte ei kasva.

Lapsepõlvest meelde jäänud vanasõna “Enne mõtle ja siis ütle” ajurünnakul ei kehti! Siin tuleb ideede genereerimise etapis tulistada nii kuidas jaksad :-). See polegi tavaliselt nii lihtne, sest me ju teame, et lihtsalt ideid “loopides” võime saada räägib-mida-sülg-suhu-toob sildi. Ometigi on enamustel ajurünnakute peamine häda just ideede nappus – kui Sul on paberil 15 ideed, siis mitu väga head ideed Sul seal on, arvestades ülalpool esitatud tõenäosust?

Kui proovite saada paberile ainult häid ideid, siis hakkab igas osalejas tööle sisemine tsensuur, mis tapab ära palju potentsiaalselt häid ideid ning tippideede kvaliteeti hoopis langeb, mitte ei kasva.

Head ideed ja halvad ideed

Peale ajurünnakut EI TOHI ideid vaadata hea-halb skaalal. Pigem on vaja nn grillmeistri pilku värskele lihatükile: “Mida head sellest teha saab?”. Iga ideed vaadates tuleb sellesse suhtuda kui hea idee toormaterjali. Iga idee on uus vaatenurk ja uus võimalus mis vajab edasi arendamist. Tasub endalt ja kolleegidelt küsida, et mida peaks selles idees muutma, et sellest saaks hea või väga hea idee?

Loomulikult ei saa igast ideest asja – enamustest ei saa. Aga sel viisil kõiki ideid kaaludes suudame mõnest arendada väga hea idee. Ja siis on ajurünnak juba korda läinud!

Rahvakogule esitati üle 2000 idee – ühtteist väga head on seal kindlasti peidus!

Grillmeistrid, pange pead tööle! :-)

……
Kuidas panna oma meeskond nägema uudseid lahendusi?
……
4
VEEBR
2

Kategooriad: Loovus, ideed, innovatsioon

Case-study: kuidas genereerisime koosolekul 14 ideed minutis

Allolevas kaasuses kirjeldan kuidas 14-liikmeline meeskond genereeris umbes poole tunniga ligemale 500 ideed.

kiirrongUuringud on näidanud, et ajurünnaku ideedest kaugelt alla 10% (enamasti 3-5%) on nö head ideed. Seega ütleb lihtne loogika, et ideede kvaliteedi tõstmiseks on vaja tõsta ideede hulka.

Aga kuidas seda teha? Panna oma meeskonnale ülesanne leida probleemi lahendamiseks 100-200 ideed ei tundu just arukas – tundub, et see pigem raiskaks väärtuslikku tööaega.

Näitan alloleva kaasuse põhjal, et see ei pruugi üldse nii olla. Otse vastupidi – suur hulk ideid on võimalik genereerida väga lühikese ajaga.

Taust

Tartu Linnavalitsuse ettevõtluse osakond kutsus aasta alguses ühise laua taha kõik Tartus ettevõtluse edendamisega tegelevad tugistruktuurid – ülikoolid, inkubaatorid ja maakondliku arenduskeskuse. Kokku 14 inimest.

Üks osa kohtumisest oli ajurünnak uute ettevõtlust arendavate algatuste leidmiseks. Lisaks ideede leidmisele oli ajurünnaku eesmärk ka saavutada olukord, et osalejad oleks edaspidi valmis kasutatud tehnikaid oma organisatsioonides iseseisvalt kasutama.

Aega oli selle kahe eesmärgi saavutamiseks ca 3 tundi. Hilisem ajakasutuse analüüs näitas, et  sellest ajast kulus ideede genereerimisele 35 minutit, nende seast esmase valiku tegemisele 30 minutit. Ülejäänud aeg (ca 2 tundi) kulus sissejuhatuseks (30 minutit), probleemi rõhuasetuse omavahel läbirääkimiseks (15 minutit) ja tehnikatega tutvumiseks (75 minutit). Nendest viimane on nö ühekordne ajakulu – kui meeskond on selle aja ühe korra kulutanud, siis edaspidi seda kulu ei ole.

Tulemused

Töögrupp genereeris kokku 490 ideed. Ajurünnaku lõpuks oli välja valitud 14 parimat ideed ja 56 ideed, mida tasub ka kaaluda. Meeleolu oli kõrgel ja mitmed ideed said päris lennukad.

Naljaga pooleks arvutasime ka välja meie liikumiskiiruse ajurünnaku ajal – see oli 14 ideed minutis kui arvestada ainult ideede genereerimise aega (35 minutit) või ca 2,3 ideed minutis kui arvestada kogu aega (sh õppimisele kulunud aeg ehk kokku 3 tundi).

Mõlemad tulemused ületavad oluliselt nö vaidlusel põhineval ajurünnakul leitavate ideede hulka ja nende leidmise kiirust.

Soovitused

Peamised soovitused ja nõuanded Sulle, kes soovid ka tõsta oma tiimi ajurünnakul leitud ideede kvaliteeti:

  • Hoia kõrget tempot – meil vaheldusid ideede genereerimise sessioonid ja valimise sessioonid iga 10 minuti tagant s.t. 10 minutit otsisime ideid, 10 minutit selekteerisime, 10 minutit otsisime jälle ideid jne. Erandiks oli üks ideede otsimise sessioon, mis oli 5 minutit. Tempo tagab ideede otsimise spontaansuse ja selle, et inimesed “läheks lahti” ning julgeks hakata ideid loopima. Valimise juures tagab tempo, et arutamisel ei minda liiga detailidesse (mis tavaliselt kipub juhtuma). Jah, saatan on peidus detailides, aga detailselt analüüsitakse vaid tipp ideid (antud juhul top14 ideid) ning seda tehakse peale ajurünnakut, mitte selle ajal. Valimise ja otsimise vaheldumine annab selle, et nö töölaud hoitakse puhtana ning lõpus ei teki tunnet, et korraga on vaja läbi sõeluda ülisuur hulk ideid (meie näites siis 490 ideed).
  • Kasuta ideede genereerimise tehnikaid. Meil olid kasutusel Slipwriting, Scamper, Brainwriting ja daVinci (juhuslik sisend ja assotsiatsioonid). See aitab hoida vajalikku tempot ning tagab, et inimesed töötavad kaasa.
  • Kui Sul on vähe aega, siis võid võtta ka ühe 20 minutilise sessiooni, mis koosneb 10 minutilisest ideede genereerimisest mingi tehnika abil ning sama pikast esmasest välja valimisest. Selline 20 minutline blokk mahub enamasti koosoleku päevakavasse ilma suurema vaevata.

Tuld! :-)

 

……
Kuidas panna oma meeskond nägema uudseid lahendusi?
……
15
JAAN
0

Kategooriad: Loovus, ideed, innovatsioon

Lihtsusta!

Toimetaja: “Mulle meeldib Sinu raamat, välja arvatud lõpp”.

Kirjanik: “Mis siis lõpul viga on?”.

Toimetaja: “See võiks algusele lähemal olla.“

Point?

Iga asja saab lihtsamaks teha. (Ma ei ütle, et seda alati vaja on, aga kaalu seda.)

Peale järgmise ajurünnaku lõppu võtke veidi aega ja arutage kõik koos – mida saate lihtsustamise eesmärgil oma välja valitud lahendustest rahumeeli maha tõmmata?

……
Kuidas panna oma meeskond nägema uudseid lahendusi?
……
3
DETS
0

Kategooriad: Loovus, ideed, innovatsioon

Mis oleks kui teaksid täpselt mida kliendid tahavad?

Tehke oma järgmisel ajurünnakul üks katse – võtke oma lahenduste nimekiri ette ja valige välja 5 kõige etemat ja 5 kõige kehvemat ideed. Kirjutage eraldi paberile ja pange seinale.

Nüüd mõelge ennast oma kõige vingema kliendi rolli ja korrake ülesannet.

Tehke seda veel üks kord olles “inimesed tänavalt”.

Pange nimekirjad kõrvuti. Võrrelge.

Mida järeldate? Muudate? Mida nüüd valite?

 

……
Kuidas panna oma meeskond nägema uudseid lahendusi?
……
26
NOV
0

Kategooriad: Loovus, ideed, innovatsioon

Kuule mees, meil on siin tõsine töö!

noor juhtTime kirjutas hiljuti sellest, miks erinevad mängud üha enam kontoritesse tulevad. Ka konsultatsioonifirma Deloitte avaldas hiljuti oma valge paberi “The Engagement Economy”, kus räägivad samast teemast – gamification kontorites. (Ei teagi, mis selle hea eestikeelne vaste oleks?)

Ma ei hakka neid refereerima – kellel on huvi loeb ise, aga lisan nendele omalt poolt juurde ühe peamise põhjuse, miks mänge tasub ärijuhtimisel kasutada (ning mis ajendas mind daVincit looma). Lisaks viitan postituse lõpus ühele konkreetsele saidile, kust saad tehnikaid, mis aitavad Sul oma tiimi edukamalt tööle panna.

Miks siis ikkagi mäng? Toon lihtsa näite. Kas tead, et ajurünnakul ei tohi ideid kritiseerida? Muidugi tead! Igaüks teab. Aga kui vaatad ringi, mis kontorites tegelikult toimub, siis jääb mulje, et enamus organisatsioonides me usume, et kui ikka tundub nõme (=uudne?) idee, siis võime selle pihuks ja põrmuks lasta ning kritiseerida nii palju kui tahame.

Sinu organisatsioonis pole nii? Tõesti? Lucky you!

Teisisõnu – me teame reegleid, aga eirame neid, sest meile tundub, et nii me jõuame kiiremini tulemuseni – praagime ju kohe kehvad ideed kiirelt välja. See on ekslik arvamus – esiteks ei ole see kooskõlas meie aju toimimise loogikaga ning teiseks… …nojah, seda teab ka tegelikult igaüks – see lihtsalt tapab initsiatiivi ja uute ideede välja pakkumine väheneb.

Ehk siis lühidalt: selline reeglite eiramine on väga ebaefektiivne viis töötamiseks.

Vaatame nüüd asja teisest küljest – me teame juba lapsepõlvest, et mängureegleid tuleb järgida ning sohki teha ei tohi. Vahel me võib olla üritame sohki teha, aga enamasti siiski toimetame reeglite alusel. Muidu lihtsalt ei saaks mängida.

Ole nüüd nutikas ja kasuta seda ära – kui inimene arvab, et ta mängib, siis ta järgib vabatahtlikult ka reegleid . See omakorda suurendab tehtava töö efektiivsust ning aitab meeskonnal saavutada paremaid tulemusi. Seega – õiged mängud suurendavad, mitte ei kahanda efektiivsust! Loomulikult on kuskil piir – kõike ei saa mängides lahendada jne, aga seda Sa tajud isegi suurepäraselt.

Lõpetuseks veel viide, kust võid edasi kaevata kui tahad oma kontoris tööga seotud mänge katsetada, panna inimesed vabatahlikult reegelid järgima ning muuta oma koosolekud ja arutelud tõhusamaks – Gamestorming.

 

……
Kuidas panna oma meeskond nägema uudseid lahendusi?
……
2
SEPT
0

Kategooriad: Uuringud, ülevaated

Siin on Sulle üks nutikust treeniv ice-breaker koosoleku algusesse

On vana tõde, et nutikus seisneb sageli olemasolevate asjade uutmoodi ühendamises või uudsel viisil kasutusele võtmises. Ja see on treenitav oskus.

Allpool pakun Sulle ühe kiire harjutuse, mida saad oma tiimiga selle oskuse treenimiseks kasutada. Oma olemuselt on see ice-breaker ehk jäämurdja ja sobib suurema koosoleku alguses ka niisama inimeste käivitamiseks.

(1) Palu igal osalejal võtta kolm paberilipikut.

(2) Palu neil kirjutada:

  • Esimesele paberile mingi objekt (Mis see on?).
  • Teisele mingi asja (ei pea olema sama asi, mis esimesel lipikul) funktsioon (Mida sellega teha saab?).
  • Kolmandale mingi asja (ei pea olema sama asi, mis esimesel lipikul) kirjeldus (Milline see välja näeb, kuidas lõhnab vmt?).

(3) Tehke kolm hunnikut – ühes on kõik objektide lipikud, teises funktsioonide lipikud ja kolmandas kirjelduste lipikud.

(4) Palu osalejatel jaguneda paaridesse. Iga paar võtab igast hunnikust ühe juhusliku lipiku, kombineerib saadud infot ning arutleb ja lepib omavahel 5-10 minuti jooksul kokku, mis uue toote nad just “leiutasid”.

(5) Palu neil tutvustada oma “tooteid” teistele paaridele.

Ole valmis täitsa jaburateks ideedeks – eesmärk ei olegi olla siin üdini ratsionaalne ja praktiline – aga ma luban, et lisaks vähem asjalikele ideedele, leiate ka täitsa arukaid ja edasi mõtlemist väärivaid ideealgatusi.

……
Kuidas panna oma meeskond nägema uudseid lahendusi?
……
28
VEEBR
0

Kategooriad: Inimesed, Loovus, ideed, innovatsioon

Maailma lihtsaim loovusstrateegia

“Ära rahuldu esimese pähe tuleva ja sobivana tunduva lahendusega,” oli USA koolitaja Roger von Oech´i vastus küsimusele “Milline on maailma lihtsaim loovuse suurendamise metoodika?“.

Kirjutan sellele kahe käega alla! Näen pidevalt sama asja – kui esimene enam-vähem sobiv idee on laual, siis on kole kiusatus kohe ellu viima tormata. Minu teada on aga matemaatika ja meditsiin ühed vähesed valdkonnad, kus on olemas nö ainuõiged vastused. Enamus valdkondades on asi sellest kaugel ning seetõttu tuleks üles otsida ka järgmised ideed.

Maailma lihtsaim loovuse suurendamise metoodika: ära rahuldu esimese pähe tuleva ja sobivana tunduva lahendusega.

Selle testimiseks, mis lainel Sinu ajurünnakule tulnud inimesed on, võid kasutada ühte lihtsat ülesannet:

  1. Palu neil kirjeldada, mis oleks maailmas teisiti kui inimesel oleks 10 sõrme asemel 14 sõrme.
  2. Jälgi, mida nad Sulle vastama hakkavad.

Esimese vastusega rahuldujad hakkavad rääkima, et näiteks tööriistad oleks teise disainiga, klaveri klaviatuur oleks ilmselt senisest erinev jmt.

Samal ajal hakkavad need, kes süvenevad ja asjade üle rohkem juurdlevad, pakkuma, et Bach oleks kirjutanud teistsugust muusikat (sest klaviatuur on ju teistsugune), juveelipoode oleks ilmselt rohkem (sest sõrmi, kuhu neid torgata on ju rohkem), tõnäoliselt ei arvutaks me kümnendsüsteemis (arvutamine ja käelised tegevused on otseses seoses) jne.

Märkad sisulist erinevust? Esimene loobib, mis pähe tuleb, teine “kaevab” sügavamalt.

Nii lihtne see ongi!

……
Kuidas panna oma meeskond nägema uudseid lahendusi?
……
7
NOV
0

Kategooriad: Loovus, ideed, innovatsioon

Hea idee tekitab alguses rohkem küsimusi kui annab vastuseid

“Ega mul siin ühtegi head ideed ei olegi,” on üks neid lauseid, mida võib daVinci mängimise ajal kõige rohkem kuulda. Ja seda hoolimata sellest, et ütlejal on tavaliselt kümneid ideid paberi peal ja pärast mängu lõppu hindab ta seda tulemuslikuks.

Mille siis asi?

Põhjuseid on mitu. Üks olulisemaid on omalaadne kuulajate ootuste juhtimine, mida me kipume tegema, et vähendada enda ebakindlust. Me justkui arvame, et selline sissejuhatus teeb kuulajad meie kohe kõlava idee suhtes leplikumaks.

Aga kust tuleb see ebakindlus ja kuidas sellest lahti saaks? Hästi lihtne – ära vaata ideed kui valmis asja, vaid vaata kui lahenduse leidmise protsessi algust. Teiste sõnadega ära hinda, mis see idee ON, vaid mõtle mis sellest TULLA SAAB.

Nagu lapsed, kes ei küsi ainult “Mis see on?”, vaid ka “Aga mida ma sellega teha saan?”.

Hea idee tekitab alguses rohkem küsimusi kui annab vastuseid. 

……
Kuidas panna oma meeskond nägema uudseid lahendusi?
……
22
SEPT
0

Kategooriad: Loovus, ideed, innovatsioon

Kuidas muuta koosolek tõhusamaks? Vol.2

Ma olen viimase kümne aasta jooksul juhtinud kümnetes ja kümnetes organisatsioonides mitmeid sadu koosolekuid, ajurünnakuid ja kohtumisi. Teen ühe väikese seeria postitusi, kus jagan mõningaid tähelepanekuid, mis selle aja jooksul tekkinud ja millest Sul on reaalset abi kui järgmine kord oma tiimi ees seisad. Eelmist postitust saad lugeda siit.

Sulle pole ilmselt uudis, et küsimused, mida koosolekul arutatakse, on oma olemuselt korduva iseloomuga s.t. me tuleme nende juurde mingi sageduse ikka ja uuesti tagasi: Kuidas tõsta müüki? Milline võiks olla järgmine kampaania? Kuidas vähendada lepingute lõpetamist jne.

Mõnikord on vaja neid asju ratsionaalselt arutada ja valida juba mõni varem proovitud lahendus. Enamasti on siiski arukas otsida ka uusi lahendusvõimalusi.

Aga mis juhtub?

Korduvate küsimuste puhul on tavalisest veel raskem inimesi “käima saada”. Nad kipuvad pakkuma ideid, mida oled juba n+1 korda kuulnud.

Sellest karist mööda triivimiseks tehke lihtne parkimismaja harjutus:

  1. Anna ajurünnaku alguses igale osalejale tühi paber ja palu tal 2-3 minuti panna kirja need ideed, mis tal olid arutluse all oleva probleemi lahendusena juba enne koosoleku algust olemas.
  2. Seejärel “parkige” need ideed kuskile ära (kleepige seinale, istuge peale, pistke kotti vmt) ja leppige kokku, et ajurünnaku jooksul te neid ei kasuta.
  3. Võtke need ideed välja peale ajurünnaku lõppu nö ideede hindamise ja järgmiste tegevuste otsustamise ajaks.
  4. Valige tegevused kõikide ideede seast.

Sel moel lood suurema eelduse, et inimesed tõesti töötavad kaasa ja pingutavad lahenduse leidmise nimel, mitte ei paku vanu, äraleierdatud ideid.

 

……
Kuidas panna oma meeskond nägema uudseid lahendusi?
……
12
SEPT
0

Kategooriad: Loovus, ideed, innovatsioon

Page 1 of 4 1234