“Ära rahuldu esimese pähe tuleva ja sobivana tunduva lahendusega,” oli USA koolitaja Roger von Oech´i vastus küsimusele “Milline on maailma lihtsaim loovuse suurendamise metoodika?“.
Kirjutan sellele kahe käega alla! Näen pidevalt sama asja – kui esimene enam-vähem sobiv idee on laual, siis on kole kiusatus kohe ellu viima tormata. Minu teada on aga matemaatika ja meditsiin ühed vähesed valdkonnad, kus on olemas nö ainuõiged vastused. Enamus valdkondades on asi sellest kaugel ning seetõttu tuleks üles otsida ka järgmised ideed.
Selle testimiseks, mis lainel Sinu ajurünnakule tulnud inimesed on, võid kasutada ühte lihtsat ülesannet:
- Palu neil kirjeldada, mis oleks maailmas teisiti kui inimesel oleks 10 sõrme asemel 14 sõrme.
- Jälgi, mida nad Sulle vastama hakkavad.
Esimese vastusega rahuldujad hakkavad rääkima, et näiteks tööriistad oleks teise disainiga, klaveri klaviatuur oleks ilmselt senisest erinev jmt.
Samal ajal hakkavad need, kes süvenevad ja asjade üle rohkem juurdlevad, pakkuma, et Bach oleks kirjutanud teistsugust muusikat (sest klaviatuur on ju teistsugune), juveelipoode oleks ilmselt rohkem (sest sõrmi, kuhu neid torgata on ju rohkem), tõnäoliselt ei arvutaks me kümnendsüsteemis (arvutamine ja käelised tegevused on otseses seoses) jne.
Märkad sisulist erinevust? Esimene loobib, mis pähe tuleb, teine “kaevab” sügavamalt.
Nii lihtne see ongi!
NOV
“Ega mul siin ühtegi head ideed ei olegi,” on üks neid lauseid, mida võib 
Mõnikord on vaja neid asju ratsionaalselt arutada ja valida juba mõni varem proovitud lahendus. Enamasti on siiski arukas otsida ka uusi lahendusvõimalusi.
Inimesed võtavad koosolekule tulles oma “seljakoti” kaasa – mõni mõtleb pooleli jäänud ülesannetele, teine sellele, mida ta pärast tegema hakkab, kolmandat segab mõni isikliku elu sündmus. Koosoleku juhina saad üsna lihtsalt aidata inimestel “kohale jõuda”.
loovus lukus? Allpool üks kiire ice-breaker, mida saad inimeste käima tõmbamiseks kasutada. Toimi järgmiselt:
