Postitused sildiga: 'analüüs'

EsilehtTag: analüüs

Kus su kritseldamismärkmik on?

Kritseldamine paneb mõtted liikuma! Seega – kas Sul on mingi toimiv süsteem oma ideevälgatuste talletamiseks?

Suvalisel ajal ja kohas?

Minu soovitus on imelihtne, isegi triviaalne, aga olen selle ise aastake tagasi taasavastanud ja julgen soovitada: osta endale (uuesti) märkmik. Ma ei mõtle kalendermärkmikku, vaid sellist, kuhu saad oma ideed kirja panna või üles kritseldada.

Kanna seda kogu aeg kaasas.

Märkmiku kasutamisel on lisaks ideevälgatuste salvestamisele (mis on peamine iva, sest kuigi sa idee tekkimise ajal usud, et sa seda ära ei unusta, on tegelikkus tavaliselt teine; ma jään vahel idee üles kirjutamiseks isegi tee äärde seisma, et mitte ideed kaotada) veel kolm suurt plussi:

  • See annab võimaluse vältida ideede kohest hindamist. Me kipume nii ajurünnakul kui ka väljaspool seda ideid üheaegselt otsima ja hindama ning oleme seetõttu liiga kriitilised. Kui aga paned ideevälgatuse kirja, siis saad hiljem mõelda, kas see on hea idee või kuulub see nende teiste hulka.
  • Nii uskumatu kui see ei tundu, teeb idee kirja panemine ruumi uute ideede jaoks – sa ei ketra enam seda esimest ideed edasi, kuna tead alateadlikult, et see on nüüd turvalises kohas salvestatud.
  • Last, but not least: pabermärkmikku saad kritseldada nii pilte kui näiteks erinevaid ideid ühendavaid noolekesi jmt. Kritseldamine, aga paneb mõtted liikuma. Sellest räägib CNN’is (ja viitab põnevatele materjalidele edasi) väga hästi ka kritseldamisguru Sunni Brown.

Ah, et miks ei või nutitelefoni, iPadi vmt samaks otstarbeks kasutada? Ilmselt võib, aga mul on erinevatest elektroonilistest vidinatest tüdimus ja olen seetõttu märganud, et üha suurema offline aja lubamine endale mõjub hästi muuhulgas ka uute ideede leidmisele. Ja elektroonilisse vidinasse on tiba keerulisem kritseldada :-).

Oma käitumisharjumuste sellele küljele inspireeris mind mõtlema täna hommikul kohatud Aristoteles Onassise soovitus Forbes’is:

Always carry a notebook. Write everything down. When you have an idea, write it down. When you meet someone new, write down everything you know about them. That way you will know how much time they are worth. When you hear something interesting, write it down. Writing it down will make you act upon it. If you don’t write it down you will forget it. THAT is a million dollar lesson they don’t teach you in business school!

Täiendus: skännisin mõned oma paberitele tekkinud ajaviite-kritseldused sisse, neid näed siin.

.

Kas oli põnev või kasulik? Hoolitse, et ka järgmised postitused Sinuni jõuaks ja liitu ideemäng “daVinci” Facebooki lehega


2
SEP
1

Kategooriad: Loovus, ideed, innovatsioon

Vanast ja habemega asjast – SWOT analüüsist

Kui keegi korraldaks võistluse, et leida kõige rohkem üleekspluateeritud “tööriist” juhtimise valdkonnast, siis oleks SWOT-analüüs üks tõsisemaid esikoha pretendente. Seda kohtab pea igas äri- ja strateegiaplaanis ja kohati on see isegi nõutud kui eriti tähtis asi :-).

Ega SWOT pole ju paha vahend (mulle erinevad maatriksid üldiselt meeldivad), aga sageli on analüüs tehtud vigaselt või pole selleni üldse jõutud. Üks enamlevinud vigu on maatriksi vale kasutamine – see täidetakse valesti, täitmisel ei olda objektiivsed ning töö lõpetakse enne, kui see tegelikult valmis on.

Ja kindlasti ei ole see mingi imerelv, mille abil saaks diagnoosida kõiki organisatsiooni ees seisvaid tänaseid ja homseid probleeme.

Kuidas SWOT analüüsi üldjuhul tehakse? Meeskond koguneb ning selgitab ajurünnaku käigus välja organisatsiooni tugevused, nõrkused, ohud ja võimalused. Siin tehakse sageli kaks esimest viga. Esimene viga on, et maatriksis ei paigutata tegureid õige nimetaja alla. Oluline on jälgida, et tugevused ja nõrkused tuleneksid ettevõtte sisekeskkonnast ning ohud ja võimalused väliskeskkonnast.

Teine viga on, et enda vastu ei olda ausad. Sageli kiputakse pilti ilustama – kõiki ohtusid ei panda kirja ja tugevusi mõeldakse juurde. Selle vältimiseks on oluline ajurünnaku käigus kirja pandud tegurid hiljem veel kord kriitiliselt üle vaadata ja veenduda nende tõepärasuses.

Kolmas viga tehakse tihti sellega, kui pärast mõjutajate väljaselgitamist arvatakse, et töö on valmis. Saadud informatsiooni ei kasutata tegevusplaanide koostamise sisendinfona, vaid seda peetakse juba lõpptulemuseks.

SWOT on tegelikult tööriist, mis aitab koguda ja süstematiseerida “toorinfot”, millega on vaja tööd edasi teha.

Sellisel moel korrastatud mõtted annavad ettevõtte juhtidele oluliselt parema pildi hetkeolukorrast ning on suurepärane alusinformatsioon ettevõtte edasiste tegevuste sõnastamiseks.

Vigade vältimiseks on kolm võimalust

  • valige üheskoos igast valdkonnast välja viis kõige olulisemat tegurit;
  • analüüsige tegureid, vastates järgmistele küsimustele:
    – kas oma tugevusi kasutades oleme võimelised ära kasutama avanevaid võimalusi (joonisel nr 1)?
    – kas oma sisemistele tugevustele toetudes oleme võimelised vastu seisma välistele ohtudele (2)?
    – ega meie sisemised nõrkused ei takista meil väliseid võimalusi enda kasukas pöörata (3)?
    – ega meie sisemised nõrkused ei tee meid väliste ohtude tõttu kergesti haavatavaks (4)?
  • tulenevalt vastustest, mõelge:
    – kas tugevused on piisavad, et nendest kujuneks pikaajalised konkurentsieelised, st kas nad on piisavalt unikaalsed ning ega nad pole konkurentide poolt liiga kergelt kopeeritavad?
    – kas nõrkused on piisavalt minimeeritud või on vaja nendega veel vaeva näha?
  • kas mõnest praegusest nõrkusest võib võimaluste rakendamisega saada tugevus?

Vat siis on ehk asjast kasu kah :-).

Ja rohkem võib selle kohta lugeda kui näiteks Googlisse panna märksõna “TOWS” või näiteks siit.

Kas oli põnev või kasulik? Hoolitse, et ka järgmised postitused Sinuni jõuaks ja liitu ideemäng “daVinci” Facebooki lehega


1
DEC
2

Kategooriad: Ärimudel