1. Kas Sinu ärimudel teeb kliendi jaoks lahkumise ajaliselt või rahaliselt kulukaks? 

Mida suurem on pingutus, aja- või rahakulu ehk inglise keeles switching cost, seda väiksem on kliendi soov pakkujat vahetada. Kui Apple tõi turule iPodi, siis Steve Job reklaamis seda lausega “thousand songs in a pocket” – see oli selge väljumisbarjääri loomine, sest klient, kes laeb kogu oma muusika iTunes’i ei viitsi naljalt sealt enam teise teenusepakkuja juurde kolida.

2. Kas Sinu ärimudel toodab korduvostusid? 

Ajalehe üksiknumbri müük kioskis on ühekordne tulu, otsekorraldusega tellimuse müük, aga korduvtulu, mis seob kliendi pikemaks ajaks, vähendab Sinu kulusid müügile ja muudav rahavood kergemini prognoositavaks.

3. Kas Su ärimudeli kulustruktuur on turgu rikkuv?

Kulude vähendamine ja kasumi maksimeerimine on tavapärane tegevus, aga mõned saavutavad selle läbi turul seni kehtivate arusaamade ja tavade murdmise. Võrdle näiteks Skype’i ja tavalisi telekomifirmasid või IKEAt ja tavalisi mööblikauplusi. Sellisel moel kulude vähendamine loob konkurentsieelise, mida ei ole konkurentidel nii kerge kopeerida. Muul moel kärpimine ei ole mingist piirist alates enam arukas ega võimalik.

Mida selle jutuga peale hakata? Kriba enda tänane ärimudel üles, loe siit ka teisi küsimusi, mõtle nende üle ja vasta nendele kõikidele ausalt. Ja siis otsusta juba vastustest lähtuvalt, kas ja mida edasi teha.

Kui oled loomeettevõtja ja tahad oma ideest vormida läbilöögivõimelist toodet, siis tegutse kiirelt – häid ideid oodatakse PESAga liituma kuni 23.juunini. Avalduse saad täita aadressil pesa.looveesti.ee. Programmi on võimalik pääseda kuni 20 tootel. PESA tooteinkubatsiooniprorgamm kestab 1 aasta.

Programm koosneb viiest etapist:

1. tootearendus;
2. turundus;
3. ettevõtlus (äriplaan);
4. finantseerimine;
5. juhtimine.

PESA on virtuaalne inkubaator, mis pakub Sulle:

1. koolitused (etapis 8 nädalane koolitustsükkel);
2. mentor (etapis kaasatud valdkonna ekspert);
3. virtuaalne mänedžer (personaalne virtuaalne abiline);
4. lai valik virtuaalseid tööriistu (sh iPlanner, lai valik näidisdokumente, nõudeid ja juhendeid);
5. garanteeritud kvaliteediga teenuseosutajate andmebaas (nt. raamatupidamine, õigus, kujundus jmt).

Avaldust täitma >>

Poliitikud räägivad ettevõtluskeskkonna paremaks muutmisest ja väikeettevõtluse toetamisest, EAS ja Töötukassa jagavad alustajatele toetusi küsides enne näha äriplaani, alustada plaaniv ettevõtja läheb ja näitab äriplaani…   ….mille ta on enne lasknud mõnel konsultandil kokku kirjutada.

Mis selle mõte on?

Olles kümmekond aastat ise äriplaane nõustanud (sh ka lihtsalt kokku kirjutanud), kaks aastat konkursile “Ajujaht” esitatud ideid hinnanud ning viimased viis aastat seda erinevates ülikoolides tudengitele õpetanud, pakun välja järgmised sisulised sammud alustajatele suunatud toetuste lihtsamaks tegemiseks ning ettevõtete õnnestumise tõenäosuse hüppeliseks parandamiseks:

1. Ametkonnad, lõpetage äriplaani küsimine. Niikuinii on pigem tõenäoline, et alustaja ei ole seda ise teinud.
2. Selle asemel peaks taotleja esitama kaks asja: ärimudeli (1-2 lk) ja finantsprognoosid.
3. Lisaks peab taotleja komisjoni ees oma äriideed presenteerima (uskumatu kui nigel see oskus on) ning vastama küsimustele.
4. Lõpetage pikkade ja igavate ettevõtluskursuste tegemine. Olen nõus, et seaduseid ja muud igavat peab tundma, aga uskuge mind – selleks ajaks kui tulevasel ettevõtjal tööohutuse alaseid vmt teadmisi vaja läheb on need niikuinii tal meelest läinud. Õpetage parem esinemisoskust, oma idee müümise oskust, enesekindlust, ärimudeli koostamist, rahavoogude planeerimist jmt, mida tal kohe vaja läheb. Kui neid oskuseid ei ole, siis ei jõuagi ta nii kaugele, et oleks tööohutuse pärast pead vaja vaevata..

Mida see annab? Väga palju:

1. Vähem sisutühja pahna tootmist taotleja-konsultandi tiimi poolt.
2. Vähem olukordi, kus taotleja mõistatab mida hindaja lugeda tahab ja hindaja mõistatab, mida taotleja tegelikult teha plaanib.
3. Tekib võimalus vahetu kontakti käigus hinnata, kas inimesel silm särab ja nupp nokib.
4. Kogu protsess nõuab vähem inimtunde ehk taotlemine ja menetlemine muutub tõhusamaks.
5. Eelnevast tulenevalt läheb raha õigemasse kohta ning alustavate ettevõtete ellujäämise tõenäosus kasvab.

Olen neid siin leidmise hetkel erinevates postitustes varem maininud, aga nüüd olen neid ise erinevates olukordades kasutanud ja otsustasin need koos oma kommentaaridega ühte postitusesse kokku koguda.

• BMDesigner. Online töövahend, mis eeldab, et registreerud (saad seda teha ka näiteks Google või Twitteri konto kaudu). Saad salvestada erinevaid ärimudeleid ja neid hiljem täiendada. Võimalus ka teiste ärimudeleid vaadata ja kommenteerida (eeldusel, et autorid on need avalikuks vaatamiseks välja pannud). Samas ega seal suurt asjalikku vaadata pole :-). Valmis mudeli saad pildi või slaidiprogrammiga endale alla laadida. Soovi korral saad ka oma lehele kleepida (embed). Üsna mugav kasutada kui tahad üksi arvutis töötada.
• GoogleDocsis asuv ärimudeli online tööriist. Siin on võimalik imiteerida töötamist post-it paberitega. Nagu GoogleDocsis ikka on seda võimalik endale alla laadida, teistega jagada või üheskoos muuta. Kui võtta kõrvale näiteks Skype kõne, siis on võimalik üsna edukalt töötada meeskonnaga, mis asub mööda maailma laiali. Olen edukalt proovinud :-). Grupis töötamiseks eelmisest mugavam. NB! Post-it paberite liigutamine on veidi kohmakas. Tee nii: aseta kursor Post-it‘i nurga juurde, vajuta hiire vasak klahv alla ja hoides seda all liigu diagonaalis üle märkmepaberi ja kui all nurgas hiireklahvi lahti lased, siis peaks olema markeeritud nii tekst kui Post-it. Siis tee kopi-peist uude kohta.
• Business Model Canvas Poster – Alexander Osterwalderi poolt pakutav pdf formaadis poster, mille saad välja printida (NB! Hästi suur.), seinale kleepida ja siis näiteks post-it paberitega täita. Hea töövahend samas ruumis asuva grupiga töötamiseks.
• Ma ise ei ole küll Apple austaja, aga nendele kes on – tulemas on ka iPadi versioon.

Kui tead veel mingit head töövahendit, siis oleks vahva kui lisaksid selle kommentaarina siia alla.

Kui Sa aga tahad oma ärimudeli selle sama Osterwalderi metoodika alusel arvutis kirja panna ja seda kolleegidega jagada, siis vajad midagi etemat. Eriti vahva oleks vist kui ei peaks seda e-mailiga üksteisele saatma vaid saaks töötada ühe dokumendiga?

Ma usun, et hea põhi selleks on olemas GoogleDocsis.

Kellel pole Alexander Osterwalderi ärimudeli arendamise metoodikaga enne kokkupuudet olnud, siis siin on minu slaidid, kust saab esmase ülevaate.

NB! See on väga suur – mõeldud seinale kleepimiseks – tavalise kontori printeriga seda ei prindi .

* eurorahakraan :-)

Läheb küll kuidagi kole-euroraha blogiks see jutt siin :-), aga olgu siis pealegi.

Täna andis Parts allkirja määrusele, mis tõstab alustava ettevõtte stardi- ja kasvutoetuste summasid vastavalt 100 000 ja 500 000 kroonini. Omafinantseeringu määr vähenes starditoetusel 20%-le (seni 25%) ja kasvutoetusel 35%-le (seni 50%).

Mõned muutused veel:

• nüüd neid toetusi taotleda ka Tallinna ettevõtted;
• otsus lubatakse nüüd teha 10-20 päevaga.

Taotlemiseks tuleb esitada äriplaan, finantsprognoosid, hinnapakkumised ning infot senise tegevuse ja ettevõtja kohta.