View more presentations from Indrek Maripuu.
Kas oli põnev või kasulik? Hoolitse, et ka järgmised postitused Sinuni jõuaks ja liitu ideemäng “daVinci” Facebooki lehega
25
NOV
NOV
0
* eurorahakraan :-)
Läheb küll kuidagi kole-euroraha blogiks see jutt siin :-), aga olgu siis pealegi.
Täna andis Parts allkirja määrusele, mis tõstab alustava ettevõtte stardi- ja kasvutoetuste summasid vastavalt 100 000 ja 500 000 kroonini. Omafinantseeringu määr vähenes starditoetusel 20%-le (seni 25%) ja kasvutoetusel 35%-le (seni 50%).
Mõned muutused veel:
- nüüd neid toetusi taotleda ka Tallinna ettevõtted;
- otsus lubatakse nüüd teha 10-20 päevaga.
Taotlemiseks tuleb esitada äriplaan, finantsprognoosid, hinnapakkumised ning infot senise tegevuse ja ettevõtja kohta.
Kas oli põnev või kasulik? Hoolitse, et ka järgmised postitused Sinuni jõuaks ja liitu ideemäng “daVinci” Facebooki lehega
5
AUG
AUG
Lihtne on öelda, et ettevõte peab olema uuenduslik, aga kust siis pihta hakata? Ma võin ju laua taga istuda ja vahvaid ideid välja mõelda, aga kust ma tean, mida tegelikult tahetakse ja kus võimalused peidus on?
Umbes sellised küsimused küsis minult eile üks tegutseva ettevõtte juht. Mõned mõtted, mida väliskeskkonnas tasub vaadata ja mille üle aeg-ajalt mõelda:
- Uued leiutised ja avastused – võib saada uusi ideid mida rakendada, Eesti asjadest teeb ülevaadet näiteks blogi IPEstonia ja tasub pilk peal hoida ka nende Twitteri kontol. Euroopa asju vaata näiteks European Patent Office lehelt.
- Rahvastiku muutused – vananemine, vähenemine jmt – mis võimalused nendest tekivad?
- Ootamatud sündmused või oodatud tegevuste ootamatud tulemused - äkki avastad mingi uue trendi enne kui kõik teised?
- Erinevused turgude vahel – näiteks sisendite hinnaerinevusest tulenavalt soodsama toote pakkumine vmt.
- Muudatused valdkonnas – äkki mingi leiutis või kellegi poolt asjade senisest erinevalt tegemine käivitab revolutsiooni sinu tegevusvaldkonnas?
Aga see kõik on kasutu seni kuni sa ei tee endale oma ajagraafikus vaba aega eelnevaga tegelemiseks ja mõtlemiseks. Miks mitte võtta üks päev kuus kus jätad arvuti koju ja tegeled lugemise ja mõtlemisega?
Ja veel – sa oled see, mis meedia mõjusfääris sa elad. Milliseid välismaiseid meediaväljaandeid jälgid, et oma valdkonna ning keskkonna arengul mujal maailms pilk peal hoida?
Kas oli põnev või kasulik? Hoolitse, et ka järgmised postitused Sinuni jõuaks ja liitu ideemäng “daVinci” Facebooki lehega
30
JUL
JUL
Ma tean küll, et kui ühte lausesse panna kokku sõnad “sotsiaalne” ja “Rootsi”, siis enamustele meenuvad esmalt kõrged maksud :-). See pole aga see, millest ma kirjutada tahan – pigem pean silmas ettevõtete sotsiaalset vastutust.
Rootsis Järnas loovuskoolitusel olles sattusin lugema ühest kohalikust pangast, mille nimi võiks Eesti keeles olla ökopank (Rootsi keeles Ekobanken). Nende kohta saab täpsemalt lugeda siit. Lühidalt öeldes on nende idee aga lihtne – väike pank, kus töötab 9 inimest, millel on 3.200 klienti ja mis haldab ca 400 mln SEK ulatuses raha ning mis kasvab keskmiselt 20% aastas – nad pole mitte ainult positsioneeringu poolest, vaid ka sisuliselt sotsiaalselt vastutustundlik ettevõte. Näiteks laenavad nad raha vaid nendele projektidele, mis nende arvates maailma paremaks muudavad. Muuhulgas püüdlevad nad totaalse läbipaistvuse poole – näiteks avaldavad nad oma laenusaajate nimed ja tegevusalad.
Sellele kõige lähedasemat mõtteviisi olen Eestis kohanud Heateo Sihtasutuses, mis sisuliselt on sotsiaalsete ettevõtete inkubaator (vt Artur Taevere slaide või kuula Ööülikooli). Samal ajal kui ka hea tuttav Aivar Haller räägib, et ideaalses ettevõttes võiks kõik numbrid olla kõigile avalikud – läbipaistvus, kui asju õigesti ja õiglaselt ajada, võiks Aivari arvates anda tohutu “poweri”.
Ekobank sai hiljuti 10 aastaseks ja juubeliüritusel käis esinemas ka Filipiinidelt pärit kirjanik, mõtleja ja ühiskonna aktivist Nicanor Perlas. Temast saab lähemalt lugeda tema kodulehelt ja tema blogist. Tegemist on mehega, kes on väsimatu (juba ligemale 40 aasta vältel) tasakaalustatud ja demokraatliku ühiskonna eest võitleja, muuhulgas on ta lubanud 2010 aastal kandideerida Filipiinide presidendiks ning 2003 aastal on ta saanud Right Livelihood Award´i (see on tuntud ka kui alternatiivne Nobeli auhind).
Perlas esitas ka oma nägemuse finantskriisist välja tulemise võimalustest – lühidalt öeldes peaksime oma tööstuslikult mõtlemisel põhinevast ning vaid kasvule orienteeritud majandusest jõudma solidaarse majanduseni. Solidaarne ei pruugi siinkohal tähendada sotsialismi, vaid pigem richardbransonlik äri-saab-ja-peab-maailma-paremaks-muutma filosoofia. Mis tegelikult jõuab välja küsimuseni, mis võib tunduda kulunud ja kasutu – mis on Sinu organisatsiooni missioon ja visioon? Miks olemas olete ja kuhu tahate jõuda? Enda, võib olla veidi idealistliku, arusaamise esitan paari järgmise postituse jooksul.
(Suurendamiseks kliki pildil)
Kas oli põnev või kasulik? Hoolitse, et ka järgmised postitused Sinuni jõuaks ja liitu ideemäng “daVinci” Facebooki lehega
28
JUL
JUL
Eile tekkis ühe firmajuhiga vana ja kulunud arutelu teemal, kas innovatsioon on sõnakõlks või mitte. Pidev uuendamine ja uute võimaluste otsimine tundub nagu arukas, vajalik ja loogiline, aga kas Eestis on mingeid käega katsutavaid tulemusi, küsis ta.
Otsisin siis välja uuringud, mis Eestis tehtud on. Kuna midagi väga värsket ei ole, siis põhinevad allolevad numbrid mitte just kõige värskemalt analüüsil – 2007 aastal EASi poolt tellitud uuringul “Eesti ettevõtete innovaatilisus 2004-2006″, aga ma ei usu, et suur pilt väga oluliselt masu ajal muutunud on.
Mis sealt siis silma jäi? EASi kriteeriumite järgi võib ca pooli Eesti firmasid (48%) liigitada uuenduslikeks, nendest omakorda 40% (firmade koguarvust seega ca 19%) omavad tootearendusalaseid koostöölepinguid teiste firmade või ülikoolidega.
Kui võrrelda uuenduslike firmade tulemusi (arvestamata valdkondade erinevusi jmt) nende teistega, siis uuenduslike firmade kasum kasvas kahe aasta jooksul 2,14 korda rohkem (vastavalt 47% ja 22%), eksport 2,56 korda rohkem (41% ja 16%) ning käive töötaja kohta 1,72 korda rohkem (31% ja 18%).
Nelja enim välja toodud innovatsiooni takistava teguri seas kolm olid seotud rahaga:
- liiga kallis (kas ärimudeli ebaselgus – ei tea kuidas raha tagasi teenida?);
- rahastamisallikate nappus ettevõttes;
- puudusid ettevõttevälised finantseerimisallikad.
Arengufond on oma tulevikustsenaariumide uuringus toonud välja, et meie ettevõtete seas valitseb kaks kurvakstegevat trendi:
- madala tootlikkusega valdkonnas tegutsevad firmad maadlevad kasvavate kuludega ning on seetõttu omalaadses nõiaringis, kust ei saa välja kui jätkata seniseid tegevusi;
- kõrge tootlikkusega firmad kasvasid eelkõige siseturu kiire kasvu, mitte uuenduslikkuse tõttu.
Mida siis teha?
- Võta aega ja mõtle läbi senised tegevusvaldkonnad ja tooted, proovi hinnata nende potentsiaali lähtuvalt konkurentsi-, turu- ja tarbijakäitumistrendidest. Alguses polegi vaja mingeid keerulisi metoodikaid või maatrikseid – arutage lihtsalt oma meeskonnas need asjad läbi.
- Korralda üks põhjalik ajurünnak (kasutades näiteks Ideemängu), et loovalt mõelda, millised oleks uued võimalused.
- Vaata mida EAS pakub – näiteks Klastriprogramm oma valdkonnas koostöö tegemiseks, Innovatsiooniosakute programm intellektuaalomandi kaitsmiseks, eksporditoetus välisturule müümiseks, tootearenduse toetus.
- Olen nõus kihla vedama, et kui oled eelmised punktid läbi töötanud, siis on sul päris hea ettekujutus olemas mida edasi teha ja kuidas uuendustest kasu lõigata.
Võta ühendust – heameelega tulen ja mõtlen ka kaasa!
Kas oli põnev või kasulik? Hoolitse, et ka järgmised postitused Sinuni jõuaks ja liitu ideemäng “daVinci” Facebooki lehega
15
JUL
JUL
15.oktoobril kell 10 algab Pärnus kannapööre juhtimismõtlemises. See on tänavuse Pärnu Juhtimiskonverentsi teema.
Viime seal koos Thomas Hagbard´iga (Rootsi, www.idespelet.se/index.php/en) läbi praktilise loovuse töötoa. Töötoas mängime Ideemängu ja arutleme konverentsil aktuaalsete teemade üle, ühtlasi õpime ülesannetele loovalt lähenema. Thomas on mängu üks loojatest, ta on viimase kümne aasta jooksul juhtinud enam kui 350 töötuba.
Arutluse alla tulevad järgmised teemad:
- kannapööre teadmiste omandamises;
- kannapööre ettevõtlikkuses;
- kannapööre võrgustumises.
Ideemängu loomise aluseks on Alex Osborn´i ajurünnakute metoodika, Edward de Bono lateraalne mõtlemine, Genrich Altshuller´i Triz metoodika.
Vaata kogu kava siit. Tuled ju kohale? :-)
Kas oli põnev või kasulik? Hoolitse, et ka järgmised postitused Sinuni jõuaks ja liitu ideemäng “daVinci” Facebooki lehega
4
JUL
JUL
Sattusin lugema Saatchi & Saatchi endise tegevdirektori Paul Arden´i raamatut “Ükskõik, mida mõtlete, mõelge vastupidi“. Seal on lugeda vähe, aga mõelda palju – raamatu tutvustus ütles, et see purustab ükskõik mille, mida olite harjunud mõtlema – isegi kui te ei teadnud, et seda mõtlesite :-). Ega iga hinna eest oponeerimine teab mis arukas ei ole. Aga kõik tema väited tasub kõrvade vahelt käbi lasta küll. Kahju ei tee.
Üks hea mõttekäik mis sealt meelde jäi – kujuta ette, et lähed ujuma. Alasti. Ja siis kui oled kaldast piisavalt kaugel, aga siiski madalas vees, näed kuidas kolleegid tulevad paadiga sinu poole. Nemad pole sind veel märganud. Mida teed? Paul Arden väidab, et enamus meist kataks kinni piirkonna kus kõht ja jalad korraga nime kaotavad. Instiktiivselt. Aga kui paljud kolleegid teid sealt piirkonnast ära tunnevad? Äkki peaks katsuma näo ära varjata? :-)
See on tegelikult vana jutt – on palju tegevusi, mida me teeme automaatselt ja ilma mõtlemata. Ja teeme neid nii nagu sajad tuhanded teised inimesed. See aga, väidab Arden, vähendabki oluliselt meie eduvõimalusi.
Mõned aastad tagasi pani Innovation Lab kirja 10 umbes analoogset soovitust, mida järgida kui tahate paremaid tulemusi saavutada. Ma hetkel ei leidnud seda linki üles, aga mõned meeldejäänud asjad on allpool kirjas. Vaata neid punkte ja mõtle oma organisatsiooni pale – kuidas on sul asjad korraldatud?
- Väldi lõpule viimist. Informatsiooni üleküllus ja turu võime kiirelt uusi tooteid luua, on loonud situatsiooni, kus iga toode peab olema natuke „pooleli”. Edukas toode peab olema valmis pidevateks muutusteks, täiendusteks, valmis reageerima uutele ettepanekutele. Sellise valmisolekuga saate ka lihtsalt, kiirelt ja odavalt kõrvaldada kõik võimalikud vead, mis toote juures ette võivad tulla.
- Rakenda tööle valed inimesed. Kas sinu personaliosakond on teinud tubli tööd ja välja töötanud testi vormid, mille abil hinnata inimeste sobivust oma ametikohale? Ühesugused testid paigutavad ametisse ühesuguseid inimesi, kes mõtlevad ja käituvad ühtemoodi. Kas siit tulevad kick-ass ideed? Võta normijärgsete töötajate sekka meelega neid inimesi, kelle mõttemaailm ei allu normidele ja kes toovad sisse uusi ja värskeid ideid.
- Ära mõtle liiga palju tulevikule. George Orwell uskus, et inimene saab ainult sellise tuleviku, nagu ise tahab. Liiga paljud inimesed arvavad, et tulevik on ainult mineviku pikendus. Targem on unustada nii minevik kui tulevik ja maksimaalselt kasulikult kasutada ära käesolev hetk. Leidub juba ka ettevõtteid, kes on loobunud eelarve kirjutamisest (äriplaan tehakse niikuinii enamus juhtudel vaid finantseerija jaoks, kahjuks), sest see seab liiga jäigad piirid ja limiidid sellele, mis juhtuma hakkab. Need ettevõtted on muudatuste ja kohandumise usku ning hoiavad ennast valmis muudatuste ja nõudmistega kaasa minema.
- Ole ettevaatlik juhtimisteooriate rakendamisega. Juhtimisteooriad luuaks mõne läbimurdvalt uuendusliku näite baasil, aga mitte kunagi vastupidi :-). Ja mida uut ja unikaalset saab õppida raamatust, mida müüakse üle maailma 500 000 eksemplari? Kõige paremad strateegiad ja juhtimisteooriad on enda loodud straeetgia ja juhtimisteooria. Seega võta ka neid postitusi siin pigem käivitajatena, mitte tõena :-).
- Ära leiuta uusi tooteid. Juba aastal 1898 teatas Ameerika Patendiamet, et kõik, mida on võimalik leiutada, on juba leiutatud :-). On üdini vale arusaam, et innovatsioon on millegi leiutamine, mida ei ole keegi kunagi varem näinud. Innovatsioon on eelkõige olemasolevale uue rakenduse leidmine. Kasutage oma aega ja energiat targalt ning kasutage ära olemasolevate toodete potentsiaal.
Kas oli põnev või kasulik? Hoolitse, et ka järgmised postitused Sinuni jõuaks ja liitu ideemäng “daVinci” Facebooki lehega
25
MAY
MAY
Idris Mootee kirjutab oma blogis, et hoolimata sellest, et on kirjutatud sadu ja tuhandeid artikleid ja raamatuid uute ideede leidmise viisidest, on neist sageli vähe abi. Seda seepärast et tähelepanu alt on väljas kuidas nendest ideedest toimiv ärimudel välja võluda. Allolevatel slaididel võtab ta kokku, mis tema arvates on suurimad innovatsiooniga seotud väärarvamused.
hoolimata sellest, et on kirjutatud sadu ja tuhandeid artikleid ja raamatuid uute ideede leidmise viisidest, on neist sageli vähe abi. Seda seepärast et tähelepanu alt on väljas kuidas nendest ideedest toimiv ärimudel välja võluda. Allolevatel slaididel võtab ta kokku, mis tema arvates on suurimad innovatsiooniga seotud väärarvamused.Ega need polegi väga uudsed mõtted, aga hästi kokku võetud ja ma usun, et vajalikud põhimõtted, mida tasub aeg-ajalt üle sirvida. Vaimukas kah :-).
Ja veel – oleme juhtimisportaalis avaldanud ka Idrise mõtteid ja lugusid innovatsioonist. Üks mis mulle eriti meelde on jäänud oli järgmine. Viini helilooja Frank Schubert ammutas sageli muusikalist inspiratsiooni oma kohviveskist. Ta tõlgendas kohviveski kaootilisi helikõrgusi ja rütme muusikakäikudena. Kui ta kohvi jahvatades kuulis midagi „originaalset,“ läks ta otse klaveri juurde, et otsida üles noodid ja fraasid, mis meenutaksid kohviveskist kostunud helisid. Sellist kuulmist nimetavad psühholoogid kõla-assotsiatsiooniks. Nii et – otsi ideid igalt poolt. Näiteks kohviveskist :-).
View more presentations from Idris Mootee.
Kas oli põnev või kasulik? Hoolitse, et ka järgmised postitused Sinuni jõuaks ja liitu ideemäng “daVinci” Facebooki lehega
21
MAY
MAY
