Poliitikud räägivad ettevõtluskeskkonna paremaks muutmisest ja väikeettevõtluse toetamisest, EAS ja Töötukassa jagavad alustajatele toetusi küsides enne näha äriplaani, alustada plaaniv ettevõtja läheb ja näitab äriplaani…   ….mille ta on enne lasknud mõnel konsultandil kokku kirjutada.

Mis selle mõte on?

Olles kümmekond aastat ise äriplaane nõustanud (sh ka lihtsalt kokku kirjutanud), kaks aastat konkursile “Ajujaht” esitatud ideid hinnanud ning viimased viis aastat seda erinevates ülikoolides tudengitele õpetanud, pakun välja järgmised sisulised sammud alustajatele suunatud toetuste lihtsamaks tegemiseks ning ettevõtete õnnestumise tõenäosuse hüppeliseks parandamiseks:

1. Ametkonnad, lõpetage äriplaani küsimine. Niikuinii on pigem tõenäoline, et alustaja ei ole seda ise teinud.
2. Selle asemel peaks taotleja esitama kaks asja: ärimudeli (1-2 lk) ja finantsprognoosid.
3. Lisaks peab taotleja komisjoni ees oma äriideed presenteerima (uskumatu kui nigel see oskus on) ning vastama küsimustele.
4. Lõpetage pikkade ja igavate ettevõtluskursuste tegemine. Olen nõus, et seaduseid ja muud igavat peab tundma, aga uskuge mind – selleks ajaks kui tulevasel ettevõtjal tööohutuse alaseid vmt teadmisi vaja läheb on need niikuinii tal meelest läinud. Õpetage parem esinemisoskust, oma idee müümise oskust, enesekindlust, ärimudeli koostamist, rahavoogude planeerimist jmt, mida tal kohe vaja läheb. Kui neid oskuseid ei ole, siis ei jõuagi ta nii kaugele, et oleks tööohutuse pärast pead vaja vaevata..

Mida see annab? Väga palju:

1. Vähem sisutühja pahna tootmist taotleja-konsultandi tiimi poolt.
2. Vähem olukordi, kus taotleja mõistatab mida hindaja lugeda tahab ja hindaja mõistatab, mida taotleja tegelikult teha plaanib.
3. Tekib võimalus vahetu kontakti käigus hinnata, kas inimesel silm särab ja nupp nokib.
4. Kogu protsess nõuab vähem inimtunde ehk taotlemine ja menetlemine muutub tõhusamaks.
5. Eelnevast tulenevalt läheb raha õigemasse kohta ning alustavate ettevõtete ellujäämise tõenäosus kasvab.

Toetust tehnoloogia soetamiseks saavad taotleda kõik ettevõtjad, kes tegutsevad või soovivad tegutsema hakata töötleva tööstuse valdkonnas. Väikese ja keskmise suurusega ettevõtja saab toetust kuni 40 protsenti ja suurettevõtja kuni 20 protsenti tehnoloogia maksumusest.

See voor kuulutatakse välja jaanuar lõpus. Eelmine aasta toimunud kahes taotlusvoorus sai toetust ligikaudu 110 ettevõtjat summas 580 miljonit krooni.

Taotluse kõige mahukam lisadokument on äriplaan. Ära jäta asja viimasele hetkele – võta ühendust ja hakkame selle kokkupanemisega kohe pihta!

Kellele?

Tugipaketis välja pakutud neli abimeedet on mõeldud väikese ja keskmise suurusega Eesti eksportivate ettevõtete finantseerimisprobleemide leevendamiseks. Toetust saavad taotleda:

• töötleva tööstuse, 
• ehituse, 
• hulgi- ja jaekaubanduse, 
• transpordi ja side, 
• majutuse, 
• toitlustuse ja äriteeninduse valdkonnas tegutsevad ettevõtted. 

Toetust ei saa taotleda:

• põllumajanduses, 
• jahinduses, 
• metsamajanduses, 
• kalanduses, 
• kinnisvara alal, 
• finants- või riigisektoris tegutsevad ettevõtted. 

Summad

Maksimaalne laenusumma ühele ettevõttele võiks olla 30 miljonit krooni ning ekspordi osakaal ettevõtte käibest peaks olema vähemalt 20%.

Mis ja mille jaoks?

Ettevõtete tugipakett:

1. KredExi laenukäenduste limiiti suurendatakse 800 miljonilt kroonilt 1,5 miljardi kroonini.
2. Ekspordigarantiide limiiti  suurendatakse 1 miljardilt kolmele miljardile kroonile. KredExi väljastatavate ekspordigarantiide põhimõtteid muudeti, et aidata kaasa ekspordi elavdamisele riskide maandamise kaudu. Muudatuste eesmärk on suurendada garantiiskeemi riskide võtmise võimet ning tagada eksportijatele stabiilsus ekspordigarantiide pakkumisel. Uus rakendusmehhanism võimaldab senisest oluliselt ulatuslikumalt väljastada ka lühiajalisi ekspordigarantiisid, mille järele on ettevõtjate seas praegu eriti suur nõudlus.
3. Ettevõtetele, kelle omafinantseeringu määr jääb panga silmis liiga madalaks,  pakutakse omakapitali laenu. Võrreldes senise allutatud laenuga (KredExi Kapitalilaen) oleks väljaandmise tingimused soodsamad – väiksem erikontrolli maht, intress sõltuvuses edukusest, pikem maksepuhkus, soodsam ja ajatatud intress.
4. Finantsturgudelt hangitakse täiendavat ressurssi, et seda pankadele soodsama intressiga edasi laenata. Riigi nullintressiga ressursi kombineerimisel soodsa võõrfinantseeringuga saab kaalutud keskmise intressi tuua madalamale turul tavatingimustel pakutavast parimast intressist.

Paljudele seda jätkub ja millal saab?

5,7 miljardit kroonise tugiprogrammiga saab toetada 1300 ettevõtet, mis moodustavad 45% sihtgrupi ettevõtete arvust.  

Toetusprogrammi võimalikult kiireks ellu viimiseks töötavad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Rahandusministeerium välja rakenduskava ning vajalikud on ka mõned seadusemuudatused, mille tegemiseks ei tohiks kuluda üle paari kuu. 

Kui Sulle tundub, et siit võiks abi olla, siis võta ühendust – ma aitan hea meelega!

EASi nõukogu kinnitas hiljuti EASi järgmise aasta tegevuste mahuks 5,2 miljardit krooni. Tegevusmahud kasvavad peaaegu kahekordseks. Kõige rohkem vahendeid suunatakse 2009. aastal:

• ettevõtete tehnoloogilise ja tootearendusvõimekuse tõstmisele – 1,36 miljardit,
• ettevõtete ekspordivõimekuse tõstmisele ja välisturgudel edukama tegutsemise toetamisele – 345 miljonit,
• ettevõtete võimekuse arendamisele, sh tööstusettevõtete tehnoloogiainvesteeringute toetamisele – 408 miljonit,
• turismi arendamisele – 406 miljonit.