* eurorahakraan :-)

Läheb küll kuidagi kole-euroraha blogiks see jutt siin :-), aga olgu siis pealegi.

Täna andis Parts allkirja määrusele, mis tõstab alustava ettevõtte stardi- ja kasvutoetuste summasid vastavalt 100 000 ja 500 000 kroonini. Omafinantseeringu määr vähenes starditoetusel 20%-le (seni 25%) ja kasvutoetusel 35%-le (seni 50%).

Mõned muutused veel:

• nüüd neid toetusi taotleda ka Tallinna ettevõtted;
• otsus lubatakse nüüd teha 10-20 päevaga.

Taotlemiseks tuleb esitada äriplaan, finantsprognoosid, hinnapakkumised ning infot senise tegevuse ja ettevõtja kohta.

Toetuse taotlemiseks piisab, kui täita avaldus ning lisada sellele koolituspakkumised ja firma finantsaruanded. Aga kuna toetust saab taotleda kord aasta jooksul, seega tuleb oma koolitusvajadused eelnevalt läbi mõelda.

Vaata ka loovuskoolitust, kui tellid selle koolituse, siis vormistame toetusdokumendid Sinu eest!

Otsisin siis välja uuringud, mis Eestis tehtud on. Kuna midagi väga värsket ei ole, siis põhinevad allolevad numbrid mitte just kõige värskemalt analüüsil – 2007 aastal EASi poolt tellitud uuringul “Eesti ettevõtete innovaatilisus 2004-2006″, aga ma ei usu, et suur pilt väga oluliselt masu ajal muutunud on.

Mis sealt siis silma jäi? EASi kriteeriumite järgi võib ca pooli Eesti firmasid (48%) liigitada uuenduslikeks, nendest omakorda 40% (firmade koguarvust seega ca 19%) omavad tootearendusalaseid koostöölepinguid teiste firmade või ülikoolidega.

Kui võrrelda uuenduslike firmade tulemusi (arvestamata valdkondade erinevusi jmt) nende teistega, siis uuenduslike firmade kasum kasvas kahe aasta jooksul 2,14 korda rohkem (vastavalt 47% ja 22%), eksport 2,56 korda rohkem (41% ja 16%) ning käive töötaja kohta 1,72 korda rohkem (31% ja 18%).

Nelja enim välja toodud innovatsiooni takistava teguri seas kolm olid seotud rahaga:

• liiga kallis (kas ärimudeli ebaselgus – ei tea kuidas raha tagasi teenida?);
• rahastamisallikate nappus ettevõttes;
• puudusid ettevõttevälised finantseerimisallikad.

Arengufond on oma tulevikustsenaariumide uuringus toonud välja, et meie ettevõtete seas valitseb kaks kurvakstegevat trendi:

• madala tootlikkusega valdkonnas tegutsevad firmad maadlevad kasvavate kuludega ning on seetõttu omalaadses nõiaringis, kust ei saa välja kui jätkata seniseid tegevusi;
• kõrge tootlikkusega firmad kasvasid eelkõige siseturu kiire kasvu, mitte uuenduslikkuse tõttu.

Mida siis teha?

1. Võta aega ja mõtle läbi senised tegevusvaldkonnad ja tooted, proovi hinnata nende potentsiaali lähtuvalt konkurentsi-, turu- ja tarbijakäitumistrendidest. Alguses polegi vaja mingeid keerulisi metoodikaid või maatrikseid – arutage lihtsalt oma meeskonnas need asjad läbi.
2. Korralda üks põhjalik ajurünnak (kasutades näiteks Ideemängu), et loovalt mõelda, millised oleks uued võimalused.
3. Vaata mida EAS pakub – näiteks Klastriprogramm oma valdkonnas koostöö tegemiseks, Innovatsiooniosakute programm intellektuaalomandi kaitsmiseks, eksporditoetus välisturule müümiseks, tootearenduse toetus.
4. Olen nõus kihla vedama, et kui oled eelmised punktid läbi töötanud, siis on sul päris hea ettekujutus olemas mida edasi teha ja kuidas uuendustest kasu lõigata.

Võta ühendust – heameelega tulen ja mõtlen ka kaasa!

* ökograffity :-)

Sügisel avatakse Euroopa Liidu ökoinnovatsiooni programm, mis on suunatud väike ja keskmise suurusega ettevõttetele. Programmi maht on 30 miljonit eurot. Programm toetab uute “roheliste” toodete ja tehnoloogiate turuletoomist ja edasist juurutamist ning programmi raames finantseeritakse kuni 50% projekti kogukuludest.

Projektide esitamise tähtaeg on 10. september 2009!

Programm on suunatud eelkõige organisatsioonidele, kes on välja töötanud keskkonnatoote või -teenuse, juhtimistava või toimingu ning oma olemasolu juba õigustanud, kuid mida mingil põhjusel veel ulatuslikult ei turustata. Programmi raames toetatakse eri sektorite öko-innovaatilisi projekte, mis aitavad vältida või vähendada keskkonnamõju või olemasolevaid ressursse võimalikult efektiivselt ära kasutada.  Taotlusvoor keskendub järgmistele valdkondadele:

• materjalide jäätmekäitlus (sorteerimine, uued jäätmekäitlusprotsessid jne),
• ehitus (uuenduslikud ehitusmaterjalid, ehitusprügi sorteerimine, taaskasutamine,
• jäätmekäitlus, innovatiivsed veesüsteemid),
• toiduainetööstus (uued pakendid, efektiivsem veekasutus tootmises jne),
• keskkonnasõbralik ettevõtlus ja arukas ostukäitumine (loodussõbralikud ostuotsused, energiasäästlik lähenemine, ettevõtte keskkonnasõbralik juhtimine jne).

Projektitaotlusi võivad esitada kõik tingimustele vastavad juriidilised isikud, ent täpsed taotlustingimused leiate siit või küsi üle siit.

On sul meeles – Eesti riik on valmis osa Sinu ettevõtte investeeringuid kinni maksma? Täna avanes teine etapp EAS-i tehnoloogiainvesteeringute toetuse programmist, taotluste esitamise tähtaeg on 4.mai 2009.

Toetusteks planeeritud summa ca 320 miljonit EEK on piisavalt suur, et rahastamist leiavad paljud põnevad projektid (toetussumma projekti kohta 100 000 – 50 miljonit EEK).

I voorus leidsid rahastamist projektid laserlõikepinkide, termoahjude, keevitusrobotite soetamiseks  kuni  suuremahuliste optilise kvaliteedikontrolliseadme (30 mlm EEK) ja ka pressimisliinide (toetuse summa 69 mln EEK)  ostuks. 

Toetuse taotlemisel on peamiselt kasutusel juba esimeses voorus tutvustatud skeem, kuid on ka paar huvitavat ettevõtja-sõbralikku uuendust. 

Toetust antakse endiselt projektidele kaasaegsete tööstusseadmete kasutuselevõtuks – suurettevõtetele kuni 20%  ja väikestele-keskmise suurusega ettevõtetele kuni 40% investeeeringu kogusummast.  Ettevõte peab olema tootmisvallas tegutsenud vähemalt 2 aastat. 

Olulised uuendused taotlusreeglites :

• taotleda toetust saavad ka need ettevõtted, kellel investeeringud lähevad tegevusalasse, mis vastab EMTAK-koodi põhjal valdkonnale C (tootmine), kuid ei ole ettevõtte põhitegevusala;
• investeeringu finantseerimisel saab kasutada nüüd ka kapitaliliisingut (sel juhul tasub EAS toetusest kogu esimese sissemaksu).

Silmas tasub pidada ka seda, et juba määratud toetust saab kasutada kuni 36 kuu jooksul – seega võite vaadata oma investeerimisplaanides kaugemale kui vaid lähiperiood. 

Veel ei ole hilja, et oma säravad ideed sahtlipõhjast välja tuua ning meie abiga need veelgi säravamaks lihvida. I taotlusvoorus me seda suutsime!

Rohkem infot küsi siit :-).

• maksimaalne toetussumma on nüüd 2,5 miljoni krooni
• toetust saavad nüüd küsida ka veondus- ja laondusfirmad ning riigi osalusega ettevõtted.

Alates eksporditurunduse toetusprogrammi avamisest mullu veebruari lõpus on toetust saanud juba 100 ettevõtet 121 miljoni krooni ulatuses. Kõige enam, ühtekokku 9 korral on EAS rahastanud mööbli eksporti, sama palju on toetust saanud ka puidutöötlemine. 7 toetatud ekspordiprojekti on olnud elektroonikaseadmete tootmise valdkonnast. 6 korral on saanud toetust puitehitiste tootmine, sama palju on toetatud nii ehitusmaterjalide tootmist kui ka programmeerimist.

Täpsem info siit :-).

Tööstuse ja ettevõtluse mobiilsusprogramm toetab:

• õppevisiite,
• praktikume,
• koolitust ja võrgustikutegevusi Põhjala ja Balti riikides.

Eesmärk on tugevdada ja edendada majanduslikku koostööd, ettevõtlust, piirkondlikku klastrikoostööd ja innovatsiooni võimalusi. Seega kui soovite teha koostööd Põhja- ja Baltimaade ettevõtjatega, siis on see väga hea võimalus rahastamiseks.

Taotluste esitamise tähtaeg on 30. aprill 2009.

Täpsem info siit :-)

Kellele?

Tugipaketis välja pakutud neli abimeedet on mõeldud väikese ja keskmise suurusega Eesti eksportivate ettevõtete finantseerimisprobleemide leevendamiseks. Toetust saavad taotleda:

• töötleva tööstuse, 
• ehituse, 
• hulgi- ja jaekaubanduse, 
• transpordi ja side, 
• majutuse, 
• toitlustuse ja äriteeninduse valdkonnas tegutsevad ettevõtted. 

Toetust ei saa taotleda:

• põllumajanduses, 
• jahinduses, 
• metsamajanduses, 
• kalanduses, 
• kinnisvara alal, 
• finants- või riigisektoris tegutsevad ettevõtted. 

Summad

Maksimaalne laenusumma ühele ettevõttele võiks olla 30 miljonit krooni ning ekspordi osakaal ettevõtte käibest peaks olema vähemalt 20%.

Mis ja mille jaoks?

Ettevõtete tugipakett:

1. KredExi laenukäenduste limiiti suurendatakse 800 miljonilt kroonilt 1,5 miljardi kroonini.
2. Ekspordigarantiide limiiti  suurendatakse 1 miljardilt kolmele miljardile kroonile. KredExi väljastatavate ekspordigarantiide põhimõtteid muudeti, et aidata kaasa ekspordi elavdamisele riskide maandamise kaudu. Muudatuste eesmärk on suurendada garantiiskeemi riskide võtmise võimet ning tagada eksportijatele stabiilsus ekspordigarantiide pakkumisel. Uus rakendusmehhanism võimaldab senisest oluliselt ulatuslikumalt väljastada ka lühiajalisi ekspordigarantiisid, mille järele on ettevõtjate seas praegu eriti suur nõudlus.
3. Ettevõtetele, kelle omafinantseeringu määr jääb panga silmis liiga madalaks,  pakutakse omakapitali laenu. Võrreldes senise allutatud laenuga (KredExi Kapitalilaen) oleks väljaandmise tingimused soodsamad – väiksem erikontrolli maht, intress sõltuvuses edukusest, pikem maksepuhkus, soodsam ja ajatatud intress.
4. Finantsturgudelt hangitakse täiendavat ressurssi, et seda pankadele soodsama intressiga edasi laenata. Riigi nullintressiga ressursi kombineerimisel soodsa võõrfinantseeringuga saab kaalutud keskmise intressi tuua madalamale turul tavatingimustel pakutavast parimast intressist.

Paljudele seda jätkub ja millal saab?

5,7 miljardit kroonise tugiprogrammiga saab toetada 1300 ettevõtet, mis moodustavad 45% sihtgrupi ettevõtete arvust.  

Toetusprogrammi võimalikult kiireks ellu viimiseks töötavad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Rahandusministeerium välja rakenduskava ning vajalikud on ka mõned seadusemuudatused, mille tegemiseks ei tohiks kuluda üle paari kuu. 

Kui Sulle tundub, et siit võiks abi olla, siis võta ühendust – ma aitan hea meelega!

EASi nõukogu kinnitas hiljuti EASi järgmise aasta tegevuste mahuks 5,2 miljardit krooni. Tegevusmahud kasvavad peaaegu kahekordseks. Kõige rohkem vahendeid suunatakse 2009. aastal:

• ettevõtete tehnoloogilise ja tootearendusvõimekuse tõstmisele – 1,36 miljardit,
• ettevõtete ekspordivõimekuse tõstmisele ja välisturgudel edukama tegutsemise toetamisele – 345 miljonit,
• ettevõtete võimekuse arendamisele, sh tööstusettevõtete tehnoloogiainvesteeringute toetamisele – 408 miljonit,
• turismi arendamisele – 406 miljonit.