Lepime kaks asja kokku: loovus ei ole üksikute väljavalitute privileeg – kõik inimesed võivad loovad olla kui nad seda tahavad, loovus ei ole välk, mis tuleb selgest taevast – igale idee leidmisele eelneb üldjuhul süsteemne töö.

Ma olen veendunud, et selle kahe asja uskumine aitab organisatsioonis hoida kokku suure hulga energiat ja aega. See loob võimaluse viia ideede otsimine süsteemseks ja püstitada konkreetsed eesmärgid, see aga omakorda tagab, et töötajate poolt esitatud ideed on asjakohased ja suunatud tõeliste kitsaskohtade lahendamisele. Selline ideede otsimise protsess võib olla võimas konkurentsieelis.

Allpool esitan mõned pidepunktid millele soovitan mõelda (juhul kui soovite oma ideede otsimist süsteemsetele alustele viia) enne kui hakkate oma organisatsioonis uusi ideid otsima:

• millised on põhiprobleemid, millega hetkel maadlete;
• defineerige ja tutvustage veelkord töötajatele millised on valdkonnad / kriitilised edutegurid, millest ettevõtte edu sõltub kõige rohkem;
• millised on vähe või üldse mitte väärtust lisavad tegevused, mida te teete (loodetavasti olete muidugi nende tegemise juba lõpetanud :-));
• milliseid kaebusi olete viimasel ajal sise- või välisklientidelt saanud;
• kuidas on klientide ootused muutunud või eeldatavasti muutuvad järgmise aasta jooksul;
• milleid väärtusi (näiteks meeskonnatöö, pühendumine vmt) soovite oma meeskonnas arendada ja kvalitatiivselt uuele tasemele viia?

Vali välja üks kuni kaks teemat ja kuuluta need nädala või kuu teemadeks ning palu kõigil oma ideeloomes keskenduda nendele küsimustele. Üsna kiirelt näed, et ideedede kvaliteet paraneb.

Allpool esitan kaheksa Alan G. Robinsoni poolt sõnastatud printsiipi, mis on universaalsed ja mida saab kasutada iga valdkonna ettevõte. Samas on need siiski suhteliselt üldised ja iga organisatsioon peaks konkreetsed käitumisjuhised ja juhtimispõhimõtted nende põhjal ise looma.

1. Uute ideede esitamine peab olema teretulnud, inimesi julgustatakse ideid otsima ja esitama. Loo olukord, kus inimesed usuvad, et organisatsioon on valmis nende ideid mitte ainult ära kuulama, vaid ka rakendama. Parim viis selleks on neid siis ka tegelikult ellu viia :-) ja tunnustada ellu viidud ideede autoreid. Nii et ära lükka ühtegi ideed otsekohe tagasi, ükskõik kui halb see tundub. Ka halvast ideest võib asja saada – vt siin oli sellest juttu.

2. Ideede esitamine olgu lihtne. Ideid peab olema võimalik esitada kergelt ja kiirelt kohe peale nende tekkimist. Ära jumala eest kasuta mingeid pikki ja etteantud lahtritega formulare või ajamahukaid protseduure, tahvel kohvinurgas on miljon korda tõhusam.

3. Ideede esmane hindamine ja edasiste sammude otsustamine olgu kiire ja toimugu hierarhias võimalikult idee esitaja lähedal. Seal on inimesed, kes on vaatlusaluse teemaga kõige paremini kursis – lastes neil endal esimene töö ära teha sa tagad, et ideed arendatakse edasi ning säästad ka tippjuhtkonna aega, mida paratamatult kuluks ohtralt kui nad iga idee läbitöötamisega tegeleksid.

4. Tagasiside olgu kiire, konstruktiivne. Inimesed tahavad nii kiirelt kui võimalik teada saada, mida nende ettepanekust arvatakse. Näita töötajatele, et võtad nende ideid tõsiselt – kui esitatud idee ei saa kuude viisi tagasisidet, siis ei maksa oodata, et töötaja arvab, et tema ideed on teretulnud. Järgmine kord ta on lihtsalt vait.

5. Heade ideede elluviimine olgu kiire. Heade ideede elluviimiseks tuleb leida ressursid kiirelt – vastupidisel juhul võib idee kaotada aktuaalsuse ja selle autor huvi nii selle idee ellu viimise kui uute ideede esitamise vastu.

6. Otsige esitatud ideedest jätkuideid ja täiendavat potentsiaali. Kehvad ideed võib olla kerge vaevaga võimalik kasutamiskõlblikeks arendada, elluviidavad ideed võib olla võimalik rakendada ka mingis teises valdkonnas või osakonnas.

7. Tunnustageja tähistage. Idee autori tunnustamisest oli juba juttu, aga minge veel edasi – kui uus idee on ellu viidud ja annab juba tulemusi, siis tähistage seda. See on veelkordne tunnustus autorile, annab teistele signaali, et ideed on oodatud.

8. Mõõtke ja analüüsige ideede tekkimise ja elluviimise protsessi. Alati saab paremini :-) – selleks, et leida veel rohkem ideid ja parandada nende kvaliteeti analüüsi millised on ideede allikad ja milliseid tulemusi need annavad. Ma pakun, et kaaluda võiks kolme tüüpi mõõdikuid:

• ideede arv - kui palju ideid töötajad esitavad mingi ajaühiku jooksul;
• allikad – kust ideed tulevad (milline osakond või tiim esitab neid enim);
• kiirus – kui kiirelt ideid hinnatakse ja ellu viiakse.

Nimelt kehtib ideede selekteerimise osas lihtne „innovatsiooni püramiidi” loogika – Sul peaks igal ajahetkel olema:

• väike hulk enim tähelepanu saavaid ideid (tavaliselt on need töös olevad arendusprojektid),
• keskmine hulk analüüsi- või testfaasis olevaid ideid,
• suur hulk ideid, mis on ootel.

Ideed võivad erinevatel etappidel liikuda püramiidi erinevate osade vahel – aga nad ei saa ühestki “kihist” üle hüpata. Oluline aga on, et ideid oleks kogu aeg varuks ja et neid oleks palju. Mis sageli juhtub on see, et tegeletakse kas kõige ülemise või kõige alumise kihiga. Seega – mis iganes moel Sinu organisatsioonis uusi ideid genereeritakse – taga et kõik ideed ka salvestatakse ning et nendega hiljem ka edasi töötatakse.

Selle lähenemise autor on Harvard Business School´i ärijuhtimise professor dr. Rosabeth M. Kanter.