Tehke oma järgmisel ajurünnakul üks katse – võtke oma lahenduste nimekiri ette ja valige välja 5 kõige etemat ja 5 kõige kehvemat ideed. Kirjutage eraldi paberile ja pange seinale.
Nüüd mõelge ennast oma kõige vingema kliendi rolli ja korrake ülesannet.
Tehke seda veel üks kord olles “inimesed tänavalt”.
Pange nimekirjad kõrvuti. Võrrelge.
Mida järeldate? Muudate? Mida nüüd valite?
Inspiratsiooni pole olemas! Vähemalt mitte sellist, mida peaks ootama mingi asja ära tegemiseks. Tuleb istuda laua taha (või kus iganes Sa tööd teed) ja hakata pihta. Produktiivsus ongi inspiratsioon.
Pole eriline uudis, et Thomas Alva Edisson on läbi ajaloo üks produktiivsemaid leiutajaid – tema nimel on üle maailma rohkem kui 2000 patenti. Kui ta 1931 aastal suri leiti tema materjalide seast üle 3500 märkmiku – ta kirjutas iga pisikese idee üles.
Üks tema produktiivsuse põhjus oli tema enda arvates eesmärgistatus: ta oli seadnud endale eesmärgiks leiutada iga 10 päeva jooksul vähemalt üks väike asi ning kord kuue kuu jooksul, midagi suurt.
Tööle!
Uued ideed kipuvad sageli kohtama “jah, aga…” vastuseid – need on põhjendused, miks äsja pakutud ideed ei saa ellu viia. Michael Michalko, maailma üks tunnustatuimaid loova mõtlemise gurusid (kirjutanud näiteks bestselleri “Thinkertoys“), leiab (ja ma olen kindel, et Sa oled nõus), et organisatsioonid kulutavad liiga palju aega mõtlemaks ja põhjendamaks miks asju teha ei saa.
See aeg tuleks kulutada mõtlemaks kuidas asju teha saab. Sellele lainele häälestamiseks pakub ta välja lihtsa retsepti:
Kui kolm vastust tuleb liiga kiirelt ja üleanne tundub liiga lihtne, siis tõsta oodatavate lahenduste arv viie või kümne peale või vähenda aega, mis Sa nendele selle ülesande jaoks annad. Ja muidugi hoidke kõrget tempot!
Võid seda rakendada koosolekul kui “jah, aga…” hakkab domineerima või ka hoopis näiteks igal koosolekul lihtsalt ühe osana.
Ära ootagi, et kõik lahendused on arukad või elluviimisväärsed – hea kui 1-2 tk seda on. Tegelikult ei pruugi isegi neid olla. Su esmane eesmärk ei ole mitte kohe leida säravaid ideid, vaid murda “jah, aga…” muster. Muu tuleb siis juba iseenesest.
Vaata allolevat pilti. Mis on pildil?
Osad inimesed näevad parti, teised näevad jänest. Sõltuvalt sellest, kas pildil olev olend vaatab vaataja arvates vasakule (part) või paremale (jänes). Me näeme ühte või teist, aga mitte mõlemat korraga. Samas, kui teame, et mõlemad on seal, siis suudame nende vahel vahetada üsna lihtsalt.
Me näeme ühte või teist, aga mitte mõlemat korraga.
Täpselt sama asi toimub ka probleemide ja ideede puhul – neid võib alati vaadata mitmel moel ning üldjuhul näeb mõni vaataja ühte ja teine näeb teist.
Ülal oleva pildi joonistas juba enam kui 100 aastat tagasi Ameerika psühholoog Joseph Jastrow. Tegelikult on ju selliseid pilte teisigi, tuntumad on näiteks taani psühholoogi 1915. aastal avaldatud pilt, kus võib näha kas vaasi või kahte vastastikku asetsevat nägu; või karikaturist W. E. Hill pilt, kus on näha noort või vana naist.
Nii, et enne kui järgmine kord hinnanguid annad mõtle, kas näed parasjagu parti või jänest ning kas kuskil on peidus ka see teine loom :-).
“Ega mul siin ühtegi head ideed ei olegi,” on üks neid lauseid, mida võib daVinci mängimise ajal kõige rohkem kuulda. Ja seda hoolimata sellest, et ütlejal on tavaliselt kümneid ideid paberi peal ja pärast mängu lõppu hindab ta seda tulemuslikuks.
Mille siis asi?
Põhjuseid on mitu. Üks olulisemaid on omalaadne kuulajate ootuste juhtimine, mida me kipume tegema, et vähendada enda ebakindlust. Me justkui arvame, et selline sissejuhatus teeb kuulajad meie kohe kõlava idee suhtes leplikumaks.
Aga kust tuleb see ebakindlus ja kuidas sellest lahti saaks? Hästi lihtne – ära vaata ideed kui valmis asja, vaid vaata kui lahenduse leidmise protsessi algust. Teiste sõnadega ära hinda, mis see idee ON, vaid mõtle mis sellest TULLA SAAB.
Nagu lapsed, kes ei küsi ainult “Mis see on?”, vaid ka “Aga mida ma sellega teha saan?”.
Hea idee tekitab alguses rohkem küsimusi kui annab vastuseid.
Viimase 12 kuu enimloetud postitused on olnud järgmised:
On vana ja kulunud tõde, et kui tahad head ja odavat asja, siis pead ostma kaks asja – ühe hea ja teise odava. Kuigi sageli tõsi, ei kehti see siiski kaugeltki mitte kõikides olukordades.
Üks maalähedane näide :-) – hakkasime eelmine nädal Loovusaida juurde kemmergu ehitamist plaanima ja pakkumisi küsima. Vanas rahas kippusid numbrid minema viiekohaliseks. Selgelt ebamõistlik.
Leidsime teise tee – ostsime kemmergumajaks hoopis kohalikus tehases Saksamaale toodetava laste mängumaja.
Saime odavama ja parema – hooneke, mis traditsioonilises lahenduses oleks paistnud juba kaugele sellisena, mis enamustes suuri eelarvamusi tekitab, sai ruumikas, ilus ja kena. Ootamatult lõbus pealegi.
Muide, sisuliselt samal moel on “leiutatud” maailmakuulus mänguasi yoyo, mis oli algselt jahirelv ning mis (ühe legendi järgi) muudeti mänguasjaks sadakond aastat tagasi Donald Duncani poolt.
“Ideas are nothing, execution is everything” – on üks järjekordne tühiterminoloogia meistriklass, millele komistad üsna kiirelt kui loed ingliskeelset ärimeediat, eriti sotsmeediat.
Klaarime selle asja nüüd ära :-). Selline lähenemine on sisutühi ja jabur. See on sama kui öelda, et öö on mõttetu ning päev on everything. Tegelikkuses on idee ja elluviimine ikka ühe terviku osad - ilma ideeta pole midagi ellu viia ja ilma elluviimiseta on idee kasutu. Elementaarne ju?
Tegelikkus on hästi lihtne - Paul Arden sõnastas selle kord nii: hea idee on see, mis viiakse ellu, kui ei viida, siis ei ole hea.
Ma ütleks seda niipidi – kui Sul on mingi idee kaua elluviimata, siis on see Sinu jaoks halb idee. Sa ei suuda / ei saa / ei taha seda ellu viia.
Viska sellised halvad ideed lihtsalt minema!
Ära hoia neid pipeline-is mõttega, et kui aega/raha/vmt saan, siis teen ära. See on enesepettus. Tee parem uutele ideedele ruumi.
Äripäev annab varsti kohalikus keeles välja John Kotteri ja Lorne Whiteheadi poolt kirjutatud raamatu „Buy-In“. Mõni nädal tagasi andsid nad selle eestkeelse käsikirja mulle lugeda. Lugesin läbi ja kirjutasin Äripäeva jaoks selle raamatu kohta arvustuse. Seda siin allpool lugeda saadki.
Maadled lahendamist vajava väljakutsega ning leiad lahenduse. Hea lahenduse, mille üle oled õnnelik. Tead, et see muudab sinu ja terve organisatsiooni edasist tegevust. Oled elevil, oled vaimustuses, oled õnnelik. Kutsud inimesed kokku, räägid neile oma ideest, ootad entusiastlikke reaktsioone… …saad pearaputused, kahtlevad pilgud, kiuslikud küsimused. Enne kui arugi saad oled oma idee lasknud avalikult risti lüüa. Teeb murelikuks?
Muretsema peaksid siis kui sinu sellise tegutsemise peale sellist reaktsiooni ei tuleks – see tähendaks, et su idee on kõigile arusaadav ja aktsepteeritav. Ühesõnaga igav. Liiga tavaline. Selline, mis ei vii sind sinna kuhu soovid. Aga sellest see raamat ei räägi. See raamat räägib sellest kuidas erakordseid ideid oma kaaslastele maha müüa, kuidas ennast ettevalmistada ning seeläbi vältida erakordselt hea idee avalikku hukkamist.
Professor Kotteri värske raamatu „Buy-In“ on nagu kolleegide kasutamise manuaal – toob välja tüüpsituatsioonid ja annab sulle lahendused nendega toime tulemiseks. Muidugi võib seda, nagu iga tööriista, ka valel otstarbel edukalt kasutada – sel juhul saab sellest raamatust algaja demagoogi aabits.
Raamat on jagatud kaheks osaks – esimeses osas jutustatakse meile lugu ühe raamatukogu aitamise projektist, teises osas ollakse analüütilised ning näidatakse mis tegelikult juhtus ja mis hoovused lõpptulemust mõjutasid. Selline ülesehitus on hää ja praktiline – alguses on see võimalik kiirelt läbi lugeda ja hiljem on võimalik vajalikud juhtnöörid kergelt üles leida.
Kotteri peamine idee seisneb selles, et on olemas 24 tüüpilist vastuväidet, mida uue idee ründajad kasutavad. Lihtsustatult võib need jagada nelja gruppi:
Raamat annab põhjalikud juhised koos selgituste ja näidetega kuidas neid vastuväiteid tõrjuda. 24 vastuväidet on loomulikult lihtsustus – eriti kui arvestada seda, et reaalses elus kipuvad ründajad neid kombineerima ning esitama mitu väidet üheskoos. Samas, tundes hästi neid tüüpväiteid suudad ka keerulisemad kombinatsioonid lahti hammustada.
Lisaks antakse ka juhised kuidas tõrjetööd tõhusalt teha:
See raamat on iga edasipürgiva inimese jaoks must read :-).
Et kõike algusest ära rääkida pean ma alustama sellest, et ma olen viimased 10 aastat slaidide saatel inimeste ees esinenud – koolitus- ja konsultatsiooniprojektid, loengud ülikoolis ning konverentside ettekanded. Täna tahan nende kasutamist oluliselt vähendada. Miks? Mulle tundub senise kogemuse pealt, et siis on õhkkond teine, jutt loomulikum ja kuulajaid arvestavam. Ega slaidid pole saatanast – aeg-ajalt on neid suisa vaja, aga enamusel meil kipuvad slaidid vahel ronima ka sinna, kus neid otseselt vaja ei ole.
Vaata allolevat videot – esinemiskoolitaja Nancy Duarte on võtnud “pulkadeks lahti” ajaloo ühe mõjukaima kõne – dr Martin Luther King Jr poolt 1963 aastal 200 000-le inimesele peetud “I have a dream“. Minu jaoks oli see sisukam kui suvaline teoreetiline õpetus sellest kuidas kõnet pidada.
Kogu 16 minutiline kõne on üles ehitatud toetudes nelja liiki sisule:
Lisaks liigub jutt pidevalt edasi-tagasi oleviku ja tuleviku vahel – mis täna on vs I have a dream.
Allolevas videos on need elemendid graafiliselt välja toodud ning lahti seletatud naudi!
__________________________________________________________________
“Olime koosveedetud koolituspäevadega väga rahul ning saime tõepoolest hulganisti edasist mõtlemisainet. Loomulikult oli ideede seas ka teada-tuntud tõdesid, milleni me oleme varasematelgi kordadel jõudnud, aga oli ka uusi vaatenurki. Ja arutelu enda protsess – ühise ajuderagistamise võlu, väikesed vastandumised ja kokkulepetele jõudmine oli tõepoolest tulemuslik ja kirgastav.”
- Heidi Pruuli, ETV peatoimetaja
__________________________________________________________________
Äriüksuse juhina hindan alati seda konkreetset kasu, mida koolitusel osalemine mulle või mu ettevõttele annab. Indreku koolituste puhul olen seda kasu ka alati saanud. Lisaks uutele teadmistele ja üllatavatele lahendustele sain tehnikaid ja võtteid, mida saan kasutada igapäevatöös ka hoopis teistes olukordades kui koolitustel ning mõtteviisi, mis laseb näha palju kaugemale kui seni. Indreku abiga leidsin kordades rohkem ning kindlasti paremaid lahendusi, kui muidu oleksin leidnud.
- Elina Siilbek, Äripäeva Koolituskeskuse direktor
__________________________________________________________________
Selle blogi sisu võid algallikale viidates kasutada vastavalt sellele litsentsile: Creative Commons Attribution-NonCommercial-ShareAlike 3.0 Unported License.