Mille siis asi?

Põhjuseid on mitu. Üks olulisemaid on omalaadne kuulajate ootuste juhtimine, mida me kipume tegema, et vähendada enda ebakindlust. Me justkui arvame, et selline sissejuhatus teeb kuulajad meie kohe kõlava idee suhtes leplikumaks.

Aga kust tuleb see ebakindlus ja kuidas sellest lahti saaks? Hästi lihtne – ära vaata ideed kui valmis asja, vaid vaata kui lahenduse leidmise protsessi algust. Teiste sõnadega ära hinda, mis see idee ON, vaid mõtle mis sellest TULLA SAAB.

Nagu lapsed, kes ei küsi ainult “Mis see on?”, vaid ka “Aga mida ma sellega teha saan?”.

Hea idee tekitab alguses rohkem küsimusi kui annab vastuseid. 

Viimase 12 kuu enimloetud postitused on olnud järgmised:

1. Ärimudeli online tööriist
2. Lõpetage ära!
3. Ära ole efektiivne!
4. Kool pärsib homseid eduvõimalusi?
5. Miks Sa kontoris töötada ei saa?
6. Tuleviku töökoht: viis erinevat põlvkonda kontoris
7. Ettevaatust aegunud koolitaja!
8. Miks “Mõtle out-of-box” on vahel rumal soovitus
9. Kümme argumenti kolleegi uue idee põhja laskmiseks
10. Üleöö edu ei ole olemas, ideed ei teki kui õun pähe kukub…

Üks maalähedane näide :-) – hakkasime eelmine nädal Loovusaida juurde kemmergu ehitamist plaanima ja pakkumisi küsima. Vanas rahas kippusid numbrid minema viiekohaliseks. Selgelt ebamõistlik.

Leidsime teise tee – ostsime kemmergumajaks hoopis kohalikus tehases Saksamaale toodetava laste mängumaja.

Saime odavama ja parema – hooneke, mis traditsioonilises lahenduses oleks paistnud juba kaugele sellisena, mis enamustes suuri eelarvamusi tekitab, sai ruumikas, ilus ja kena. Ootamatult lõbus pealegi.

Muide, sisuliselt samal moel on “leiutatud” maailmakuulus mänguasi yoyo, mis oli algselt jahirelv ning mis (ühe legendi järgi) muudeti mänguasjaks sadakond aastat tagasi Donald Duncani poolt.

“Ideas are nothing, execution is everything” –

Klaarime selle asja nüüd ära :-). Selline lähenemine on sisutühi ja jabur. See on sama kui öelda, et öö on mõttetu ning päev on everything. Tegelikkuses on idee ja elluviimine ikka ühe terviku osad - ilma ideeta pole midagi ellu viia ja ilma elluviimiseta on idee kasutu. Elementaarne ju?

Tegelikkus on hästi lihtne - Paul Arden sõnastas selle kord nii: hea idee on see, mis viiakse ellu, kui ei viida, siis ei ole hea.

Ma ütleks seda niipidi – kui Sul on mingi idee kaua elluviimata, siis on see Sinu jaoks halb idee. Sa ei suuda / ei saa / ei taha seda ellu viia.

Viska sellised halvad ideed lihtsalt minema!

Ära hoia neid pipeline-is mõttega, et kui aega/raha/vmt saan, siis teen ära. See on enesepettus. Tee parem uutele ideedele ruumi.

Maadled lahendamist vajava väljakutsega ning leiad lahenduse. Hea lahenduse, mille üle oled õnnelik. Tead, et see muudab sinu ja terve organisatsiooni edasist tegevust. Oled elevil, oled vaimustuses, oled õnnelik. Kutsud inimesed kokku, räägid neile oma ideest, ootad entusiastlikke reaktsioone… …saad pearaputused, kahtlevad pilgud, kiuslikud küsimused. Enne kui arugi saad oled oma idee lasknud avalikult risti lüüa. Teeb murelikuks?

Muretsema peaksid siis kui sinu sellise tegutsemise peale sellist reaktsiooni ei tuleks – see tähendaks, et su idee on kõigile arusaadav ja aktsepteeritav. Ühesõnaga igav. Liiga tavaline. Selline, mis ei vii sind sinna kuhu soovid. Aga sellest see raamat ei räägi. See raamat räägib sellest kuidas erakordseid ideid oma kaaslastele maha müüa, kuidas ennast ettevalmistada ning seeläbi vältida erakordselt hea idee avalikku hukkamist.

Professor Kotteri värske raamatu „Buy-In“ on nagu kolleegide kasutamise manuaal – toob välja tüüpsituatsioonid ja annab sulle lahendused nendega toime tulemiseks. Muidugi võib seda, nagu iga tööriista, ka valel otstarbel edukalt kasutada – sel juhul saab sellest raamatust algaja demagoogi aabits.

Raamat on jagatud kaheks osaks – esimeses osas jutustatakse meile lugu ühe raamatukogu aitamise projektist, teises osas ollakse analüütilised ning näidatakse mis tegelikult juhtus ja mis hoovused lõpptulemust mõjutasid. Selline ülesehitus on hää ja praktiline – alguses on see võimalik kiirelt läbi lugeda ja hiljem on võimalik vajalikud juhtnöörid kergelt üles leida.

Kotteri peamine idee seisneb selles, et on olemas 24 tüüpilist vastuväidet, mida uue idee ründajad kasutavad. Lihtsustatult võib need jagada nelja gruppi:

• hirmutamine – aga mis siis kui juhtub sündmus x;
• edasi lükkamine – hea mõte, aga enne elluviimist võiks ära oodata kuni y juhtub;
• segaduse tekitamine – aga kas oled mõelnud ka x, y ja z peale;
• sõnumitooja ründamine – isiklike argumentide kasutamine idee esitaja vastu.

Raamat annab põhjalikud juhised koos selgituste ja näidetega kuidas neid vastuväiteid tõrjuda. 24 vastuväidet on loomulikult lihtsustus – eriti kui arvestada seda, et reaalses elus kipuvad ründajad neid kombineerima ning esitama mitu väidet üheskoos. Samas, tundes hästi neid tüüpväiteid suudad ka keerulisemad kombinatsioonid lahti hammustada.

Lisaks antakse ka juhised kuidas tõrjetööd tõhusalt teha:

1. Valmistu vastuväideteks – vaata neid tüüpilisi vastuväiteid ja mõtle milliseid võidakse sinu vastu kasutada, valmistu neid tõrjuma.
2. Kutsu idee esitluse juurde kindlasti need, kes on kõige suurema tõenäosusega sinu idee kõige suuremad kriitikud – just nende vastupanu pead ju murdma.
3. Kohtle kõiki austusega ning vasta ka kõige ägedamatele ja jaburamatele rünnakutele. Tee seda lühidalt ning ära lasku vaidlusesse.

See raamat on iga edasipürgiva inimese jaoks must read :-).

Vaata allolevat videot – esinemiskoolitaja Nancy Duarte on võtnud “pulkadeks lahti” ajaloo ühe mõjukaima kõne – dr Martin Luther King Jr poolt 1963 aastal 200 000-le inimesele peetud “I have a dream“. Minu jaoks oli see sisukam kui suvaline teoreetiline õpetus sellest kuidas kõnet pidada.

Kogu 16 minutiline kõne on üles ehitatud toetudes nelja liiki sisule:

• kordused – selleks, et sõnum kohale jõuaks kordab ta olulisemaid mõtteid isegi neli korda, nende sagedus kasvab kõne lõpu poole;
• metafoorid ja visualiseerimine – maalib nende abil kujutluspildid, mis aitab kuulajal sõnumiga samastuda;
• viited tuntud lauludele või kirjandusteostele, mis on kuulajate jaoks tuntud, kallid ja olulised – emotsioonide tekitamiseks;
• viited kokkulepetele ja normidele – antud juhul Iseseisvusdeklaratsioon ja piibel.

Lisaks liigub jutt pidevalt edasi-tagasi oleviku ja tuleviku vahel – mis täna on vs I have a dream.

Allolevas videos on need elemendid graafiliselt välja toodud ning lahti seletatud naudi!

Dr Roslingu soovitused esitlejale:

1. Kasuta suurt ekraani.
2. Selgita esmalt telgede tähendusi ja kasutatud sümbolite tähendusi (erinevad värvid, “mullide” suurused jmt).
3. Vajadusel mine detailidesse – vt lõpus kuidas ta Hiina provintsideks jagab – info sisu muutub kohe.
4. Ole ise energiline ja innustunud – ta on 62 aastane, aga kalpsab ringi nagu noor mees :-).

Vaata ka tema Gapminderi lehte – tema tarkvara võib igaüks tasuta ise ka kasutada, tõsi küll, vaid nende andmetega, mis seal olemas on.

.

.

Eelmise sajandi viimasel kahel kümnendil olid neuroteadlased veendunud, et meie aju kahel poolkeral on erinevad funktsioonid – vasak poolkera on ratsionaalne, loogiline, eristab minevikku ja tulevikku ning annab hinnanguid; parem poolkera on loov, intuitiivne ja elab tänases hetkes. Nendel teemadel on kirjutatud tohutult palju raamatuid ja artikleid ning tehtud koolitusi. Inimesed hakkasid ennast jagama parema ja vasaku poolekera inimesteks, ajurünnaku mantraks sai soovitus vasak poolkera välja lülitada jne.

Täna jagunevad teadlased aga kaheks – osad jagavad aju kaheks osaks ja teised mitte. Esimese teooria pooldajate seast soovitan lugeda Jill Taylori raamatut “Silmiavav insult” – lugu neuroteadlasest, kes elas läbi insuldi. Raamatus jagab ta kogemusi alates sellest kuidas tema vasakus ajupoolkeras veresoon lõhkes kuni täieliku taastumiseni kaheksa aastat hiljem. Vaata ka Jilli TED esinemist, kus ta samast kogemusest räägib.

Teise teooria tunnustatuim esindaja on neuroteadlane Eric Kandel, kes sai oma töö eest kümmekond aastat tagasi ka Nobeli auhinna. Tema loengute sarja saab vaadata ka YouTube-ist. Kandel on veendunud, et peaksime oma aju vaatama kui maailma võimsaimat laosüsteemi, kus on ladustatud kõik meie teadmised ja kogemused. Selles laos töötavad analüütika ja intuitsioon alati koos – uue info vastuvõtmisel meie aju esmalt otsib kuidas see senise infoga kokku sobib, loob seosed ja paneb info “riiulile”. Nii toimime me nii rutiinseid igapäevategevusi tehes, kui uusi olukordasid lahendades.

Uute ideede leidmise võti peitub aga oskuses leida juba ladustatud infole võimalikult palju uusi seoseid ehk teisisõnu info kombineerimises, seda on aga käsu peale ja ilma süsteemita keeruline teha.

Legendaarne näide sellisest kombineerimisest on lugu sellest kuidas Larry Page sai idee Google otsingumootori loomiseks. Idee tekkis kui Page nägi Alta Vistat kasutades seal võimalust otsida veebilehti, mis viitavad mingile kindlale veebilehele ja kombineeris seda akadeemilises maailmas levinud tavaga, kus teadustöö headust hinnatakse selle järgi kui palju sellele on viidatud. Pannes need kaks asja kokku sündiski otsingumootor, mille peamine idee seisneb nende veebilehtede soovitamises millele teised on enim viidanud.

Just selliseid lähenemisi see koolitus stimuleerib :-).

Parim kaitse on rünnak. Annan Sulle 10 vastuväidet, mida saad kasutada suvalise uue idee kahtluse alla seadmiseks ja palli idee autorile tagasi viskamiseks.

Parim võimalus selleks on esitada talle üks või mitu vastuväidet, mida ta ei saa kergel enda kasuks pöörata:

1. Meil läheb ju hästi. Miks muuta?
2. See võis mujal toimida, aga meie olukord on erinev.
3. Kui see on nii hea idee, siis miks keegi pole seda ära teinud?
4. See on liiga kallis.
5. Hea idee, aga praegu pole õige hetk.
6. Ma ei saa aru.
7. See pole nii lihtne.
8. Kõlab nagu enesetapp.
9. Nii pole kunagi tehtud.
10. Me oleme midagi sarnast kunagi proovinud – see ei tööta.

Ainult siis, kui rakendad neid vastuväiteid järjekindlalt, võid loota sellele, et saad oma organisatsioonist loovuse välja juuritud ja keegi ei tule enam oma muudatusettepanekutega. Saate lõpuks ometi kõik tööd teha. Joosta nii kiirelt kui jalad võtavad…

.

Kurvaks tegevalt paljud ideed on sõnastatud nii pealiskaudselt, et pole võimalik aru saada, mida mõeldakse.

Tooge palun välja kaks lihtsat asja:

1. Mis on probleem, mida teie toode lahendab?
2. Miks on teie toode senistest lahendustest parem?

Eelmise ja selle aasta kogemuse põhjal võin öelda, et kui need asjad selgelt kirja saad, siis oled juba paljudest konkurentidest peajagu üle! :-)