Tänasel koolitusel “Lamp!” oli ideede välja valimiseks kasutusel lisatud maatriks. Lubasin seda prinditaval kujul osalejatele jagada. Olge lahked :-).
NB! Täissuuruses faili arvutisse salvestamiseks tee pildil hiirega vasak-klikk ja pilt avaneb täissuuruses (2338 × 1653). Siis tee parem-klikk, save as jne :-)
Lugesin, et Eestis pidavat olema uute ideede jahtimise haigus. Näited selles olevat teiste hulgas näiteks Ajujaht ja Rahvakogu. Poliitikutest ja ettevõtjatest, kui reklaamibüroode püsiklientidest, rääkimata. Möönan, et see võib kohati nii olla. Või nii tunduda. Aga minu meelest on see kõverpeegel.
Uute ideede jahtimise haiguseks läheb asi siis, kui me usume, et veel natuke kannatust ja leiangi miljon-dollari-idee või siis avastan hoopis imenipi, millega on võimalik leida idee, mis ilma tööd tegemata ja vaeva nägemata lahendab suvalise probleemi.
Sellisel juhul on tõepoolest ilmselt tegemist meditsiinilise probleemiga.
Aga vaatame asja teisest küljest – kas tunned otsustajat, kes ütleb, et tal pole kordagi tulnud ette olukorda, mille lahendust ta kohe alguses ei teadnud? Mina igatahes ei ole.
Ei tasu vaadata ideede otsimist kui naiivsest lootust leida miljon-dollari-ideid, vaid lahenduste otsimisest igapäevastele küsimustele, näiteks “kuidas turgutada teist kuud langevat müüki?”, “kuidas eristuda konkurentidest?”, “kuidas inimesi paremini motiveerida?”, “kuidas kasvatada äri?” jne. Teiste sõnadega – ideede otsimine sellises kontekstis ei ole midagi muud kui uute lahenduste otsimine tavalistele küsimustele, millega enamus organisatsioone pidevalt rinda pistab.
Mida saad juhina panna kõrva taha Rahvakogu ideede korjamise algatusest?
Rahvakogu lõpetas eelmine nädal uute ideede vastuvõtmise ja nüüd hakkavad Praxise analüütikud ideedega edasi töötama ning väärtuslikku välja sõeluma.
Terve selle kuu jooksul on olnud suhteliselt palju seisukohti, et häid ideid on seal vähe. Selle tõestamiseks on otsitud rohkem ja vähem elukaugeid ideid ning siis proovitud selle pealt anda hinnangut tervele ettevõtmisele. Selline argumenteerimine võib olla nii rumaluse kui suurepärase demagoogia oskuse näitaja, aga see on eraldi teema ja selle jätame hetkel kõrvale.
Kuidas hinnata ajurünnaku ideede kvaliteeti ja mida sellest ettevõtmisest saaks kõrva taha panna? Toon allpool välja kaks lihtsat soovitust!
Kvantiteet = kvaliteet
Igal õnnestunud ajurünnakul on suur hulk ideid, millega pole kohe midagi peale hakata. See ON eduka ajurünnaku tunnus! Erinevad uuringud on näidanud, et “keskmisel ajurünnakul” on tõeliselt häid ideid ca 5%. Seega – mida rohkem ideid laualt läbi käib, seda suurem on tõenäosus, et seal on ka väike hulk väga häid ideid.
Otsides ainult häid ideid tippideede kvaliteeti hoopis langeb, mitte ei kasva.
Lapsepõlvest meelde jäänud vanasõna “Enne mõtle ja siis ütle” ajurünnakul ei kehti! Siin tuleb ideede genereerimise etapis tulistada nii kuidas jaksad :-). See polegi tavaliselt nii lihtne, sest me ju teame, et lihtsalt ideid “loopides” võime saada räägib-mida-sülg-suhu-toob sildi. Ometigi on enamustel ajurünnakute peamine häda just ideede nappus – kui Sul on paberil 15 ideed, siis mitu väga head ideed Sul seal on, arvestades ülalpool esitatud tõenäosust?
Kui proovite saada paberile ainult häid ideid, siis hakkab igas osalejas tööle sisemine tsensuur, mis tapab ära palju potentsiaalselt häid ideid ning tippideede kvaliteeti hoopis langeb, mitte ei kasva.
Head ideed ja halvad ideed
Peale ajurünnakut EI TOHI ideid vaadata hea-halb skaalal. Pigem on vaja nn grillmeistri pilku värskele lihatükile: “Mida head sellest teha saab?”. Iga ideed vaadates tuleb sellesse suhtuda kui hea idee toormaterjali. Iga idee on uus vaatenurk ja uus võimalus mis vajab edasi arendamist. Tasub endalt ja kolleegidelt küsida, et mida peaks selles idees muutma, et sellest saaks hea või väga hea idee?
Loomulikult ei saa igast ideest asja – enamustest ei saa. Aga sel viisil kõiki ideid kaaludes suudame mõnest arendada väga hea idee. Ja siis on ajurünnak juba korda läinud!
Rahvakogule esitati üle 2000 idee – ühtteist väga head on seal kindlasti peidus!
Grillmeistrid, pange pead tööle! :-)
Allolevas kaasuses kirjeldan kuidas 14-liikmeline meeskond genereeris umbes poole tunniga ligemale 500 ideed.
Uuringud on näidanud, et ajurünnaku ideedest kaugelt alla 10% (enamasti 3-5%) on nö head ideed. Seega ütleb lihtne loogika, et ideede kvaliteedi tõstmiseks on vaja tõsta ideede hulka.
Aga kuidas seda teha? Panna oma meeskonnale ülesanne leida probleemi lahendamiseks 100-200 ideed ei tundu just arukas – tundub, et see pigem raiskaks väärtuslikku tööaega.
Näitan alloleva kaasuse põhjal, et see ei pruugi üldse nii olla. Otse vastupidi – suur hulk ideid on võimalik genereerida väga lühikese ajaga.
Taust
Tartu Linnavalitsuse ettevõtluse osakond kutsus aasta alguses ühise laua taha kõik Tartus ettevõtluse edendamisega tegelevad tugistruktuurid – ülikoolid, inkubaatorid ja maakondliku arenduskeskuse. Kokku 14 inimest.
Üks osa kohtumisest oli ajurünnak uute ettevõtlust arendavate algatuste leidmiseks. Lisaks ideede leidmisele oli ajurünnaku eesmärk ka saavutada olukord, et osalejad oleks edaspidi valmis kasutatud tehnikaid oma organisatsioonides iseseisvalt kasutama.
Aega oli selle kahe eesmärgi saavutamiseks ca 3 tundi. Hilisem ajakasutuse analüüs näitas, et sellest ajast kulus ideede genereerimisele 35 minutit, nende seast esmase valiku tegemisele 30 minutit. Ülejäänud aeg (ca 2 tundi) kulus sissejuhatuseks (30 minutit), probleemi rõhuasetuse omavahel läbirääkimiseks (15 minutit) ja tehnikatega tutvumiseks (75 minutit). Nendest viimane on nö ühekordne ajakulu – kui meeskond on selle aja ühe korra kulutanud, siis edaspidi seda kulu ei ole.
Tulemused
Töögrupp genereeris kokku 490 ideed. Ajurünnaku lõpuks oli välja valitud 14 parimat ideed ja 56 ideed, mida tasub ka kaaluda. Meeleolu oli kõrgel ja mitmed ideed said päris lennukad.
Naljaga pooleks arvutasime ka välja meie liikumiskiiruse ajurünnaku ajal – see oli 14 ideed minutis kui arvestada ainult ideede genereerimise aega (35 minutit) või ca 2,3 ideed minutis kui arvestada kogu aega (sh õppimisele kulunud aeg ehk kokku 3 tundi).
Mõlemad tulemused ületavad oluliselt nö vaidlusel põhineval ajurünnakul leitavate ideede hulka ja nende leidmise kiirust.
Soovitused
Peamised soovitused ja nõuanded Sulle, kes soovid ka tõsta oma tiimi ajurünnakul leitud ideede kvaliteeti:
Tuld! :-)
Muudetud teadvus, olgu siis narkootikumidest, alkoholist või üleväsimusest, aitab olla loovam ja leida tavalisest erinevaid lahendusi, toob välja värske uuring, kirjutab Time Healthland.
Põhjus on lihtne – selline aju mõjutamine eemaldab sisemisi piiranguid, mis on seotud meie mõtlemise fookuse ja planeerimisega. Tavaolukorras fikseerivad need piirangud meie vaatenurga ja muudavad raskemaks asjade uut moodi nägemise.
Uuringu raames lahendasid napsutanud osalejad probleeme 58% juhtudest ja kained 42% juhtudest. Vindised vennad olid ka keskmiselt 4 sekundit kiiremad. Põnev erinevus oli ka vastuse leidmise allikas – kained väitsid, et leidsid selle süsteemse mõtlemise tulemusel, samal ajal kui napsitajad ütlesid, et vastus lihtsalt tuli neile pähe :-).
Järeldus? Napsutamine kontoris au sisse?
Tegelikult on iva mujal – Sul on vaja keskenduda enda ja/või oma inimeste sisemiste barjääride lõhkumisele. Eespool mainitud vahendid on küll üks võimalus, aga sama töö teevad ära hästi valitud metoodikad, olgu siis daVinci või tasuta metoodikad. Viimastest olen Sinu jaoks kokku pannud ühe valiku, mille saad täiesti vabalt alla laadida siit.
Mitte ideed, vaid elluviidud ideed on väärtus, tavatseme me öelda ning pigem pidada jutumeheks seda, kelle on kogu aeg uued ideed, aga realiseerimiseni jõuvad üksikud. Kui sedagi.
Trikk on aga selles, et “suurvormide” jaoks on vaja luua palju keskpärast.
Ajaloost teada, et:
Trikk on aga selles, et “suurvormide” jaoks on vaja luua palju keskpärast.
Kas nad olid jutumehed? Võib ju muidugi öelda, et need tööd on pigem elluviidud ideed kui lihtsalt ideed. Võib olla tõesti. Aga iva on, et ühelgi suuremehel polnud kõik tööd suurepärased – oli ülihäid, mille järgi neid tuntakse, aga keskpäraseid ja ka nigelaid. Kui viimaseid poleks olnud, siis ei oleks suure tõenäosusega ka esimesi.
Kas siis jutumees on jutumees või avastamata geenius?
Kirjuta oma mõtteid ja kogemusi sellest kus on Sinu jaoks tasakaal ideede hulga ja elluviimise vahel?
Lastel on teatud vanuses komme küsida hästi palju miks-küsimusi. Minu laps küsis kunagi minult, et miks täiskavanud küsivad nii vähe miks-küsmusi?
Tõepoolest, miks?
Albert Einstein on öelnud, et kujutlusvõime on olulisem kui faktiteadmised. Ilma küsimusi püstitamata on aga raske kujutlusvõimet kasutada.
Ajaloost on teada, et teine suurmees – Leonardo da Vinci – oli väsimatu miks-küsimuse küsija. Miks linnud lennates alla ei kuku? Miks tekivad veele ringid kui sinna kivi visata? Väsimatu „miksitamine“ oli see, mis hoidis tema mõtlemise aktiivse.
Kujutlusvõime on olulisem kui faktiteadmised.
Mille üle Sina praegu imestad?
Mis küsimused Sul tekivad kui Sa ümbrust jälgid?
Tee nendest nimekiri.
Tee teine nimekiri, kuhu paned kirja minimaalselt 20 miks-küsimust oma praeguse valdkonna kohta.
Küllap oled märganud, et kuigi me peame retoorikas loovust oluliseks ja suudame leida originaalseid ideid, siis tegevuste planeerima hakkamisel on meil kombeks originaalsemad ideed kõrvale heita ja suunduda turvalisele ja tuttavale rajale – ehk hakata ellu viima tavalisi ideid. Miks see nii on?
Põhjus on omalaadses alateadlikus surnud ringis leiavad Pennsylvania ülikooli uurijad, kes viisid läbi rea eksperimente, kuhu oli kaasatud enam kui 200 inimest.
Iga loov idee ründab mingit olemasolevat olukorda soovides seda mingil viisil muuta. . Seetõttu mõjuvad uued ideed inimestele kui ebakindluse allikad, mis panevad ennast ebamugavalt tundma. Uurides inimeste varjatud eelarvamusi – neid, mida me sageli endalegi tunnistada ei taha, näiteks seisukohtasid rassismis vmt – leidsid uurijad, et organisatsioonis seostub sõna “loovus” inimeste jaoks muuhulgas ka sõnadega “oksendamine”, “mürk” ja “agoonia”.
Selliste seoste tekkimisel pole ime, et inimesed jätavad tõeliselt loovad ideed kõrvale ja valivad elluviimiseks need, mis on juba läbiproovitud ja suurema tõenäosusega ka toimivad. Puhas alalhoiuinstinkt.
Uuringu läbiviijad eesotsas Jennifer Muelleriga Pennsylvania ülikoolist nendivad, et tegelikult on tulemused iroonilised – ebakindlus majanduskeskkonnas ja karmistuv konkurents sunnib ettevõtteid üha enam otsima abi loovusest, samal ajal kui loovad ideed tekitavad organisatsioonis sees, vastuseisu, ebakindlust ja ebamugavust. Mis omakorda muudab organisatsiooni liikmed loovatele ideedele vähem vastuvõtlikuks ning vähendab nende võimet tõeliselt häid ideid ära tunda.
Autorite arvates selgitab viimane ka seda, miks me kipume loovaid ideid välja filtreerima isegi siis kui me neid tegelikult väga-väga otsime.
Kritseldamine paneb mõtted liikuma! Seega – kas Sul on mingi toimiv süsteem oma ideevälgatuste talletamiseks?
Suvalisel ajal ja kohas?
Minu soovitus on imelihtne, isegi triviaalne, aga olen selle ise aastake tagasi taasavastanud ja julgen soovitada: osta endale (uuesti) märkmik. Ma ei mõtle kalendermärkmikku, vaid sellist, kuhu saad oma ideed kirja panna või üles kritseldada.
Kanna seda kogu aeg kaasas.
Märkmiku kasutamisel on lisaks ideevälgatuste salvestamisele (mis on peamine iva, sest kuigi sa idee tekkimise ajal usud, et sa seda ära ei unusta, on tegelikkus tavaliselt teine; ma jään vahel idee üles kirjutamiseks isegi tee äärde seisma, et mitte ideed kaotada) veel kolm suurt plussi:
Ah, et miks ei või nutitelefoni, iPadi vmt samaks otstarbeks kasutada? Ilmselt võib, aga mul on erinevatest elektroonilistest vidinatest tüdimus ja olen seetõttu märganud, et üha suurema offline aja lubamine endale mõjub hästi muuhulgas ka uute ideede leidmisele. Ja elektroonilisse vidinasse on tiba keerulisem kritseldada :-).
Oma käitumisharjumuste sellele küljele inspireeris mind mõtlema täna hommikul kohatud Aristoteles Onassise soovitus Forbes’is:
Always carry a notebook. Write everything down. When you have an idea, write it down. When you meet someone new, write down everything you know about them. That way you will know how much time they are worth. When you hear something interesting, write it down. Writing it down will make you act upon it. If you don’t write it down you will forget it. THAT is a million dollar lesson they don’t teach you in business school!
Täiendus: skännisin mõned oma paberitele tekkinud ajaviite-kritseldused sisse, neid näed siin.
.
Võta nüüd kinni kas see on Põlvamaale kolinud hiidlase viirastus või lihtsalt põnev vaatenurk, aga mina nägin selles roostetanud plekktünnis Hiiumaad :-).
Selleks, et aga oma igapäevastes küsimustes uus vaatenurk leida, sobib näiteks tagurpidi ajurünnaku metoodika, millest kirjutasin kunagi ammu siin.
__________________________________________________________________
“Olime koosveedetud koolituspäevadega väga rahul ning saime tõepoolest hulganisti edasist mõtlemisainet. Loomulikult oli ideede seas ka teada-tuntud tõdesid, milleni me oleme varasematelgi kordadel jõudnud, aga oli ka uusi vaatenurki. Ja arutelu enda protsess – ühise ajuderagistamise võlu, väikesed vastandumised ja kokkulepetele jõudmine oli tõepoolest tulemuslik ja kirgastav.”
- Heidi Pruuli, ETV peatoimetaja
__________________________________________________________________
Äriüksuse juhina hindan alati seda konkreetset kasu, mida koolitusel osalemine mulle või mu ettevõttele annab. Indreku koolituste puhul olen seda kasu ka alati saanud. Lisaks uutele teadmistele ja üllatavatele lahendustele sain tehnikaid ja võtteid, mida saan kasutada igapäevatöös ka hoopis teistes olukordades kui koolitustel ning mõtteviisi, mis laseb näha palju kaugemale kui seni. Indreku abiga leidsin kordades rohkem ning kindlasti paremaid lahendusi, kui muidu oleksin leidnud.
- Elina Siilbek, Äripäeva Koolituskeskuse direktor
__________________________________________________________________
Selle blogi sisu võid algallikale viidates kasutada vastavalt sellele litsentsile: Creative Commons Attribution-NonCommercial-ShareAlike 3.0 Unported License.