Peep Laja kirjutas ükskord, et ta loeb nagu loom, ja see andis talle idee teha lahe uus teenus – videoraamatud.ee. Müts maha vinge asja tegemise eest ja ma loodan, et sellel teenusel läheb hästi.
Aga ma lisaks siia ühe vaatenurga veel.
Ma nimelt lugesin ka palju äriraamatuid – suur ja uhke riiul on kodus neid täis – aga ma ei loe neid enam eriti. Nende sõnum kipub korduma ja mustrid on sageli etteaimatavad. Need, mis jälle selgelt eristuvad, jätavad mulje, et seal on eristumise nimel meelega vint üle keeratud. Tom Peters on kunagi ise öelnud, et oma kuulsa “In Search of Exellence” kirjutamise ajal nad kohendasid sisu (väidetavaid empiirilisi kogemusi) nii, et see sobiks varem valmis olnud järeldustega.
Vähemalt mina tahan aga uusi mõtteid ja inspiratsiooni edasiminemiseks kuskilt saada. Kust siis? Minu tänane kogemus on… …igalt poolt mujalt.
Selgitan.
Kogu alljärgnev vana mõttekäik tuli mul meelde, kui lugesin Jane Jacobsi väidet, et talunikud ei leiutanud traktorit, sest nad olid põllutöödega hõivatud. Kas pole hea ja kainestav vaheldus kõikidele nendele seisukohtadele, kus manitsetakse oma valdkonda üha edasi uurima, innovatiivne olema ja oma valdkonna arendusideid otsima?
Frans Johansson põhjendab raamatus “Medici efekt” (siin on tasuta täismahus ingliskeelne pdf) sellist traktori mitte leiutamise nähtust assotsiatiivsete barjääridega – oma haridusteel või tööl me õpime ära reeglid kuidas asjad on meie valdkonnas seni käinud ja me hakkame asju tegema teatud viisil. Tegelikult arendame ennast headeks koopiamasinateks.
Ütled, et alati võib õppides säilitada kriitilise meele ja kõike kahtluse alla seada ning proovida leida uusi viise? Jep, aga kui seda liiga vara liiga palju teha, siis kannatab Sinu tõsiseltvõetavus.
See ei tähenda, et haridus on kasutu – vastupidi – kui tahad mingil alal saada heaks, siis pead omandama teatud reeglid. (Üli)kool õpetab neid. Nagu Johansson ütleb:
“Sa õpid mida varasemad spetsialistid ja mõtlejad on järeldanud ning kasutad nende kogemusi enda pädevuse ülesehitamiseks.”
Aga millalgi saabub hetk kui oled küllastunud. No ei taha rohkem lugeda järjekordset uut teooriat, mis leevendab kõik mured :-). Mis siis aitab? Aitab kui “nuusutad” võimalikult palju erinevaid valdkondi. Mingil hetkel hakkad nendest valdkondadest leidma ideid oma valdkonna jaoks. Mitte kellegi teise valmis retsepte-kogemusi-lahendusi, vaid hakkad neid ise märkama ja leidma.
Thomas Kuhn on oma pool sajandit tagasi ilmunud raamatus “The Structure of Scientific Revolutions” toonud välja, et revolutsiooniliste muudatusteni ühes või teises valdkonnas on peaaegu alati jõudnud kas väga noored või alles selle valdkonnaga tegelemist alustanud isikud.
Ega Sa pole oma valdkonda liiga kauaks “konutama” jäänud? Või äkki peaks tihedalt suhtlema-uurima teiste valdkondade kohta? Mitte niivõrd teiste ärialade kohta, vaid pigem teiste elualade kohta? Lugema raamatuid, mis ei ole hetkel “kuumad äriraamatud”?
Kirjuta mida Sina arvad!
14
JUL
Lastel on teatud vanuses komme küsida hästi palju miks-küsimusi. Minu laps küsis kunagi minult, et miks täiskavanud küsivad nii vähe miks-küsmusi?
Küllap oled märganud, et kuigi me peame retoorikas loovust oluliseks ja suudame leida originaalseid ideid, siis tegevuste planeerima hakkamisel on meil kombeks originaalsemad ideed kõrvale heita ja suunduda turvalisele ja tuttavale rajale – ehk hakata ellu viima tavalisi ideid. Miks see nii on?
“Ideas are nothing, execution is everything” – on üks järjekordne 
