Postitused sildiga: 'innovatsioon'

Tavaline käitumine = tavalised tulemused. Üllatus eksole?

Sattusin lugema Saatchi & Saatchi endise tegevdirektori Paul Arden´i raamatut “Ükskõik, mida mõtlete, mõelge vastupidi“. Seal on lugeda vähe, aga mõelda palju – raamatu tutvustus ütles, et see purustab ükskõik mille, mida olite harjunud mõtlema – isegi kui te ei teadnud, et seda mõtlesite :-). Ega iga hinna eest oponeerimine teab mis arukas ei ole. Aga kõik tema väited tasub kõrvade vahelt käbi lasta küll. Kahju ei tee.

Üks hea mõttekäik mis sealt meelde jäi – kujuta ette, et lähed ujuma. Alasti. Ja siis kui oled kaldast piisavalt kaugel, aga siiski madalas vees, näed kuidas kolleegid tulevad paadiga sinu poole. Nemad pole sind veel märganud. Mida teed? Paul Arden väidab, et enamus meist kataks kinni piirkonna kus kõht ja jalad korraga nime kaotavad. Instiktiivselt. Aga kui paljud kolleegid teid sealt piirkonnast ära tunnevad? Äkki peaks katsuma näo ära varjata? :-)

See on tegelikult vana jutt – on palju tegevusi, mida me teeme automaatselt ja ilma mõtlemata. Ja teeme neid nii nagu sajad tuhanded teised inimesed. See aga, väidab Arden, vähendabki oluliselt meie eduvõimalusi.

Mõned aastad tagasi pani Innovation Lab kirja 10 umbes analoogset soovitust, mida järgida kui tahate paremaid tulemusi saavutada. Ma hetkel ei leidnud seda linki üles, aga mõned meeldejäänud asjad on allpool kirjas. Vaata neid punkte ja mõtle oma organisatsiooni pale – kuidas on sul asjad korraldatud?

  1. Väldi lõpule viimist. Informatsiooni üleküllus ja turu võime kiirelt uusi tooteid luua, on loonud situatsiooni, kus iga toode peab olema natuke „pooleli”. Edukas toode peab olema valmis pidevateks muutusteks, täiendusteks, valmis reageerima uutele ettepanekutele. Sellise valmisolekuga saate ka lihtsalt, kiirelt ja odavalt kõrvaldada kõik võimalikud vead, mis toote juures ette võivad tulla.
  2. Rakenda tööle valed inimesed. Kas sinu personaliosakond on teinud tubli tööd ja välja töötanud testi vormid, mille abil hinnata inimeste sobivust oma ametikohale? Ühesugused testid paigutavad ametisse ühesuguseid inimesi, kes mõtlevad ja käituvad ühtemoodi. Kas siit tulevad kick-ass ideed? Võta normijärgsete töötajate sekka meelega neid inimesi, kelle mõttemaailm ei allu normidele ja kes toovad sisse uusi ja värskeid ideid.
  3. Ära mõtle liiga palju tulevikule. George Orwell uskus, et inimene saab ainult sellise tuleviku, nagu ise tahab. Liiga paljud inimesed arvavad, et tulevik on ainult mineviku pikendus. Targem on unustada nii minevik kui tulevik ja maksimaalselt kasulikult kasutada ära käesolev hetk. Leidub juba ka ettevõtteid, kes on loobunud eelarve kirjutamisest (äriplaan tehakse niikuinii enamus juhtudel vaid finantseerija jaoks, kahjuks), sest see seab liiga jäigad piirid ja limiidid sellele, mis juhtuma hakkab. Need ettevõtted on muudatuste ja kohandumise usku ning hoiavad ennast valmis muudatuste ja nõudmistega kaasa minema.
  4. Ole ettevaatlik juhtimisteooriate rakendamisega. Juhtimisteooriad luuaks mõne läbimurdvalt uuendusliku näite baasil, aga mitte kunagi vastupidi :-). Ja mida uut ja unikaalset saab õppida raamatust, mida müüakse üle maailma 500 000 eksemplari? Kõige paremad strateegiad ja  juhtimisteooriad on enda loodud straeetgia ja juhtimisteooria. Seega võta ka neid postitusi siin pigem käivitajatena, mitte tõena :-).
  5. Ära leiuta uusi tooteid. Juba aastal 1898 teatas Ameerika Patendiamet, et kõik, mida on võimalik leiutada, on juba leiutatud :-). On üdini vale arusaam, et innovatsioon on millegi leiutamine, mida ei ole keegi kunagi varem näinud. Innovatsioon on eelkõige olemasolevale uue rakenduse leidmine. Kasutage oma aega ja energiat targalt ning kasutage ära olemasolevate toodete potentsiaal.
Kas oli põnev või kasulik? Hoolitse, et ka järgmised postitused Sinuni jõuaks ja liitu ideemäng “daVinci” Facebooki lehega


0

Ärimudeli arendamise eelsoojendus ehk 10 innovatsiooniõppetundi

Idris Mootee kirjutab oma blogis, et hoolimata sellest, et on kirjutatud sadu ja tuhandeid artikleid ja raamatuid uute ideede leidmise viisidest, on neist sageli vähe abi. Seda seepärast et tähelepanu alt on väljas kuidas nendest ideedest toimiv ärimudel välja võluda. Allolevatel slaididel võtab ta kokku, mis tema arvates on suurimad innovatsiooniga seotud väärarvamused.

Ega need polegi väga uudsed mõtted, aga hästi kokku võetud ja ma usun, et vajalikud põhimõtted, mida tasub aeg-ajalt üle sirvida. Vaimukas kah :-).

Ja veel – oleme juhtimisportaalis avaldanud ka Idrise mõtteid ja lugusid innovatsioonist. Üks mis mulle eriti meelde on jäänud oli järgmine. Viini helilooja Frank Schubert ammutas sageli muusikalist inspiratsiooni oma kohviveskist. Ta tõlgendas kohviveski kaootilisi helikõrgusi ja rütme muusikakäikudena. Kui ta kohvi jahvatades kuulis midagi „originaalset,“ läks ta otse klaveri juurde, et otsida üles noodid ja fraasid, mis meenutaksid kohviveskist kostunud helisid. Sellist kuulmist nimetavad psühholoogid kõla-assotsiatsiooniks. Nii et – otsi ideid igalt poolt. Näiteks kohviveskist :-).

View more presentations from Idris Mootee.
Kas oli põnev või kasulik? Hoolitse, et ka järgmised postitused Sinuni jõuaks ja liitu ideemäng “daVinci” Facebooki lehega


0

Äri Godot´d oodates

Ega viimasel ajal ei lähe nädalatki kui keegi kuskil ei kirjutaks, et loovus ja innovatsioon on praegusest kriisist väljatulemise võti. Ma usun ka, et ainult kulude kärpimine ning senise tegevuse jätkamine firmat löögihoogu sättida ei aita.

EAS võimleb nagu jaksab – toetatakse ettevõtete tootearendust ning tehnoloogia arenduskeskuste käivitamist, loodud on innovatsiooniportaal IN, innovatsiooniosakud, ajakiri HEI ja palju muid toredaid asju. Kes aga vedu ei võta on ettevõtjad. Mitte et ettevõtja asjade uutmoodi tegemise vajadusest aru ei saaks – muidugi saab. Põhjused on mujal.

Eile arutlesime selle põhjuste üle ühe tippjuhiga ja jõudsime kahe põhjuseni, mis meid enamusi kimbutavad ning ei lase rahulikult loovad olla – ajapuudus ja (tühi?) lootus paremasse homsesse.

Me oleme võtnud omaks, et elutempo on läinud meeletuks võrreldes „vanade aegadega”. Futurist Patrick Dixon ütleb, et selle peamine põhjus on tohutus info hulgas, mis meile peale surub (muide – ühe nädala jagu New York Times´i pidavat sisaldama rohkem infot kui üle-eelmise sajandi inimene terve elu jooksul vastu võttis) ning sunnib meid kõigega kursis olema. Sest arvame, et vastasel juhul jääme elust ja ärist maha. Kuid kohustus kõigega kursis olla tekitab stressi ja tunde, et aega on vähe.

Ehk teisisõnu – kihutame autopiloodiga arvates, et nii peabki ja et kiirustamine ja valimatu konkureerimine ongi normaalse elukorralduse osa. Ma pole seda usku – pigem ma usun, et tark valib ise tempo, vähem targad kiirustavad kogu aeg ja on nö autopiloodil. Autopiloodi välja lülitamine on igasuguse loova mõtlemise tekkimise vältimatu eeldus, see pole ju uudis.

Kaks soovitust loovusele ruumi tegemiseks:

  1. Teadvusta endale Parkinsoni seadus: töö maht kasvab, kuni täidab kogu selle valmimiseks saada oleva aja. Kasutades raamatu „Neljatunnine töönädal” autor Timothy Ferrisse sõnu: olles hoolimata kümnetunnistest tööpäevadest ikka ajahädas, vähenda oma tööaega. See võimaldab keskenduda olulisele. Olen proovinud – toimib :-).
  2. Rutiini murdmine hakkab väikestest asjadest – sõida homme tööle uut teed mööda ja tee seda edaspidi vähemalt paaril päeval nädalas. Tom Peters soovitab minna näiteks R-Kioskisse, osta vähemalt viis ajakirja mida sa pole veel lugenud ja kuluta järgmine pool tööpäeva nende läbilugemiseks. Kaanest kaaneni. See lülitab välja, tekitab uusi seoseid, käivitab. Pole keeruline analoogseid tegevusi ise leida ning neid aeg-ajalt enda uuesti käivitamiseks teha.

Ahjaa, teine põhjus – lootus paremasse homsesse – no see läheb kokku pealkirjas mainitud Samuel Becketti näidendiga – usume ja ootame, et keegi või miski tuleb ja meie probleemid lahendab või et asjad laabuvad ise. Et ootame paremat homsest. Ega ei tule kedagi kui ise asja kätte ei võta ja muudatusi aktiivselt ellu ei kutsu ning ei juhi.

Kas oli põnev või kasulik? Hoolitse, et ka järgmised postitused Sinuni jõuaks ja liitu ideemäng “daVinci” Facebooki lehega


1

Ärimudeli restart

Tänased keerulised ajad (vt Raivo Vare videointervjuu postituse lõpus) annavad hea võimaluse ettevõtetel oma ärimudeleid kohendada. See on aga üldjuhul tegevus, mis esmalt nõuab värsket pilku.

Pilgu värskendamiseks tasub vast ideede saamiseks vaadata ka vähem traditsioonilistesse kohtadesse ja mõelda, et äkki otsetee ei olegi kõige lühem :-). Mõnikord on ringiga minnes suurem lootus leida ebatraditsioonilisi lahendusi, mis aitaks äri edasi viia.

Ungari päritolu statistik Abraham Wald – sai II Maailmasõja ajal armeekindralitelt käsu leida lahendus hävituslennukite tugevdamiseks. Peale väikest mõttetööd ja lahingust naasnud lennukite uurimist leidis ta, et kõige mõistlikum on lisada kaitset lennukite nendele osadele, mis tulevahetuses olid puutumata jäänud.

Esmapilgul ootamatu lahendus on siiski väga loogiline – Wald leidis nimelt, et tulevahetuses kannatada saanud kohad ei ole kriitilise tähtsusega, sest vaatamata tabamusele oli lennuk ju õhku jäänud ja tagasi baasi lennanud. Järelikult on kriitilised need kohad, mis naasnud lennukitel olid tulevahetuses puutumata jäänud. Seega on just terveid kohti vaja täiendavalt kindlustada.

Selleks aga, et enda ja vastase “lennukeid” tudeerida, õiged kindlustamist vajavad kohad üles leida ning plaanid ka elluviidud saaks, tasub mõelda Harvard Business Review poolt vahendatud Garri Kasparovi arutlusele teemal, et mida on äriinimestel malest õppida. Olulisemad õppetunnid on male maailmameistri arvates järgmised: 

  • Ära mitte kunagi alahinda oma vastast. Alati arvesta sellega, et oponent mõistab sinu käikude tähendust ja plaane.
  • Saavuta psühholoogiline ülekaal. Vastase tasakaalust väljaviimine on suur oskus. Kasutatud on ka äärmuslikke võtteid. Näiteks Karpovi psühholoog püüdis ühes matsis Karpovi oponenti hüpnotiseerida.
  • Võitle edasi ka siis ja eriti siis, kui sul on võiduseis.
  • Pikas kurnavas võitluses on kontsentratsioon kõige olulisem. Ei tohi end unustada, näidates välja oma kõhklusi. Kontsentratsioonivõime nõuab psühholoogilist valmisolekut.
  • Aseta end vastase saabastesse ja tunne ennast enesekindlalt tema territooriumil. Kui vastane seda mõistab, hakkab ta kaasa tulema sinu mänguga ja liikuma sinu territooriumile, kus sul on eelised. Lõpuks saad sa oma mängu peale suruda.

Lühike kokkuvõte: arenda oma ärimudelit kaheldes senitehtus ning otsides ebatraditsioonilisi ideid. Kui leiad teostamisväärse idee, siis tegutse kiirelt – suure tõenäosusega on vaid aja küsimus kui konkurent sama mõtte peale tuleb.

Vaata ka:


Intervjuu Raivo Varega from Toivo Tänavsuu on Vimeo.

Kas oli põnev või kasulik? Hoolitse, et ka järgmised postitused Sinuni jõuaks ja liitu ideemäng “daVinci” Facebooki lehega


2

Eesti spunk ja innovatsiooniaasta

Tiit Hennoste räägib intervjuus Päevalehele:

/…/  Ja üld­se ar­van ma, et Len­nart Me­ri idee Ees­ti No­kiast on süga­valt vas­tu­tus­tun­de­tu. Sest see soo­dus­tab ini­mes­tes aru­saa­ma, et va­ja on lei­da vaid üks suur idee, mis la­hen­dab kõik mu­red.  /…./

Kuigi minu teada pidas President tollal silmas ühte liidrit või “vedurit” meie tööstusele, tuleb siiski Hennostega laias plaanis nõustuda – see mõttekäik muutus kiirelt ülekspluateeritud käibefraasiks ja hakkas varsti meenutama seda kuidas Pipi spunki otsis. Kes ei usu vaadaku siia või siia. Nagu me teame, siis Pipi spunki ei leidnud, sest ta ei teadnud, milline see võiks välja näha. (Eesti Nokia, tõsi küll, on vähemalt ühel korral väidetavalt leitud.)

Äris on turule sisenejatel sageli ahvatlus matkida turuliidrit. See näib hea mõte – maailmas on näiteid küll, kus selline strateegia on ennast õigustanud.  Samas on selle strateegia suurimad ohud ebatäpne kopeerimine ning parimal juhul vaid eilsete otsuste ja tegevuste kopeerimine. See aga tähendab, et esmapilgul kergena tunduv edu võib ikka väga raske olla saavutada. Lisaks määratakse sellega ära, et parim võimalik saavutatav positsioon on number kaks. 

Ma olen veendunud, et alanud innovatsiooniaastal võiksime nii riigi kui ettevõtete tasandil sellest käibefraasist kindlasti vabaneda ja tegutseda ning mõelda suuremalt ja ilma kunstlike piirideta. Ehk siis: lõpetame Eesti Nokiast rääkimise ning leiame parema eesmärgi ja hakkame selle nimel tööle!

Kas oli põnev või kasulik? Hoolitse, et ka järgmised postitused Sinuni jõuaks ja liitu ideemäng “daVinci” Facebooki lehega


5

Veidrik või kangelane?

Eile tekkis jõululauas üks huvitav tähelepanek selle kohta kuidas me inimeste töö tulemusi hindame. Nimelt jõudis jutt peale kingituste kätteandmist  võrdlemisi ebatavalise aruteluni - seltskond hakkas arutama, et kui hästi on kingitused pakitud :-). Mitte need, mis kinkekotis, vaid ikka need vanamoeliselt paberisse pakitud kingitused.

Oli üsna ootuspärane, et korrapärase kujuga kingitused olid nägusamad – paber polnud kortsus, oli ühtlaselt pingul jne. Kui aga vaadati ebakorrapäraseid pakke, siis leidsid “hindajad” üksmeelselt, et neid ongi raske pakkida ja pole hullu, et need nii nägusad välja ei näe. Ja et kellele seda paberit üldse vaja on? Ehk et hindamise alus muutus kui ülesanne oli raskem (ebakorrapärane kingituse kuju).

Samast fenomenist organisatsioonide näitel kirjutab mitme bestselleri („Nõusoleku turundus”, „Lilla lehm”)  autor Seth Godin. Nimelt väidab Godin, et läbikukkumist mingi idee või ülesande elluviimisel aktsepteeritakse vaid siis kui läbikukkuja üritas ellu viia tavalist keskpärast ideed (vt joonis). Idee oli sellisel juhul enamusele arusaadav ning ebaõnnestumine kirjutatakse selle arvele, et kõik asjad ei saagi õnnestuda. Hoopis hull on aga lugu kui läbikukkumine tabab „väljaspool raame” ideed, sellist läbikukkujat kipume me pidama veidrikuks. Et püüdis siin oma mingit imelikku ideed ellu viia, sellist mille kohta meie “teadsime” algusest peale, et see ei saagi õnnestuda.

Ajaloost on üks selline näide lasertehnoloogia leiutaja Charles Townes, keda tema kolleegid pidasid aastaid peale laseri leiutamist veidrikuks, kelle leiutis on tähtsusetu, nad ütlesid, et tegemist on lahendusega, mis otsib probleemi – teisisõnu nad ei näinud laserile mingit otstarvet. Dr Townes aga arvas teisiti. Vähesed viimase saja aasta jooksul ilmavalgust näinud leiutised on meie igapäeva elu muutnud nii palju kui lasertehnoloogia – seda kasutatakse väga erinevates kohtades alates DVD mängijatest kuni sõjatööstuseni. Dr Townes pälvis laseri leiutamise eest 1964-ndal aastal Nobeli auhinna.

Veidrikuks tembeldamine on üks peamisi põhjuseid, miks inimesed ei julge uute ideede eest tulihingeliselt seista – meil on hirm läbikukkumise korral teistele veidrik tunduda. Seega – keskmised pragmaatilised inimesed, kes ei ole nii tugevad kui dr Townes ei võta riski hakata tegelema millegi tõeliselt uuega. Seda hakkavad tegema vaid väga tugevad inimesed. Kuidas see mõjub Sinu organisatsiooni tulemustele?

Kas oli põnev või kasulik? Hoolitse, et ka järgmised postitused Sinuni jõuaks ja liitu ideemäng “daVinci” Facebooki lehega


0

Kuidas leida probleemile lahendus?

Vahel – õigemini päris tihti - tundub mulle, et ajurünnakust on kujunenud tänapäeva organisatsioonis mingi kummaline religioon, mille abil saab lahendada kõiki ettetulevaid kitsaskohti. Pabertahvel on selle religiooni altar ning nõupidamisteruum täidab ilmselt pühakoja rolli :-). Kutsume inimesed kokku ja las hakkavad käsu peale häid mõtteid mõtlema. Aamen!

Tundub nagu ajurünnakute kokkukutsujad kipuksid sageli unustama kus oli Newton kui talle õun pähe kukkus või kus alustas Archimedes „eureka” hüüdmist, sest ikka ja jälle kuuleme kontoris kutset tulla ajurünnakule arutame mingit „väga tähtsat probleemi”. Värskelt euroremonditud koosolekute ruum on küll veidi umbne, ent see eest hiljuti remonditud ja peaks kutsuja arvates olema igati hea koht mõttetööks :-)).

Aju sagedused

Reaalsus on teine – parimad lahendused leitakse üldjuhul mujal. Pole eriline üllatus, eks? Et selle fenomeni põhjustest aru saada on oluline teada, et teadlaste arvates töötab meie aju neljal eri sagedusel. Kui jätame lihtsuse huvides välja delta- ja teetalained, mis on paljuski seotud unega, siis jäävad järgi kahesugused lained – alfalained ja beetalained. Nendest viimased on valdavad kui oleme pinge all (tuleb meelde: ajurünnak, pabertahvel, nõudpidamiste ruum, käsk muneda kuldmune nüüd ja kohe?), alfalained seevastu on vaba mõttevoo lained, mis ilmuvad siis, kui oleme piisavalt lõõgastunud. Lihtne järeldus – mõte lendab sundimatus õhkkonnas.

Kuna võime eeldada, et õunapuu all lesijaid ning vannis käijaid oli nii Newtoni kui Archimedese ajal rohkem, siis oleks ilmselt vale oletada, et ükskõik kes seal õunapuu all või vannis istus oleks võinud tulla samale avastusele.

Viimast kinnitab ka Center of Creative Leadership partner Stanley S. Gryskiewicz, Ph.D ajakirjas Psychology Today. Nimelt on ta 25 aastat uurinud organisatsioone, mis pakuvad töötajatele motiveerivat töökeskkonda. Selle uurimise tulemusel on ta veendunud, et kuigi enamus loovaid ideid tuleb spontaanselt, ilma idee leidmisele keskendumata, ei ole siin midagi pistmist juhusega. Hea idee leidmise eelduseks on toetav organisatsioon ning süsteemne lähenemine ja teadmised. Kui need on olemas, siis võib oodata „õuna pähe kukkumist” ehk vajalike tingimuste kokkusattumist sealhulgas siis ka piisava hulga alfalainete tekkimist.

Mida siis igaüks meist ise saab teha ehk kas mõtlemisest on abi?

Kirjanik ja nõustaja Michael Gelb (muuhulgas selle suurepärase raamatu autor) leiab, et inimeste suurim probleem on, et nad ei oska mõelda. Ei oska mõelda, sest keegi pole seda neile kunagi õpetanud. Seetõttu kipuvad inimesed seadma endale piiranguid ja looma harjumusi, mis segavad mõtlemist.

Gelb eristab kahte liiki mõtlemist – kriitiline ja kreatiivne. Esimene neist on sisuliselt loogika – seda õpetatakse meile koolis – teine ehk loov pool on tänases koolihariduses paljuski mahasurutud.  Tegelikult veelgi hullem - lastepsühholoog Kathy Hirsh-Pasek (Ph.D) kirjutab raamatus “Einstein Never Used Flashcards: How Our Children Really Learn–and Why They Need to Play More and Memorize Less” (vt. raamatut siit)  uuringust, mis purustab levinud müüdi, et väikelaste võimalikult varajane õppima suunamine ja intellektualiseerimine arendab lapsi rohkem ja loob nendele paremad eduvõimalused tulevikus.

Jutu alguse juurde tagasi tulles – Rootsi konsultatsioonifirma Innovation Lab uuris ajurünnakutel leitud ideede kvaliteeti. Tulemused peaksid kurvastama neid, kes oma organisatsioonis suurepäraste ideede leidmisel vaid ajurünnakutele loodavad. Nimelt leidsid rootslased, et vaid 2-3 ideed sajast pakutavast ideest on tõelised pärlid. Ja kui tihti te ühe probleemi lahendamisel genereerite vähemalt 50 ideed (= 1 pärl)?

Innovation Lab uuringu tulemused väidavad, et:

  • kvaliteetideid on üldjuhul vaid 2–3 protsenti
  • ideid, mis väärivad arendamist on 10–25 protsenti
  • vanu ideid on 20–45 protsenti
  • teiste ideede koopiaid on 5–10 protsenti
  • ning 15-30% ei ole üldse ideed.

Sellest uuringust saab lähemalt lugeda Jonas Michanek´i ja Andréas Breiler´i
raamatust “Idéagenten – en handbok i idea management“.

Keelaks ajurünnakud üldse ära? :-)

Kas oli põnev või kasulik? Hoolitse, et ka järgmised postitused Sinuni jõuaks ja liitu ideemäng “daVinci” Facebooki lehega


2

Raha tagasi garantii

Minu eesmärk on pakkuda koolitusi ja viia läbi töötubasid, mis loovad Sinu organisatsioonile väärtust. Teen kõik selleks, et koolitused ja töötoad oleksid praktilised ja kasulikud.

Kui aga tunned nädala jooksul peale ürituse toimumist, et ei ole saanud väärtuslikku infot ja saadad oma seisukoha põhjenduse e-postiga, maksan Sulle kogu raha tagasi.

Kas oli põnev või kasulik? Hoolitse, et ka järgmised postitused Sinuni jõuaks ja liitu ideemäng “daVinci” Facebooki lehega


0

Tootearendusest, ilma stereotüüpideta

Uuring “Innovaatiline tegevus Eesti ettevõtetes” toob järeldustes välja, et uuendamine Eesti ettevõtetes ei ole piisavalt kompleksne, seisnedes jätkuvalt valdavalt uute seadmete sisseostmises ja inimeste väljaõppes nende seadmetega töötamiseks. Lisatakse et ettevõtete innovatsiooni, eriti T&A-sse tehtud kulud olid jätkuvalt madalad ja ettevõtete koostöö ülikoolide ning uurimisasutustega puudutas vaid väga väikest osa ettevõtetest (ca 1%).

Parandamaks seda on EAS välja töötanud mitu programmi, näiteks T&A programm (toetus tootearenduseks), Klastrite arendamise programm (rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmiseks).

Kindlasti peab selle poolega tegelema ja seda toetama, aga mina olen veendunud, et suur innovatsioon algab väikesest – uuendustest, mis lihtsalt kombineerivad olemasolevaid teadmisi või tegevusi uutmoodi. Revolutsioonilisi muudatusi “juhtub” harva – kui seada eesmärgiks ainult need, siis võibki neid ootama jääda. Kahjuks.

Alguses tasuks mõelda sellele kuidas ettevõttes kogu meeskond panna uuendustele mõtlema ja neid otsima. Kasvõi väikeseid. Ühe lähtekoha sellise uue mõtteviisi süsteemseks ülesehitamiseks võiks pakkuda kõrvalolev maatriks. See aitab hoida fookuses kliendivajaduse ja vältida seda, et minnakse lihtsalt toodet arendama.

Selle kasutamine eeldab siis olemasolevate ja potentsiaalsete klientide ning nende olemasolevate ja uute vajaduste analüüsimist. Soovitus on, et katsuge oma tiimiga viia regulaarselt läbi ajurünnakuid, kus on ülesandeks leida uusi tooteideid või -uuendusi igasse kasti:

  • olemasolev klient ja olemasolev vajadus,
  • olemasolev klient ja uus vajadus,
  • uus klient ja olemasolev vajadus,
  • uus klient ja uus vajadus.

Eeltööna on ilmselt vajalik olemasolevate klientide analüüs ja grupeerimine vastavalt Sinu ettevõtte jaoks olulisele mõõdikule – olgu selleks siis käive või kasum kliendi kohta, kliendisuhte pikkus, ostmise sagedus vmt. Kui Sul on see tegemata, siis soovitaks alustada sellest, et mõtleksid läbi milliseid kliente Sa üleüldse esmajoones tahad.

Ideede selekteerimise osas kehtib lihtne „innovatsiooni püramiidi” loogika – Sul peaks olema väike hulk enim rahalist panust saavaid ideid, keskmine hulk testfaasis olevaid ideid, suur hulk ideid, mis on ootel.

Ideed võivad erinevatel etappidel liikuda püramiidi erinevate osade vahel. Oluline on, et ideid oleks kogu aeg varuks ja et neid oleks palju. Oluline on vahet teha ka olulisel ja ebaolulisel ning mitte käest kaotada strateegilist suunda.

Kas oli põnev või kasulik? Hoolitse, et ka järgmised postitused Sinuni jõuaks ja liitu ideemäng “daVinci” Facebooki lehega


0
Lehekülg 4 / 4 1234