Posts Tagged 'konkurents'

Allpool on siis viimased purjetamisest pärit juhtimisõppetund. Esimest saab lugeda siit, teist siit, kolmandat siit ning kes kõiki korraga lugeda tahab, saab seda toimetatud kujul teha Directorist (november 2009).

Kuues õppetund – valmistu ka raskuste ületamiseks

Kuigi purjetamisfotodelt vaatab meile tavaliselt vastu päikseline ilm ja sillerdav meri või tormiromantika, siis tõde on siin veidi teine – olles külmunud näo ja kätega sügisesel tormisel merel, tirides hammastega sooti, peab optimistliku meele säilitamiseks nii seda ala kui soolast vett armastama. Kohe palju. Äris on erakordsed tulemused võimalikud ainult siis kui on kirg oma tegevusega midagi siin maailmas paremaks muuta ning on olemas ka valmisolek vajadusel selle nimel ekstreemselt pingutada. Ainult siis on võimalik ajutiste raskuste taga eredat tulevikku näha ja sellest jõudu saada.

Seitsmes õppetund – kindlusta tagala

Raskustega haakub ka see punkt – isegi olümpiameestel läheb vahel paat ümber – on jõudusid, mis asjaolude kokkulangemisel on meist üle. Oluline on, et kas ja kuidas suudetakse ennast halvaks olukorraks ette valmistada – kas päästevest on olemas ning ega võistlustahe ei kao? 9-aastase poisina esimest korda paadiga ümber minnes, keeras paat põhja taevapoole ja mina sattusin selle alla. Ilmselt oli see minu kasin ujumisoskus, mis seljasolevast päästevestist hoolimata totaalse paanika vallandas ja ainus mis ma teha suutsin oli täiest kõrist appi karjuda. Tagantjärgi koomiliseks tegi selle situatsiooni asjaolu, et kai oli umbes kolme meetri kaugusel. Äri paralleel võiks olla siis visaduse, kindlustuse või plaani B olemasolu ehk teisisõnu – kas on olemas teadmine milline on “suur pilt” ning kuidas selles olukorras edasi minnakse, sest see on ju vaid ajutine raskus. Paat tuleb püsti saada, siis saab edasi liikuda.

Kaheksas õppetund – hoia silme ees pikk eesmärk

Kõigi purjeregattide võitjad kuulutatakse välja mitme sõidu kokkuvõttes – lühiajalise edu taga ajamine regati võitu ei anna. Nagu ka lühiajaline äriedu ei taga pikaajalist edu.

Allpool on siis neljas ja viies purjetamisest pärit juhtimisõppetund. Esimest saab lugeda siit, teist siit ning kes kõiki korraga lugeda tahab, saab seda toimetatud kujul teha värskest Directorist (november 2009).

Neljas õppetund – leia oma tee

Purjetamise täpne analoog äriga – jäljendades ei saa kunagi esimeseks. Äärmiselt suure tõenäosusega ei saa niimoodi ka teiseks. Eessõitja rikub tuule ja füüsikareeglite järgi ei ole võimalik temast mööda sõita.

Tuleb leida oma tee – tuleb minna sinna kus on vähem konkurente, aga edulootused, siiski head või väga head. Tavaliselt on madalike, kaljude jmt juures vähem konkurente tuult segamas. Loomulikult on seal ka risk suurem – kogemus kõneleb, et madaliku, või mis veel hullem üksiku suure veealuse kivi, täpse asukoha saad teada ainult sellele sattudes. Ja see lõppeb üldjuhul paadi lõhkumise, halvimal juhul ka katkestamisega.

Ka uutel turgudel ja/või turuniššides on vähem tegutsejaid, aga ka määramatus on suurem. Nii et arenda enda ja oma meeskonna loovust ja otsi madalike lähedust, kuid väldi nendele sattumist.

Viies õppetund – analüüs on vahend, mitte eesmärk

Ilmateade eksib üpris sageli. On uskumatu milliseks religiooniks on mõnedes ettevõtetes saanud erinevad tarbijaküsitlused, turu-uuringud, tabelid, maatriksid ja “kõverad”. Need peaksid olema otsustamise lisainfo, mitte aga ainus (ega ka mitte kõige tähtsam) info otsuse tegemisel. Need on nagu ilmateade, mis ei lähe kaugeltki mitte alati täppi. Pealegi on kõikidel su konkurentidel olemas see sama ilmateade – kui suure eelise see sulle ikka anda saab?

Soovitus: kasuta neid, aga ära unusta oma kogemusi ja intuitsiooni ning valmistu ka vastupidiseks tulemuseks.

Suur oli minu üllatus kui mind peale esimese võistluse võitmist ootamatult vette visati. Ja see üllatus ei olnud positiivne, eriti kui arvestada, et olin peale merelt tulekut oma viimased kuivad riided jõudnud juba selga panna. Kas sul on enda äri jaoks “kuivad riided” alati tagavaraks olemas?

Allpool on siis teine ja kolmas purjetamisest pärit juhtimisõppetund. Esimest saab lugeda siit ning kes kõiki korraga lugeda tahab, saab seda toimetatud kujul teha värskest Directorist (november 2009).

Teine õppetund – tee kindlasti plaan

Noore purjetaja tähelepanu läheb sellele, et suudaks paadi liikumas hoida, pikalt ette mõtlemise jaoks ei jätku tähelepanu. Igal kogenud purjetajal on stardis oma plaan võistlusraja läbimiseks. Peale stardipauku hakkab aga olukord muutuma – kui hästi õnnestus start minul? Kui hästi konkurentidel? Millised on konkurentide plaanid? Olenevalt sellest kui hästi minul start õnnestus võib siit kohe tekkida vajadus hakata oma plaane korrigeerima – sest olukord on ju muutunud. Aga plaan peab olema – tegevuse ja tulemuse hindamiseks ei ole paremat mõõdupuud, pealegi – kui olukord muutub natuke, siis ei viska ju plaani ära vaid korrigeerid.

Minu kogemuse järgi on suurim oht peidus hetkes kui adud, et stardieelne plaan ei toimi – kogenematu seilaja hakkab rapsima sooviga tekkinud kaotus kiirelt “tasa teha”. Pole vist vaja lisada, et selline tegutsemine üldjuhul pole edukas ei merel ega äris.

Igal juhul on minu veendumuse kohaselt strateegiline planeerimine (eesmärkide püstitamine, nende saavutamiseks vajalike tegevuste planeerimine) äris sama vajalik kui purjetamises (iseasi, kas see peab olema 4-12 kuud kestev protsess, mille jooksul toodetakse palju dokumente – aga see on teine küsimus). Minu soovitus: mõtle pigem STARTeegia, mitte STRATeegia :-).

Kolmas õppetund – vali ise mängureeglid

Tulenevalt erinevates parameetritest nagu näiteks kasv, kaal, võimed, kogemused, oskused tuleb valida millised paadiklassis võistelda. Lisaks tuleks arvestada kas soovid võistelda ühemehepaadis või suuremas, kus on juba vähemalt kaheliikmeline meeskond. Äris on samamoodi – vali mis turul ja mis ärimudeliga sa konkureerid ning kas tahad äri ajada üksi või mitmekesi.

Küsimuse teine pool kehtib nii terve firma kohta (et kas teen üksi või partneriga) või ka juhtimistasandi kohta – ainuisikuliselt juhtida ja otsusta tundub esmapilgul vahva, aga kas ikka on hea kui pole kellegagi asju arutada? Oluline on muidugi ka teada, et vale valiku korral või tingimuste muutudes saab hiljem reegleid muuta – paadiklassi vahetades. Mina olen seilanud nii Optimisti, Kadeti kui Laseriga, täna proovin sinasõbraks saada purjelauaga.

Siit ka üks oluline tähelepanek – kuigi enne valdkonna (paadiklassi) vahetamist võib see meile imelihtne tunduda, sest me arvame, et me juba oleme piisavalt kogenud, siis minu “surfikama” ostmine läks just selle liigse enesekindluse tõttu viltu – kuigi purjelaud liigub ka tuulejõul, siis sellega ka sarnasused suures joones lõppevad. Tulemus? Vanad kogemuse maksavad vähem kui lootsin ja õppimisprotsess osutus oluliselt pikemaks.

Allolev on sissejuhatus ja esimene juhtimisõppetund purjetamisest. Kokku saab olema kaheksa õppetundi – kes kõiki korraga lugeda tahab, saab seda toimetatud kujul teha värskest Directorist (november 2009).

Klassikaliselt on äristrateegiat proovitud lahti mõtestada sõjanduse kaudu, armastatakse öelda, et esimene strateegia-alase raamatu kirjutas Hiina väejuht Sun Tzu umbes aastal 400 eKr.

Ühest küljest on selline lähenemine loogiline – tuleneb ju strateegiline planeerimine tõesti militaarvaldkonnast, aga teisest küljest on see mind alati tiba vastu vaidlema pannud. Eelkõige seepärast, et sõjanduses on, hoolimata viimase aja muutustest, ikkagi kaks osapoolt – meie ja vastaspool.Tänases ärimaailmas on aga äärmiselt vähe valdkondi, kus ettevõtjal on vaid üks konkurent – ikka tuleb tegemist teha suure hulga konkurentidega. Ühe jälgimine ja tema käikude ette aimamine on midagi muud kui suure hulga vastaste käikude ära arvamine. Lisaks ei ole sõjas teiseks tulemine hea tulemus. Äris võib see aga väga hea olla :-).

John Cronk ütles kunagi Pärnu Juhtimiskonverentsil, et turundusel on äärmiselt palju ühist purjetamisega. Ma laiendaks seda sama mõtet tervele ärijuhtimisele – mõlemas konkurentsiolukorras on vastaseid palju, võisteldakse “nähtamatul” rajal ja nii öelda õiget teed ei ole olemas – iga võistleja peab otsustama oma tee.

Olles ise purjetanud üle seitsme aasta (mitte et seda väga palju oleks, aga ühtteist olen siiski kõrva taha osanud panna :-)) tooksin välja õppetunnid, mida mina olen purjetades õppinud ja millest igale juhile ja ettevõtjale kasu võiks olla.

Esimene õppetund – lühike tee ei ole mitte alati kiireim tee.

Lahenduseni jõudmiseks on mitu teed ja otsetee ei pruugi sihile viia. Kes kordki on proovinud tuule jõul vastutuult liikuda saab aru küll, et edasi liikumiseks tuleb sõita “sikk-sakki” ning tuleb arvestada erinevaid tingimusi – tuul, konkurentide asukoht, pilved, lained jne.

Minu kogemus ütleb, et nende tingimuste hulgas on selliseid, mida mingil juhul ei saa eirata (näiteks tuul) ja selliseid, mida õpid arvestama kui kogemus tekib (kus konkurendid on, mida nad teha kavatsevad).

Ettevõtlus on esmapilgul sama lihtne – tuleb lihtsalt väljund müüa sisendite soetamise maksumusest kallimalt maha ja ongi kasum käes. Tegelikult saab igaüks aru, et üldjuhul nõuab tulemuse saavutamine oluliselt suuremat pingutust ja väga paljude asjaoludega arvestamist. Ning õnnestumise protsent on kaugel sajast. Samuti on ka ettevõtluses ja juhtimises asjaolusid, mida ei saa ignoreerida, aga nö õige mineku saad ikka siis kätte kui esmased oskused olemas ja oma vitsad saadud.