Kent Raju raamat “Reklaamitrikk”  on nagu Lonely Planet´i teejuht reklaamimaailma. Vahet pole kas oled tulevane reklaamitöö tellija või  alles õpid ülikoolis – hea sisevaate saad mõlemal juhul. Esimesele näidatakse selgelt, mis retoorikaga teda aeg-ajalt haneks tahetakse tõmmata, teine saab päris hea süsteemse ja usutava ülevaate, et üldse valdkonnas orienteeruda.

Minu meelest ilmub meil häbematult vähe kohalike praktikute poolt kirjutatud häid äriraamatuid, mis sobiks ka (üli)koolidesse õpikuteks – no see on igatahes üks selline. Mis aga mingil juhul ei vähenda selle väärtust nö tavalugeja jaoks.

Ilmuvad asjad kipuvad tavaliselt olema õpikulaadsed üllitised, mis on kirjutatud inimeste poolt, kelle kokkupuude raamatus kajastatavaga on peamiselt teoreetiline.

Nii et: reklaamihuvistele soovitan lugeda ja õppejõududel soovitan kirjutamiseks eeskuju võtta.

P.S. Ka kõiksugustele koolitajatele-konsultantidele-coachidele on see ka päris hea peegel, mida ikka tasub aeg-ajalt kasutada.

Full Disclosure: raamat saadeti mulle lugemiseks ja arvustamiseks autori meeskonna poolt.

Poliitikud räägivad ettevõtluskeskkonna paremaks muutmisest ja väikeettevõtluse toetamisest, EAS ja Töötukassa jagavad alustajatele toetusi küsides enne näha äriplaani, alustada plaaniv ettevõtja läheb ja näitab äriplaani…   ….mille ta on enne lasknud mõnel konsultandil kokku kirjutada.

Mis selle mõte on?

Olles kümmekond aastat ise äriplaane nõustanud (sh ka lihtsalt kokku kirjutanud), kaks aastat konkursile “Ajujaht” esitatud ideid hinnanud ning viimased viis aastat seda erinevates ülikoolides tudengitele õpetanud, pakun välja järgmised sisulised sammud alustajatele suunatud toetuste lihtsamaks tegemiseks ning ettevõtete õnnestumise tõenäosuse hüppeliseks parandamiseks:

1. Ametkonnad, lõpetage äriplaani küsimine. Niikuinii on pigem tõenäoline, et alustaja ei ole seda ise teinud.
2. Selle asemel peaks taotleja esitama kaks asja: ärimudeli (1-2 lk) ja finantsprognoosid.
3. Lisaks peab taotleja komisjoni ees oma äriideed presenteerima (uskumatu kui nigel see oskus on) ning vastama küsimustele.
4. Lõpetage pikkade ja igavate ettevõtluskursuste tegemine. Olen nõus, et seaduseid ja muud igavat peab tundma, aga uskuge mind – selleks ajaks kui tulevasel ettevõtjal tööohutuse alaseid vmt teadmisi vaja läheb on need niikuinii tal meelest läinud. Õpetage parem esinemisoskust, oma idee müümise oskust, enesekindlust, ärimudeli koostamist, rahavoogude planeerimist jmt, mida tal kohe vaja läheb. Kui neid oskuseid ei ole, siis ei jõuagi ta nii kaugele, et oleks tööohutuse pärast pead vaja vaevata..

Mida see annab? Väga palju:

1. Vähem sisutühja pahna tootmist taotleja-konsultandi tiimi poolt.
2. Vähem olukordi, kus taotleja mõistatab mida hindaja lugeda tahab ja hindaja mõistatab, mida taotleja tegelikult teha plaanib.
3. Tekib võimalus vahetu kontakti käigus hinnata, kas inimesel silm särab ja nupp nokib.
4. Kogu protsess nõuab vähem inimtunde ehk taotlemine ja menetlemine muutub tõhusamaks.
5. Eelnevast tulenevalt läheb raha õigemasse kohta ning alustavate ettevõtete ellujäämise tõenäosus kasvab.

Mis arvad, kuidas tagada see, et konsultant ei lähtuks oma nõuandmises ainult ettevõtte juhi võimalikest egoistlikest soovidest (et neid täites oma tagumikutundidele jätkumüüki saada), vaid keskenduks kokkulepitud ärieesmärkide saavutamisele?

Lisan vastuse siia ka – äkki pakub huvi teistelegi :-).

Hea küsimus! Esimese asjana võiks rääkida konsultandi eetikast, eks :-). Kõlab vanamoeliselt võib olla, aga ilma selleta ka hakkama ei saa.

Teiseks, ma ei oska muidugi teiste eest rääkida, aga ise olen küll huvitatud sellest, et konsultatsiooniprojekti tulemusel asjad liikuma hakkaks ja paremaks läheks. Muidu ei ole lihtsalt huvitav. 

Kolmandaks üks huvitav tähelepanek meie praktikast – kui asi puudutab strateegiat või uue projekti / ärisuuna tasuvusanalüüsi, siis üldjuhul tehakse tööd töögrupis kus on ka omanikud kaasatud. See juba suures osas eos välistab võimaluse tagumiktunde müüa.

Konsultant sõidab perifeeriasse tarkust jagama. Peatub
ühe taluniku põllu ääres ja sõnab ninatargalt: 
- ”Sellele põllule on liiga vähe väetist pandud!
Ma oleksin äärmiselt üllatunud, kui siit saab
sügisel üle 25 tsentneri rukist!”
- ”Mina samuti,” on talunik linnahärraga päri
“kuna ma külvasin siia kartuli”

Et nii ei juhtuks ja teades, et iga suhe eeldab kahte osapoolt, siis allpool mõned konsultanti tarvitamise soovitused, mida ma konsultandi poolt vaadates välja tooksin. Sellised räigelt isiklikud arusaamised :-). Kommeteeriga ja avaldage arvamust!

Millal konsultanti kasutada?

Konsultandi kasutamine on näitlustatud :-) järgmistel juhtudel:

• Organisatsioonil puudub kompetents vajalikus valdkonnas.
• Lühiajaline (s.t. alla aasta) lisatööjõu või teadmise vajamine. 
• Organisatsiooni eelmised analoogsed projektid ei ole olnud piisavalt edukad.
• Organisatsiooni liikmed on eriarvamusel kuidas eesmärke püstitada ja milliseid tegevusi teha eesmärkide saavutamiseks.
• Ebaselged ootused tuleviku suhtes.
• On vaja teha ebapopulaarset tööd või otsuseid, mida keegi teine teha ei taha.

Kust leida?

• Vaata Eesti Konsultantide Assotsiatsiooni leheküljelt või Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse leheküljelt.
• Küsi tuttavatelt nende kogemusi erinevate konsultantidega.
• Vaata internetist konsultatsioonifirmade kodulehekülgi.
• Esmase info allikast olulisem on tegelikult senitehtud tööd – mida on konsultant siiamaani teinud?

Kuidas konsultandist maksimaalset kasu saada?

• Tea mida sa vajad – koosta lähteülesanne. Kui sellega väga täpseks minna ei ole võimalik, siis kirjelda probleemi. Mõeldav on ka selle protsessi ajal juba konsultandiga koostööd teha. 
• Jagage rollid – üldjuhul on ettevõttes sees olemas parem oma valdkonna tundmine kui välisel konsultandil. Konsultandi roll peaks üldjuhul olema värske pilguga asjade hindamine, (ebamugavate) küsimuste küsimine, üldistuste tegemine, muude analoogsete projektide kogemuse toomine, süsteemi loomine.
• Aita konsultandil mõista Sinu äri – ärimudel, turud, huvitatud osapooled.
• Aita konsultandil saada ülevaade sellest, kuidas ettevõttel seni läinud on – millised on majandustulemused? Milliseid tegevusi on tehtud? Mis on nendest tegevustest töötas ja mis mitte?
• Jälgi, et sa ei muutuks konsultandist sõltuvaks. Hea konsultant aitab ettevõttel saada iseseisvaks, mitte vastupidi.
• Last, but not least – tegele põhjuste, mitte sümptomite või tagajärgedega.

Sellised mõtted siis. Mis arvad?