Postitused sildiga: 'kreatiivsus'

Miks me heidame originaalsed ideed kõrvale isegi kui me neid otsime?

Küllap oled märganud, et kuigi me peame retoorikas loovust oluliseks ja suudame leida originaalseid ideid, siis tegevuste planeerima hakkamisel on meil kombeks originaalsemad ideed kõrvale heita ja suunduda turvalisele ja tuttavale rajale – ehk hakata ellu viima tavalisi ideid. Miks see nii on?

Põhjus on omalaadses alateadlikus surnud ringis leiavad Pennsylvania ülikooli uurijad, kes viisid läbi rea eksperimente, kuhu oli kaasatud enam kui 200 inimest.

Iga loov idee ründab mingit olemasolevat olukorda soovides seda mingil viisil muuta. . Seetõttu mõjuvad uued ideed inimestele kui ebakindluse allikad, mis panevad ennast ebamugavalt tundma. Uurides inimeste varjatud eelarvamusi – neid, mida me sageli endalegi tunnistada ei taha, näiteks seisukohtasid rassismis vmt – leidsid uurijad, et organisatsioonis seostub sõna “loovus” inimeste jaoks muuhulgas ka sõnadega “oksendamine”, “mürk” ja “agoonia”.

Selliste seoste tekkimisel pole ime, et inimesed jätavad tõeliselt loovad ideed kõrvale ja valivad elluviimiseks need, mis on juba läbiproovitud ja suurema tõenäosusega ka toimivad. Puhas alalhoiuinstinkt.

Uuringu läbiviijad eesotsas Jennifer Muelleriga Pennsylvania ülikoolist nendivad, et tegelikult on tulemused iroonilised – ebakindlus majanduskeskkonnas ja karmistuv konkurents sunnib ettevõtteid üha enam otsima abi loovusest, samal ajal kui loovad ideed tekitavad organisatsioonis sees, vastuseisu, ebakindlust ja ebamugavust. Mis omakorda muudab organisatsiooni liikmed loovatele ideedele vähem vastuvõtlikuks ning vähendab nende võimet tõeliselt häid ideid ära tunda.

Autorite arvates selgitab viimane ka seda, miks me kipume loovaid ideid välja filtreerima isegi siis kui me neid tegelikult väga-väga otsime.

 

Kas oli põnev või kasulik? Hoolitse, et ka järgmised postitused Sinuni jõuaks ja liitu ideemäng “daVinci” Facebooki lehega


2

“Fun” paneb inimesed teisiti käituma!

Kunagi kirjutasin Rootsis toimunud eksperimendist, (ma saan aru küll, et tegelikult on tegemist Volkswageni viral kampaaniag) kus testiti, kas lahe keskkond paneb inimesed teisiti käituma. Siin on võitnud idee, mis Rootsis reaalses liikluses ka järgi prooviti – kiiruskaamera loterii.

Mis arvad – kas sellise asja võiks avada Tartu-Tallinn maanteel ja mis selle tugevad ja nõrgad küljed võiks olla?

Kas oli põnev või kasulik? Hoolitse, et ka järgmised postitused Sinuni jõuaks ja liitu ideemäng “daVinci” Facebooki lehega


5

Veel kaks nädalat võimalik ennast kirja panna Ideeturniirile

loovuskoolitus

Ideeturniir on 27 oktoobril Tallinnas toimuv ühepäevane praktiline loova mõtlemise töötuba. Selle töötoa käigus õpid:

  • kuidas leida uusi ideid;
  • kuidas erinevaid ideid analüüsida ja omavahel võrrelda;
  • kuidas parimad ideed välja valida;
  • kuidas oma ideid otsustajatele müüa;
  • mida teiste ideedega teha;
  • kuidas luua võimalikult head eeldused ideede elluviimiseks;

… ja palju muud praktilist.

Töötuba on praktilise ülesehitusega – saad õpitud meetodeid kohapeal katsetada ning saad kaasa juhendi, mida saad oma meeskonnas kohe kasutama hakata.

Loe täpsemalt ja pane ennast kirja siin.

Kas oli põnev või kasulik? Hoolitse, et ka järgmised postitused Sinuni jõuaks ja liitu ideemäng “daVinci” Facebooki lehega


0

Video: 3 vaatenurka ühele probleemile

Kas oli põnev või kasulik? Hoolitse, et ka järgmised postitused Sinuni jõuaks ja liitu ideemäng “daVinci” Facebooki lehega


0

Kuidas meeskond tööle panna?

Tuntud vanasõna ütleb, et ka pime kana leiab tera. Kas oled märganud, et mõnikord leiad ka ideid nii, et ei saagi aru, kust see nüüd tuli? Leiad neid justkui juhuslikult.

Mina ei ole oma kohanud ettevõtjat või juhti, kes ütleks, et tal pole ideid. Seepärast ta ongi ettevõtja – tal on alati ideid ja tal on pealehakkamist neid ka ellu viia. Takistus või kitsaskoht on aga sageli just selles, et ideed tulevad juhuslikult – ettearvamatul ajal ning ettearvamatul teemal. Teisisõnu – Sa suuremas osas ei kontrolli selle protsessi sisendeid ega väljundeid.

Tõsi, paljud leiutised ja avastused on nii minevikus tehtud, kui tehakse kindlasti ka tulevikus, juhuslikult või eksimuste tulemusel, aga kuidas tagada see, et leida ideid just hetkel aktuaalse küsimuse lahendamiseks? Ma ei räägi sellest tasandist, et milliseid uusi ärisuundi sa võiks käivitada järgmine aasta. Ma pean silmas argisemaid küsimusi – kuidas järgmine kuu rohkem müüa, kuidas töötajaid paremini motiveerida, kuidas klientidele meelde jääda, kuidas vastata konkurendi uuele ja nutikale kampaaniale jne.

Selleks, et leida õigel ajal just vajalikud ideed pead Sa suutma juhtida oma ideede leidmise protsessi – lihtsalt öeldes pead suutma anda gaasi või pidurdada täpselt nii nagu keskkond hetkel nõuab. See oskus on esimene ja tähtsaim oskus ning õnnestumise eeldus homses maailmas.

Paar soovitust:

  • Hakka protsessi suunama. Kas sulle tundub, et ideede puudust teil ei ole, aga ajastus pole õige? Käivita hetkel aktuaalsetel teemadel ideekonkurss. Kampaania kestvus las olla 5-10 päeva ja hoolitse selle eest kõik saaksid osaleda. Anna tagasisidet. Kõigile. Aus, täpne ja kiire tagasiside on isegi olulisem kui võitja premeerimine. Kui ka seda võiks teha.
  • Õppige oma kogemusest. Kas teie organisatsioonis on ka liiga vähe häid näiteid sellest, kus uus idee või initsiatiiv on edukalt ja tulemuslikult ellu viidud? Tuleta need meelde ja uuri, kelle ideed need olid või kust tuli initsiatiiv. Räägi sellest kogemusest teistele, vaadake mida sellest õppida saate, leidke viisid kuidas selliseid õnnestumisi rohkem oleks.
  • Tule juhi loovuskoolitusele – kus just sellest, kuidas meeskond panna ideid leidma, ma räägingi :-).
Kas oli põnev või kasulik? Hoolitse, et ka järgmised postitused Sinuni jõuaks ja liitu ideemäng “daVinci” Facebooki lehega


4

Muuda vaatenurka

Eelmise sajandi viiekümnendate aastate keskel valdas Seattle inimesi paanika – suur hulk inimesi leidis järsku oma autoklaasilt kriimustusi ja täkkeid. Asi oli nii hull, et võttis peaagu massihulluse mõõtmed – kõige hullemate põhjustena kardeti isegi, et venelased on tuumakatsetustega atmosfääri ära reostanud ja sealt nüüd sajab midagi alla, mis autoklaase lõhub.

Asi läks nii hulluks, et keskvalitsus saatis teadlased asja uurima. Naljakas oli aga tulemus milleni teadlased jõudsid – kriimustuste ja täkete arv klaasidel ei olnud suurenenud, suurenenud oli läbi autoklaasi väljast sissepoole vaatamine. See teatavasti pole autoklaasi tavaline kasutamine :-). Mingil põhjusel märkas suur hulk inimesi meedias ja kuulis naabrite käest teateid, et on tekkinud palju klaasivigatusti ja uurisid oma klaasi just sel moel – väljast sisse vaadates. Uue nurga alt vaadates märgati uusi asju.

Muide, tänu Google´ile võime sellest lugeda ka tollastest ajalehtedest – “The Victoria Advocate” – 10 juuni 1954.

Mis on sellel loovusega pistmist? Väga lihtne – mängi vaatenurgaga ja märkad uusi lahendusi. See on hea tehnika uute seoste tekitamiseks, uute võimaluste nägemiseks. Sellel loogikal põhineb ka tagurpidi ajurünnaku metoodika.

Kui sa ei taha kiiremas korras oma suhteid ära rikkuda, siis võid alguses seda vaid oma mõttes teha, aga mängi mitte nõustumise mängu – proovi mitte nõustuda nende inimestega, kelle seisukohti seni oled õigeks pidanud. Vean kihla, et nii mõnigi kord avastad, et vastupidine seisukoht on mõistlikum.

Ära siis muidugi hoogu satu – eesmärk pole vastu olla, vaid uusi vaatenurki otsida. Peale uue vaatenurga leidmist tuleb otsustada, kas see on arukas või mitte.

Kas oli põnev või kasulik? Hoolitse, et ka järgmised postitused Sinuni jõuaks ja liitu ideemäng “daVinci” Facebooki lehega


0

Tule loovmuskleid treenima

Lõpetame ajajärgu, kus proovime teha seniseid asju veidi paremini, aga ootame hüppeliselt paremaid tulemusi! Meie arvates on see enesepettus ja Einsteini arvates hullumeelsus :-).

Selleks kutsume mina Indrek Maripuu ja Baldur Kubo Sind hoopis loovustrenni – loome koos olukorra, kus stressi ja sisutühja rabelemist on vähem ning uusi võimalusi ja loovaid lähenemisi rohkem. Praeguse plaani järgi hakkame loovmuskleid treenima kord kuus. Koguneme Inglise Kolledžis, harjutame erinevaid loovustehnikaid ning leiame, kuidas neid oma igapäevatöös kasutada.

See ei ole loeng ega seminar, kus vahel harva saab suud lahti teha – see on trenn, kus ajud särtsuvad ja näo anname meie kõik, kes me kohale tuleme!

Kuna trenni on vaja ette valmistada ja trenni ajal kulub väike rüübe ka marjaks ära, siis maksab trenn 200 krooni kord (ca kaks tundi). Inglise Kolledži õpetajatele osalemine tasuta.

Järgmine, ja enne suurt suve viimane, trenn toimub 30. juuni kell 18.00. Osalemiseks palun saada e-mail indrek@maripuu.eu.

Edaspidi leiad jooksvat infot veebist: http://www.maripuu.euja http://www.facebook.com/ideemang.

Kui Sul tekib küsimusi või soovid kommenteerida, siis võta julgelt ühendust kanalis, mis Sulle sobib:

  • Indrek: indrek@maripuu.eu mobiil:5010539 Skype: indrekmaripuu
  • Baldur: baldur.kubo@gmail.com mobiil:5084771 Skype: baldur.k
Kas oli põnev või kasulik? Hoolitse, et ka järgmised postitused Sinuni jõuaks ja liitu ideemäng “daVinci” Facebooki lehega


1

Kuidas sõnastada loovprotsessi küsimus?

Noor vaimulik kohtub paavstiga ja küsib: “Kas ma tohin palvetamise ajal suitsetada?” “Ei tohi”, vastab paavst lühidalt. Järgmisel päeval näeb noor usumees oma vanemat kolleegi suitsetamas ja palvetamas. “Sa ei tohi palvetamise ajal suitsetada – ma eile küsisin paavsti käest,” ütleb ta vanemale kolleegile. “See on kummaline,” vastab vanem vaimulik “ma küsisin, et kas ma tohin suitsetamise ajal palvetada ja sain vastuseks, et tohin küll.”

Pea seda nalja meeles kui järgmist loovprotsessi oma firmas läbi viid – see kuidas me küsimuse püstitame määrab suure osa sellest mis tulemused me saame. Et saada reealset kasu on vaja, et lahendad õiget probleemi ja järgid protsessi jooksul, et see küsimus ei muunduks mõneks teiseks. Vastupidisel juhul pole sul ideedest, mida pakutakse vähimatki kasu. Ma olen osalenud ajurünnakul, mille algne teema oli “Kuidas rohkem müüa?”, mis teisendus märkamatult teemaks “Milliseid uusi tooteid teha?”.

Kuidas seda vältida? Väga lihtne. Küsimus peab olema hästi konkreetne ja üheselt arusaadav. Võimalusel kergelt provokatiivne, et inimesed “käima saada”. Kui seda viimast ei ole, siis võidavadvanad ideed, mida on kohvinurgas juba miljon korda arutatud.

Kontrollküsimused endale:

  • Kas ma lahendan õiget probleem?
  • Mis oleks kui me jätaks selle üldse lahendamata?
  • Kas seda küsimust on võimalik tükeldada alaküsimusteks (kui jah, siis tee seda)?
  • Mis motiveerib osalejaid just selle küsimusega tegelema või KEDA see küsimus motiveeriks tegelema?
Kas oli põnev või kasulik? Hoolitse, et ka järgmised postitused Sinuni jõuaks ja liitu ideemäng “daVinci” Facebooki lehega


0

Kuidas ajurünnak “tööle” panna?

Ajurünnak on meie kontorikeeles saanud koosoleku sünonüümiks ja paljude arvates võluvitsaks, mis lahendab enamuse probleeme. Päris nii see siiski ei ole. Allpoololevate slaidide peal olev mõttearendus sai mõned nädalad tagasi pandud kirja ühes kollektiivis sellel teemal sõna võtmiseks.

Juttu on seal nii sellest, miks ajurünnak ei tööta, mida mõtles ajurünnaku all selle looja Alex Osborne ning mida teha ajurünnaku läbiviimisel esinevate vigade vältimiseks.

Eeloleval kolmapäeval tuleb ligilähedasel teemal (siiski veidi teise nurga alt) juttu Turundusproffi seminaril “Turunduse tulejoonel”.

Kas oli põnev või kasulik? Hoolitse, et ka järgmised postitused Sinuni jõuaks ja liitu ideemäng “daVinci” Facebooki lehega


2

Kuidas olla loov?

Kirjutasin värskes ajakirja Director numbris süsteemsest lähenemisest ideede leidmisele. Täpsemalt öeldes kirjutasin loovustööriistadest, mis aitavad ideid genereerida ja nendest paremad välja sõeluda.

Kuna ajakirja maht on piiratud, siis töölehed sinna ei mahtunud. Küll aga saad need tellida meie Facebooki fännilehelt. Need aitavad artiklist maksimumi välja võtta :-).

Kas oli põnev või kasulik? Hoolitse, et ka järgmised postitused Sinuni jõuaks ja liitu ideemäng “daVinci” Facebooki lehega


0
Lehekülg 1 / 3 123