Korjasin blogist kokku erinevaid uuringuid, mis on seotud nutikusega töökohtadel ja koondasin allolevale infograafikule. Vaata ja uuri – usun, et see pakub mõtlemisainet.
Kui tahad seda allalaadida oma tarbeks, kellelegi saatmiseks või kuskil kasutada, siis ole lahke.
Mida saad juhina panna kõrva taha Rahvakogu ideede korjamise algatusest?
Rahvakogu lõpetas eelmine nädal uute ideede vastuvõtmise ja nüüd hakkavad Praxise analüütikud ideedega edasi töötama ning väärtuslikku välja sõeluma.
Terve selle kuu jooksul on olnud suhteliselt palju seisukohti, et häid ideid on seal vähe. Selle tõestamiseks on otsitud rohkem ja vähem elukaugeid ideid ning siis proovitud selle pealt anda hinnangut tervele ettevõtmisele. Selline argumenteerimine võib olla nii rumaluse kui suurepärase demagoogia oskuse näitaja, aga see on eraldi teema ja selle jätame hetkel kõrvale.
Kuidas hinnata ajurünnaku ideede kvaliteeti ja mida sellest ettevõtmisest saaks kõrva taha panna? Toon allpool välja kaks lihtsat soovitust!
Kvantiteet = kvaliteet
Igal õnnestunud ajurünnakul on suur hulk ideid, millega pole kohe midagi peale hakata. See ON eduka ajurünnaku tunnus! Erinevad uuringud on näidanud, et “keskmisel ajurünnakul” on tõeliselt häid ideid ca 5%. Seega – mida rohkem ideid laualt läbi käib, seda suurem on tõenäosus, et seal on ka väike hulk väga häid ideid.
Otsides ainult häid ideid tippideede kvaliteeti hoopis langeb, mitte ei kasva.
Lapsepõlvest meelde jäänud vanasõna “Enne mõtle ja siis ütle” ajurünnakul ei kehti! Siin tuleb ideede genereerimise etapis tulistada nii kuidas jaksad :-). See polegi tavaliselt nii lihtne, sest me ju teame, et lihtsalt ideid “loopides” võime saada räägib-mida-sülg-suhu-toob sildi. Ometigi on enamustel ajurünnakute peamine häda just ideede nappus – kui Sul on paberil 15 ideed, siis mitu väga head ideed Sul seal on, arvestades ülalpool esitatud tõenäosust?
Kui proovite saada paberile ainult häid ideid, siis hakkab igas osalejas tööle sisemine tsensuur, mis tapab ära palju potentsiaalselt häid ideid ning tippideede kvaliteeti hoopis langeb, mitte ei kasva.
Head ideed ja halvad ideed
Peale ajurünnakut EI TOHI ideid vaadata hea-halb skaalal. Pigem on vaja nn grillmeistri pilku värskele lihatükile: “Mida head sellest teha saab?”. Iga ideed vaadates tuleb sellesse suhtuda kui hea idee toormaterjali. Iga idee on uus vaatenurk ja uus võimalus mis vajab edasi arendamist. Tasub endalt ja kolleegidelt küsida, et mida peaks selles idees muutma, et sellest saaks hea või väga hea idee?
Loomulikult ei saa igast ideest asja – enamustest ei saa. Aga sel viisil kõiki ideid kaaludes suudame mõnest arendada väga hea idee. Ja siis on ajurünnak juba korda läinud!
Rahvakogule esitati üle 2000 idee – ühtteist väga head on seal kindlasti peidus!
Grillmeistrid, pange pead tööle! :-)
Kuigi enamuse jaoks tundub looduses kolamine mitte just esmaklassiline ajaviide – sääsed ja puugid pole just meeldivaimad kaaslased – tõestab värske teadusuuring, et ka lühike looduses viibimine aitab aju tõhusamalt tööle panna.
Psühholoog Ruth Ann Atchley (University of Kansas) koos kolleegidega jõudis oma uuringus järeldusele, et isegi väike looduses viibimine muudab inimese loovamaks, õnnelikumaks ning parandab keskendumisvõimet.
Uuring leidis, igas vanuses matkajatest koostatud testgruppide liikmed olid võrdlusgruppide liikmetest koguni 50% paremad loovülesannete lahendajad. “Uuring näitas ka, et kasutegur on seda suurem, mida kauem looduses ollakse,” ütleb dr. Atchley. “Märkimisväärne hüpe tulemustes tuleb peale kolme päeva looduses veetmist.”
“Mine metsa!” tundub tegelikult nüüd päris aruka soovitusena, eks :-).
Loe täpsemalt: The Wall Street Journal
Kuigi 80% inimestest leiab, et loovus on majanduskasvu saavutamiseks kriitilise tähtsusega ning 60% leiab, et see on vajalik ühiskonna jaoks, tunneb ainult iga neljas, et ta saab oma loovust realiseerida. Sellisele järeldusele jõudis Adobe poolt tellitud ning 5 riigis (USA, Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa ja Jaapan) 5000 täiskasvanu seas tehtud uuring “State of Create global benchmark study“.
Uuringus tuuakse välja peamised asjaolud, mis sellist olukorda loovad:
Koolis hinnatud omadusteks olid ühetaolisus ja standardiseeritus – omadused, mis nüüd kipuvad domineerima töökohtadel.
Otseselt pole nendes tulemustes midagi uut – samadele tulemustele on jõutud korduvalt ka varem. Eks ärijuhid teevad oma valikuid ise ning lähtuvad oma eesmärkidest ja ärifilosoofiast. Aga kas keegi oskab tuua välja algatusi, mis on tehtud hariduskorralduses selle olukorra muutmiseks pikas perspektiivis? Eestis? Maailmas?
Mõtlemiseks veel: Sir Ken Robinson jagab hariduse tinglikult kolmeks – õppekava (ehk mida me õpetame), hindamine (kas ja kuidas tulemusi mõõdame) ja pedagoogika (kuidas me õpetame). Ta leiab, et üle maailma tegelevad riigid õppekava ja hindamise arendamise ning reformimisega, kuid tähelepanu alt väljas on pedagoogika ehk viis kuidas me õpetame. Meediale tuginedes võib väita, et see kehtib ka Eestis. Kas on nii? Mis mõtted Sul tekkisid?
Mind kutsuti TTÜ tudengitele rääkima kuidas loovtehnikaid kasutades äriideid leida. Panin need slaidid täna ennelõunal Slideshare´i üles. Esimese tunni jooksul vaadati neid slaide üle 200 korra! :) Kuna tundub, et selle vastu on huvi, siis jagan seda lahkelt siitkaudu ka.
Muudetud teadvus, olgu siis narkootikumidest, alkoholist või üleväsimusest, aitab olla loovam ja leida tavalisest erinevaid lahendusi, toob välja värske uuring, kirjutab Time Healthland.
Põhjus on lihtne – selline aju mõjutamine eemaldab sisemisi piiranguid, mis on seotud meie mõtlemise fookuse ja planeerimisega. Tavaolukorras fikseerivad need piirangud meie vaatenurga ja muudavad raskemaks asjade uut moodi nägemise.
Uuringu raames lahendasid napsutanud osalejad probleeme 58% juhtudest ja kained 42% juhtudest. Vindised vennad olid ka keskmiselt 4 sekundit kiiremad. Põnev erinevus oli ka vastuse leidmise allikas – kained väitsid, et leidsid selle süsteemse mõtlemise tulemusel, samal ajal kui napsitajad ütlesid, et vastus lihtsalt tuli neile pähe :-).
Järeldus? Napsutamine kontoris au sisse?
Tegelikult on iva mujal – Sul on vaja keskenduda enda ja/või oma inimeste sisemiste barjääride lõhkumisele. Eespool mainitud vahendid on küll üks võimalus, aga sama töö teevad ära hästi valitud metoodikad, olgu siis daVinci või tasuta metoodikad. Viimastest olen Sinu jaoks kokku pannud ühe valiku, mille saad täiesti vabalt alla laadida siit.
Sul on kaks metallrõngast, pakk tikke ja küünal ning Sa pead tegema rõngastest number kaheksa, mis on piisavalt tugev, et laualt üles tõstes ja raputades katki ei läheks. Mida Sa teeksid?
Enamus inimesi mõtleb selles suunas, et kuidas saaks küünlavahaga rõngad omavahel ühendada. Tegelikult on selge, et niiviisi head lahendust ei leia.
Hea lahenduse võti on tegelikult hoopis küünlataht, teiste sõnadega nöör. See tuleb küünla seest välja sulatada ning sellega rõngad omavahel kokku siduda. Lihtne eks?
Psühholoogiadoktor Tony McCaffrey (University of Massachusetts) kirjutab ajakirjas Psychological Science, et enamikel meist takistab selle lahenduseni jõudmist funktsioonide fikseerimise harjumus (ingl.k. functional fixedness) – meie soov omistada asjale või selle osale just see funktsioon, milleks seda kõige enam kasutatakse.
Testgruppide puhul suurenes seda meetodit kasutades probleemide lahendamise võime 67%.
Nähtuse ära tundmine pole iseenesest uus – sellest on räägitud juba aastakümneid (vt Wikipedia). McCaffrey, aga pakub selle lõksu vältimiseks imelihtsat rohtu – küsi iga asja kohta kaks küsimust:
Selline tükeldamine ja tükkide uurimine aitab näha lahendusi, mis muidu kipuvad meie eest varju jääma. McCaffrey ütleb, et testgruppide puhul suurenes seda meetodit kasutades probleemide lahendamise võime 67%. Ja nagu ikka loovust nõudvate lahenduste puhul – lapsed on selles osavamad kui täiskasvanud. Antud juhul on uuringud näidanud, et viieaastased on sellest kõige vähem vaevatud, seitsmesed aga juba omandanud asjad „õiged“ funktsioonid :-).
Huvi korral loe McCaffrey tööst pikemalt siit.
120 osalejat, 9 intervjuud meediale, üle 3600 veebikülastuse – need on numbrid, millega võib iseloomustada reedel koos Tartu Ülikooliga käivitatud ühe uue algatuse – Ideelabori – avaüritust.
Vaata Terevisioonile antud intervjuud:
Ma olen siin blogis mitu korda kirjutanud Medici efektist (tasuta raamat siin), nüüd siis teeme koos Tartu Ülikooliga midagi reaalset. Usun ja loodan, et see on algatus, millest sünnib lennukaid interdistsiplinaarseid ärisid!
Avaüritusel olid kohal nii TÜ ja EMÜ tudengid kui ka Kõrgema Kunstikooli õppurid. Kuulasime Mobi Solutionsi ja Click & Grow lugusid ning uurisime, millega tegeleb neuroteoloogia. Kohapeal moodustunud 12 meeskonda genereerisid erinevatele probleemidele 50 minutiga üle 600 idee.
Mis saab edasi?
Järgmised kaks nädalat jätkuvad lahendamist vajavate ideede kogumine ja meeskondade moodustamine ning alustavad katselaborid.
Ideid saab lisada siit. Ideede lisamisele valdkondlikke kitsendusi ei ole. Ainsaks kriteeriumiks on, et lahenduseni jõudmine peab nõudma loovat mõttetööd ning erinevate valdkondaded tudengite teadmisi ja oskusi.
Meeskondade moodustamisele kaasa aitamiseks avame paari päeva jooksul vastava veebikeskkonna. Paneme üles ka juhised, mida teha edasi, kui meeskond on juba moodustatud.
Katselaborite osas järgi uudiseid, aga nii palju saame juba öelda, et esimene katselabor toimub juba 9. märtsil!
Täpsema info leiad Ideelabori kodulehelt.
Aitäh kõigile!
Projekti kaasrahastab EAS ja Euroopa Liidu Sotsiaalfond.
On vana tõde, et nutikus seisneb sageli olemasolevate asjade uutmoodi ühendamises või uudsel viisil kasutusele võtmises. Ja see on treenitav oskus.
Allpool pakun Sulle ühe kiire harjutuse, mida saad oma tiimiga selle oskuse treenimiseks kasutada. Oma olemuselt on see ice-breaker ehk jäämurdja ja sobib suurema koosoleku alguses ka niisama inimeste käivitamiseks.
(1) Palu igal osalejal võtta kolm paberilipikut.
(2) Palu neil kirjutada:
(3) Tehke kolm hunnikut – ühes on kõik objektide lipikud, teises funktsioonide lipikud ja kolmandas kirjelduste lipikud.
(4) Palu osalejatel jaguneda paaridesse. Iga paar võtab igast hunnikust ühe juhusliku lipiku, kombineerib saadud infot ning arutleb ja lepib omavahel 5-10 minuti jooksul kokku, mis uue toote nad just “leiutasid”.
(5) Palu neil tutvustada oma “tooteid” teistele paaridele.
Ole valmis täitsa jaburateks ideedeks – eesmärk ei olegi olla siin üdini ratsionaalne ja praktiline – aga ma luban, et lisaks vähem asjalikele ideedele, leiate ka täitsa arukaid ja edasi mõtlemist väärivaid ideealgatusi.
__________________________________________________________________
“Olime koosveedetud koolituspäevadega väga rahul ning saime tõepoolest hulganisti edasist mõtlemisainet. Loomulikult oli ideede seas ka teada-tuntud tõdesid, milleni me oleme varasematelgi kordadel jõudnud, aga oli ka uusi vaatenurki. Ja arutelu enda protsess – ühise ajuderagistamise võlu, väikesed vastandumised ja kokkulepetele jõudmine oli tõepoolest tulemuslik ja kirgastav.”
- Heidi Pruuli, ETV peatoimetaja
__________________________________________________________________
Äriüksuse juhina hindan alati seda konkreetset kasu, mida koolitusel osalemine mulle või mu ettevõttele annab. Indreku koolituste puhul olen seda kasu ka alati saanud. Lisaks uutele teadmistele ja üllatavatele lahendustele sain tehnikaid ja võtteid, mida saan kasutada igapäevatöös ka hoopis teistes olukordades kui koolitustel ning mõtteviisi, mis laseb näha palju kaugemale kui seni. Indreku abiga leidsin kordades rohkem ning kindlasti paremaid lahendusi, kui muidu oleksin leidnud.
- Elina Siilbek, Äripäeva Koolituskeskuse direktor
__________________________________________________________________
Selle blogi sisu võid algallikale viidates kasutada vastavalt sellele litsentsile: Creative Commons Attribution-NonCommercial-ShareAlike 3.0 Unported License.