Kasuta ise ja saada nendele, kellele see võiks uusi mõtteid anda.

Camper avas oma esimese poe Barcelonas 1981 aastal. Pood nagu iga teine – müüs kingi, tegi seda hästi ja hakkas mõtlema laienemise peale ja laieneski. Nii nagu iga teine.

Laienemine on aga teadupärast kulukas – Su rahavoog peab olema piisavalt tugev, et finantseerida nii uue koha avamise investeeringuid kui ka hüppeliselt kasvavaid püsikulusid.

Camper sõnastas oma laienemise väljakutse nii: kuidas kasvatada kasumit, vähendada kulusid ning samal ajal kiirelt laieneda?

Kingaäris leidsid nad, et tähelepanu tuleb suunata sellele kuidas lühendada aega rendipinna võtmise ja tulude tekkimise alguse vahel? Miks maksta renti aja eest kui Sa veel müüa ei saa? Üks võimalik lahendus oleks olnud ruumide omanikuga diilitamine – hakkame renti maksma peale avamist. Tavaline. Igav. Ja mitte alati toimiv. 

Lahendust otsides sündis koostöös disainer Martí Guixé-iga ajutise kaubanduse kontseptsioon “Walk in Progress”. Lihtsalt öeldes avavad nad kaupluse peaaegu kohe kui ruumid kätte saavad, tehes selle jaoks ajutise sisekujunduse:

• Müügisaali paigutatakse vanadest kingakarpidest alus kingade eksponeerimiseks. Ei mingeid riiuleid, kappe ega vitriine.
• Ei mingit suurt värvilahendust – seinad (ühe erandiga) värvitakse valgeks. Selle juures on olemas värvid ja markerid ning sinna  on oodatud külaliste ideed teemadel: “Kuidas muuta maailm paremaks?” ning “Millist ostukeskkonda ootad?”.
• Kogu kontseptsioon on nn iseselgitav – selleks värvitakse üks sein punaseks – see selgitab kogu loogikat ja julgustab kaasa lööma:

“Our architects and builders are now working on a unique project for reforming this space. We want to do the best job possible, which will take us at least nine to twelwe months. Since we are a small company, we cannot afford to be closed to our colleagues. Meanwhile, we have opened this Walk in Progress Store. We hope you understand that, although the shoe boxes are not especially luxurious, the idea is simple, useful and recyclable. The shoes are 100% Camper.”

Geniaalne!

“Me avame oma kauplused madalaima võimaliku investeeringu ning kõrgeima võimaliku loovuse tasemega,” võtab selle kontseptsiooni kokku firma ekspordidirektor Dalia Saliamonas.

Hetkel kui valmib kaupluse püsikujundus, asendatakse  Walk in Progress sellega. Sellise lahendusega on äri käivitamine uues asukohas lihtne, kiire ja odav. Just nii nagu väljakutse eeldas.

Sageli on lahendused tegelikult lihtsamad kui arvame!

 Foto: Inga Knoelke

Tõepoolest, miks?

Albert Einstein on öelnud, et kujutlusvõime on olulisem kui faktiteadmised. Ilma küsimusi püstitamata on aga raske kujutlusvõimet kasutada.

Ajaloost on teada, et teine suurmees – Leonardo da Vinci – oli väsimatu miks-küsimuse küsija. Miks linnud lennates alla ei kuku? Miks tekivad veele ringid kui sinna kivi visata? Väsimatu „miksitamine“ oli see, mis hoidis tema mõtlemise aktiivse. 

Mille üle Sina praegu imestad?

Mis küsimused Sul tekivad kui Sa ümbrust jälgid?

Tee nendest nimekiri.

Tee teine nimekiri, kuhu paned kirja minimaalselt 20 miks-küsimust oma praeguse valdkonna kohta.

Kirjutan sellele kahe käega alla! Näen pidevalt sama asja – kui esimene enam-vähem sobiv idee on laual, siis on kole kiusatus kohe ellu viima tormata. Minu teada on aga matemaatika ja meditsiin ühed vähesed valdkonnad, kus on olemas nö ainuõiged vastused. Enamus valdkondades on asi sellest kaugel ning seetõttu tuleks üles otsida ka järgmised ideed.

Selle testimiseks, mis lainel Sinu ajurünnakule tulnud inimesed on, võid kasutada ühte lihtsat ülesannet:

1. Palu neil kirjeldada, mis oleks maailmas teisiti kui inimesel oleks 10 sõrme asemel 14 sõrme.
2. Jälgi, mida nad Sulle vastama hakkavad.

Esimese vastusega rahuldujad hakkavad rääkima, et näiteks tööriistad oleks teise disainiga, klaveri klaviatuur oleks ilmselt senisest erinev jmt.

Samal ajal hakkavad need, kes süvenevad ja asjade üle rohkem juurdlevad, pakkuma, et Bach oleks kirjutanud teistsugust muusikat (sest klaviatuur on ju teistsugune), juveelipoode oleks ilmselt rohkem (sest sõrmi, kuhu neid torgata on ju rohkem), tõnäoliselt ei arvutaks me kümnendsüsteemis (arvutamine ja käelised tegevused on otseses seoses) jne.

Märkad sisulist erinevust? Esimene loobib, mis pähe tuleb, teine “kaevab” sügavamalt.

Nii lihtne see ongi!

Idee sai alguse sellest kui 1990 aasta kevadel toimus seal piirkonnas ühes iglus prantsuse kunstniku Jannot Derid näitus ning rahvast oli nii palju, et kõik ei mahtunud kohalikku hotelli ära. Osa turiste palus luba iglus ööbida.

Nutikas inimene pidi nüüd vaid võimalust märkama. Selle nutika mehe nimi oli Yngve Bergquist.

Aastaid on see jäähotell olnud piirkonna suurimaid atraktsioone, kuhu tuleb inimesi üle maailma. Seal on ruumi enam sajale külalisele ning kõik vajalik, millega oleme hotellis harjunud (no sooja dušši vast ei saa). Kokku on pinda ca 600 m2.

Loo moraal: algselt ei olnud seal midagi peale pisikese küla, kus oli ca 500 elanikku. Polnud Starbucksi, McDonaldsit ega suusamäge. Oli vaid palju lund ja jääd ning talvine temperatuur -40 kraadi kandis. Aga nutikas inimene oskas mõelda teistest erinevalt, näha võimalust seal kus teised nägid nõrkust ja luua sellest maailmas unikaalne äri.

Milliseid nõrkuseid Sa oma kodukandis oskad ette lugeda?

Tegin seal ettekande, kus rääkisin kas ja kuidas minu arvates koolikeskkond peaks muutuma, et me saaksime rääkida sisuliselt loovast koolist.

Allpool on minu tänased slaidid, aga toon kiirelt välja oma jutu põhiteesid:

• Loovusest räägivad kõik ja see tundub kohati nagu pesupulbri reklaam.
• Maailm muutub tohutu kiirusega (mis pole mingi üllatus, aga mõned põnevad faktid selle illustreerimiseks leiad slaididest).
• Kool ei vasta tänastele nõudmistele – see on loodud XVIII sajandi vajadusi ja võimalusi arvestades ning on keskendunud standardiseerimisele.
• Minu kogemus näitab, et keskmise keskkoolilõpetaja initsiatiivikus on tagashoidlik ja hirm eksida suur, kahtlustan, et koolil on siin oma osa.
• Vana jutt, aga ikkagi, kooli roll peab muutuma teadmiste andjast seoste seletajaks ja selgitajaks.
• Eelnev on võimalik kahel eeldusel (aga neid eelduseid ei ole kerge täita): koolist peab saama vinge koht, kus töötada, aga Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus näeb täna ette, et kool peab olema ülisuure hierarhiaga organisatsioon – kõik asjad otsustab koolijuht.
• Teine eeldus on, et õpetajatele tekiks aega – täna töötavad nad 50 tundi nädalas, mis on 15 tundi rohkem kui ette nähtud. Kui aega ei ole, siis pole õpetaja loovusest mõtet rääkida, kui aga õpetaja pole loov, siis ei suuda ta elu sees lastele loovat lähenemist õpetada.
• Kuna lapsed on erinevad, siis mina isiklikult loodan ka, et õpikeskkond kõige laiemas mõttes muutub oluliselt mitmekesisemaks: erinevad pedagoogilised (Montessory, Waldorf jt) suunad rikastavad, mitte ei kurna.

Mille siis asi?

Põhjuseid on mitu. Üks olulisemaid on omalaadne kuulajate ootuste juhtimine, mida me kipume tegema, et vähendada enda ebakindlust. Me justkui arvame, et selline sissejuhatus teeb kuulajad meie kohe kõlava idee suhtes leplikumaks.

Aga kust tuleb see ebakindlus ja kuidas sellest lahti saaks? Hästi lihtne – ära vaata ideed kui valmis asja, vaid vaata kui lahenduse leidmise protsessi algust. Teiste sõnadega ära hinda, mis see idee ON, vaid mõtle mis sellest TULLA SAAB.

Nagu lapsed, kes ei küsi ainult “Mis see on?”, vaid ka “Aga mida ma sellega teha saan?”.

Hea idee tekitab alguses rohkem küsimusi kui annab vastuseid. 

Absurd? Ei ole.

Lahendus on tegelikult lihtne – kombineeri kirja pandud ärimudeli arutamist mõne loovtehnikaga, näiteks de Bono “Kuue mõttemütsiga“. Mõte on siis selles, et jagate igale osalejale rolli s.t. igaüks saab ülesande vaadata esmast ärimudelit mingi kindla nurga alt ja rääkida, mis mõtted talle tekivad. Kui ülejäänutel on vastupidised seisukohad, siis nad ei kritiseeri inimest, vaid tema rolli.

Analoogne sellele on nn ilmateate test, kus inimeste vahel jagatakse järgmised viis rolli:

• Tuul. Iga idee elluviimist mõjutavad mitmed välised tegurid, mis pole meie kontrolli all. Kuidas mõjutavad ideed poliitilised, majanduslikud, sotsiaalsed ja tehnoloogilised arengud? Konkurendid?
• Päike toob välja positiivsuse ja optimismi. Mõtle millist kasu toob Sinu idee elluviimine sihtgrupile? Mis kasu see veel võiks tuua?
• Vihm toob välja varjatud vead, näiteks lekkiva katuse :-). Vihmased päevad on pilves ja hallid. Mõtle mis võib halvasti minna? Mida teised ei märka või alahindavad?
• Vikerkaar on rõõmu ja loovuse sümbol. Mõtle võimaluste peale, mida see idee ellu viimine loob? Mis võimalusi see täiendavalt avab?
• Lumetormis ei ole midagi võimalik näha, peab oma vaistu usaldmaa. Mida Su vaist selle idee kohta ütleb? Kas midagi peaks lisama või ära võtma? Ümber tegema?

Rollid võimaldavad välja öelda asju, mis muidu oleks keerulised öelda või mis langeksid kriitikatule alla. Ilma rollideta kipub arutelu minema ebakonstruktiivseks ja emotsionaalseks. Kasutage väljaöeldud mõtteid uute ärimudelite kirja panemise lähtekohtadena. Mängige ideedega!

Kui see teema on Sinu jaoks aktuaalne, siis vaata kindlasti ka ärimudeli uuendamise töötuba!