Kuna kultuuriminister Lang algatas eelmine nädal arutelu e-raamatute osas ja domineeriv seisukoht on meedias olnud, et Lang on puusse pannud, siis jagan siin oma veidi enam kui aastapikkust e-raamatute lugemise kogemust.
Enne veel aga soovin alla kriipsutada, et ma ei kavatse poolt valida – on ilmselge, et mõlemal on oma tulevik ning roll – jagan lihtsalt oma kogemust ja toon välja need e-raamatu eelised, mis minu jaoks on olulised olnud.
Otsustasin lugeri osta üle-eelmise aasta detsembris. Peamine põhjus oli tööst tekkiv vajadus lugeda ingliskeelseid erialaseid raamatuid – ära tüütasid pikad ooteajad, kallis transport ning kohati ka jabur paberimajandus (ühe raamatu USAst ostmise puhul pidime ettevõtte isegi väliskaubandusega tegelevaks ettevõtteks registreerimine ja mingit aruandlust esitama).
Seega olen viimase veidi enam kui aasta jooksul kõike ingliskeelset lugenud lugeriga. Ega seda nii tohutult palju ka pole – 14 raamatut – samas siiski piisavalt, et seisukohta omada. Teine oluline tähelepanek siia juurde – ühtegi eestikeelset e-raamatut ma ostnud ei ole – ei viitsi konvertida (sellest veidi allpool). Minu jaoks ongi valik seni olnud lihtne – kodumaine kirjandus paberil ja muu maailm e-raamatuna.
See omakorda viib mõtte selleni, et enam ei ole arukas rääkida siseriiklikust raamatuturust ning e-raamatute turuosast, sest keegi ei oma ülevaadet kui palju ostetakse e-raamatuid välismaalt. Vähemalt erialakirjanduse turg on globaalne ja üha enam globaliseeruv.
Kui veel taustast rääkida, siis suurt aega ma lugeri valikule ei kulutanud – kuna enamus raamatuid ostan Amazonist, siis oli Kindle päris loogiline ja kiire valik. Kahetseda pole põhjust olnud, aga ega mul võrdlusmaterjali ka pole :-).
Valik on oluline seepärast, et e-raamatutel on kasutusel palju erinevaid formaate – epub on küll üks põhilisemaid, kuid näiteks Amazonil on maailma suurima raamatumüüjana oma formaat. Põhimõtteliselt saab ühest formaadist teise ka konvertida, aga see on tüütu ja mina sellega jännata ei ole eriti viitsinud. Mõned katsetud alguses siiski tegin (ega see keeruline tegelikult ei ole) ja arukaim tasuta tarkvara tundus olevat Calibre. Kui sellega jännata viitsid, siis saad isegi pdf dokumente oma lugeri jaoks vajalikku formaati teha, aga see lõpptulemuse siiski päris ilus ja mugav välja ei tule. Aga ”päris”e-raamatu konvertimine ühest formaadist teise toimis minul laitmatult. Kui tahad võid ka pdf dokumente otse lugerisse laadida (vähemalt Kindlesse), aga siis Sa ei saa osasid funktsioone kasutada – näiteks sõnastikku.
Enam ei ole arukas rääkida siseriiklikust raamatuturust – erialakirjanduse turg on globaalne ja täpset ülevaadet mahtudest pole kellelgi.
Kindle osas välistasin kohe Kindle Fire, mis on tahvelarvuti ja tavalise lugeriga võrreldes siis erineva ekraaniga. Siin on minu esimene resoluutne soovitus – kui vähegi rohkem loed, siis ei saa ükski tahvel, läpaks ega muu arvuti lugeri vastu – ekraanitehnoloogiad on erinevad – üks väsitab silmi, teine on väga paberi sarnane ning seega ka kergem lugeda. Sellest vahest ei saa enne aru kui oled proovinud.
See ekraanide erinevus tuleb välja ka siis kui tahad lugerit suvel aias võrkkiiges kasutada – lugeri ekraan on loetav ka ereda päikese käes. Samas – kuna ekraanil puudub taustavalgustus, siis hämaras, pimedast rääkimata, seda kasutada ei saa.
Puutetundlike ekraanide ajastul on enamus lugereid võib olla esmapilgul “so yesterday” – need nimelt ei ole puutetundlikud - aga sellega harjub. Tegelikult on mitmel tootjal olemas ka puutetundliku ekraaniga lugerid, kus ekraanitehnoloogia on sellest hoolimata ikkagi see silmasõbralik. Sellised on vist juba ka uued Kindled – Touch ja Paperwhite.
Peamised eelised, mida mina hindan (suvalises järjekorras):
- mul on raamatud kogu aeg kaasas – luger mahub taskusse ja seal on sees kogu mu raamatukogu;
- raamatupood on ka kogu aeg kaasas – kui tekib vajadus mõne raamatu järgi, siis võtab “poest läbi hüppamine” mõne minuti ning tollid-saatamiskulud jmt on eilne päev;
- lugemise ajal saan paari klahvivajutusega Oxfordi sõnastikust vaadata võõraste sõnade tähendusi;
- saan ilma süümepiinadeta raamatusse kirjutada kommentaare, joonida alla lõike ning kõike neid pärast mugavalt ühe loeteluna vaadata – sisuliselt saab tekitada enda jaoks mugavad raamatukokkuvõtted;
- saan otsida nii ühest raamatust kui mitmest korraga – kui tean, et kuskil oli juttu millestki hetkel minu jaoks olulisest, siis leian selle kiirelt;
- raamat on avades alati lahti selle koha pealt, kus pooleli jäi ja mul saab samaaegselt olla “lahti” mitu raamatut.
Üks asi veel – see pole küll võrdluses paberraamatuga, vaid pigem tahvlite jmt-ga – lugeri aku kestab nii kaua, et ma ei oskagi aega öelda – pikki nädalaid :-).
Enamuse neid eeliseid (v.a. siis ekraani võlud) saad katsetada ka Amazoni vastava app-iga, mida saad kasutada arvutis, telefonis või tahvlis. Aga veelkord – see on vaid pool asja.
Mida ma oskaks juurde tahta? Otseselt ei tunne puudust millegi üle, aga ühte asja ma olen mõelnud – see oleks seade, mis on lugeri suurusega, aga kahe ekraaniga – ühel pool lugeri ja teisel tahvelarvuti oma, siis võiks minust isegi tahvelravuti kasutaja saada. Aga senikaua ei ole ma enda jaoks leidnud tahvli kaasas vedamise vajadust.
Võib olla jäi hetkel siit midagi välja – kui oled endale lugerit valimas või tekkis niisama mõni küsimus või kommentaar, siis anna teada – kui oskan, siis vastan heameelega!
JAAN
