Postitused sildiga: 'osterwalder'

Ärimudelist erinevate versioonide loomine

Peale seda kui avaldasin eelmise postituse, kus oli juttu ärimudeli uuendamisest, küsisid mitmed, et kuidas seda tegelikuses ikka teha. Osterwalder ütleb, et igast ideest peaks tegema 5-6 ärimudeli versiooni, et siis valida elujõulisem, aga kuidas sa seda ikka teed? Oled juba aju ära nikastanud, et oma idee mudelisse “toppida” ja see tundub ainuõige :-) ning siis palub keegi teha sama asi veel viis korda läbi.

Absurd? Ei ole.

Lahendus on tegelikult lihtne – kombineeri kirja pandud ärimudeli arutamist mõne loovtehnikaga, näiteks de Bono “Kuue mõttemütsiga“. Mõte on siis selles, et jagate igale osalejale rolli s.t. igaüks saab ülesande vaadata esmast ärimudelit mingi kindla nurga alt ja rääkida, mis mõtted talle tekivad. Kui ülejäänutel on vastupidised seisukohad, siis nad ei kritiseeri inimest, vaid tema rolli.

Analoogne sellele on nn ilmateate test, kus inimeste vahel jagatakse järgmised viis rolli:

  • Tuul. Iga idee elluviimist mõjutavad mitmed välised tegurid, mis pole meie kontrolli all. Kuidas mõjutavad ideed poliitilised, majanduslikud, sotsiaalsed ja tehnoloogilised arengud? Konkurendid?
  • Päike toob välja positiivsuse ja optimismi. Mõtle millist kasu toob Sinu idee elluviimine sihtgrupile? Mis kasu see veel võiks tuua?
  • Vihm toob välja varjatud vead, näiteks lekkiva katuse :-). Vihmased päevad on pilves ja hallid. Mõtle mis võib halvasti minna? Mida teised ei märka või alahindavad?
  • Vikerkaar on rõõmu ja loovuse sümbol. Mõtle võimaluste peale, mida see idee ellu viimine loob? Mis võimalusi see täiendavalt avab?
  • Lumetormis ei ole midagi võimalik näha, peab oma vaistu usaldmaa. Mida Su vaist selle idee kohta ütleb? Kas midagi peaks lisama või ära võtma? Ümber tegema?

Rollid võimaldavad välja öelda asju, mis muidu oleks keerulised öelda või mis langeksid kriitikatule alla. Ilma rollideta kipub arutelu minema ebakonstruktiivseks ja emotsionaalseks. Kasutage väljaöeldud mõtteid uute ärimudelite kirja panemise lähtekohtadena. Mängige ideedega!

Kui see teema on Sinu jaoks aktuaalne, siis vaata kindlasti ka ärimudeli uuendamise töötuba!

Kas oli põnev või kasulik? Hoolitse, et ka järgmised postitused Sinuni jõuaks ja liitu ideemäng “daVinci” Facebooki lehega


2

8 küsimust ärimudeli konkurentsivõime hindamiseks

Sa võid oma ärimudelit paberi peal uuendada palju tahad, aga ainsaks edukriteeriumiks on siiski maksvad kliendid. Business Model Canvas‘i looja Alexander Osterwalder tõi välja 8 kontrollküsimust, millele vastamine aitab Sul luua konkurentsieeliseid ja vähendada klientide lahkumist.

1. Kas Sinu ärimudel teeb kliendi jaoks lahkumise ajaliselt või rahaliselt kulukaks? 

Mida suurem on pingutus, aja- või rahakulu ehk inglise keeles switching cost, seda väiksem on kliendi soov pakkujat vahetada. Kui Apple tõi turule iPodi, siis Steve Job reklaamis seda lausega “thousand songs in a pocket” – see oli selge väljumisbarjääri loomine, sest klient, kes laeb kogu oma muusika iTunes’i ei viitsi naljalt sealt enam teise teenusepakkuja juurde kolida.

2. Kas Sinu ärimudel toodab korduvostusid? 

Ajalehe üksiknumbri müük kioskis on ühekordne tulu, otsekorraldusega tellimuse müük, aga korduvtulu, mis seob kliendi pikemaks ajaks, vähendab Sinu kulusid müügile ja muudav rahavood kergemini prognoositavaks.

3. Kas Su ärimudeli kulustruktuur on turgu rikkuv?

Kulude vähendamine ja kasumi maksimeerimine on tavapärane tegevus, aga mõned saavutavad selle läbi turul seni kehtivate arusaamade ja tavade murdmise. Võrdle näiteks Skype’i ja tavalisi telekomifirmasid või IKEAt ja tavalisi mööblikauplusi. Sellisel moel kulude vähendamine loob konkurentsieelise, mida ei ole konkurentidel nii kerge kopeerida. Muul moel kärpimine ei ole mingist piirist alates enam arukas ega võimalik.

Mida selle jutuga peale hakata? Kriba enda tänane ärimudel üles, loe siit ka teisi küsimusi, mõtle nende üle ja vasta nendele kõikidele ausalt. Ja siis otsusta juba vastustest lähtuvalt, kas ja mida edasi teha.

Kas oli põnev või kasulik? Hoolitse, et ka järgmised postitused Sinuni jõuaks ja liitu ideemäng “daVinci” Facebooki lehega


0

Ülevaade: ärimudeli töövahendid

Kui plaanid oma uue või olemasoleva firma ärimudelit üle vaadata või äriplaani kokku panna, siis on Sulle ilmselt abiks mõni allolevatest töövahenditest.

Olen neid siin leidmise hetkel erinevates postitustes varem maininud, aga nüüd olen neid ise erinevates olukordades kasutanud ja otsustasin need koos oma kommentaaridega ühte postitusesse kokku koguda.

  • BMDesigner. Online töövahend, mis eeldab, et registreerud (saad seda teha ka näiteks Google või Twitteri konto kaudu). Saad salvestada erinevaid ärimudeleid ja neid hiljem täiendada. Võimalus ka teiste ärimudeleid vaadata ja kommenteerida (eeldusel, et autorid on need avalikuks vaatamiseks välja pannud). Samas ega seal suurt asjalikku vaadata pole :-). Valmis mudeli saad pildi või slaidiprogrammiga endale alla laadida. Soovi korral saad ka oma lehele kleepida (embed). Üsna mugav kasutada kui tahad üksi arvutis töötada.
  • GoogleDocsis asuv ärimudeli online tööriist. Siin on võimalik imiteerida töötamist post-it paberitega. Nagu GoogleDocsis ikka on seda võimalik endale alla laadida, teistega jagada või üheskoos muuta. Kui võtta kõrvale näiteks Skype kõne, siis on võimalik üsna edukalt töötada meeskonnaga, mis asub mööda maailma laiali. Olen edukalt proovinud :-). Grupis töötamiseks eelmisest mugavam. NB! Post-it paberite liigutamine on veidi kohmakas. Tee nii: aseta kursor Post-it‘i nurga juurde, vajuta hiire vasak klahv alla ja hoides seda all liigu diagonaalis üle märkmepaberi ja kui all nurgas hiireklahvi lahti lased, siis peaks olema markeeritud nii tekst kui Post-it. Siis tee kopi-peist uude kohta.
  • Business Model Canvas Poster – Alexander Osterwalderi poolt pakutav pdf formaadis poster, mille saad välja printida (NB! Hästi suur.), seinale kleepida ja siis näiteks post-it paberitega täita. Hea töövahend samas ruumis asuva grupiga töötamiseks.
  • Ma ise ei ole küll Apple austaja, aga nendele kes on – tulemas on ka iPadi versioon.

Kui tead veel mingit head töövahendit, siis oleks vahva kui lisaksid selle kommentaarina siia alla.

Kas oli põnev või kasulik? Hoolitse, et ka järgmised postitused Sinuni jõuaks ja liitu ideemäng “daVinci” Facebooki lehega


4

Ärimudeli online tööriist

Kunagi oli ühes postituses Osterwalderi ärimudeli “põhi”, mida saab välja printida ja ajurünnaku ajal seinale panna – no oli selline tooooooohutu suur :-).

Kui Sa aga tahad oma ärimudeli selle sama Osterwalderi metoodika alusel arvutis kirja panna ja seda kolleegidega jagada, siis vajad midagi etemat. Eriti vahva oleks vist kui ei peaks seda e-mailiga üksteisele saatma vaid saaks töötada ühe dokumendiga?

Ma usun, et hea põhi selleks on olemas GoogleDocsis.

Kellel pole Alexander Osterwalderi ärimudeli arendamise metoodikaga enne kokkupuudet olnud, siis siin on minu slaidid, kust saab esmase ülevaate.

Kas oli põnev või kasulik? Hoolitse, et ka järgmised postitused Sinuni jõuaks ja liitu ideemäng “daVinci” Facebooki lehega


2

Ärimudeli arendamine – mis saab minna valesti?

Oma üle-eelmises postituses kirjutasin ärimudelist ja sellest, et Osterwalderi metoodika ei ole ainus. Andsin seal lõpus veksli, et kirjutan ka sellest, mis valesti võib minna.

Ei ole mina ega ka keegi teine (vähemalt minu teada) seda teemat Eestis veel väga põhjalikult uurinud. Seega on allpool olev minu meelevaldne tõlgendus Boston Consulting Groupi kogemusest :-).

Ma ei pretendeerigi mingile teaduslikule tõele – see on kõik tegelikult terve talupojamõistuse temaatika, aga ma usun, et aeg-ajalt on kasulik allolevat nimekirja silmas pidades oma projektidest (ja see ei kehti ainult ärimudeli uuendamise kohta)t silm üle lasta:

  • Sortimendi ja/või projektiportfelli liiga laiaks kasvamine – uusi asju on lahe välja mõelda, aga kui neid tuleb liiga palju või filter on nõrk, siis avastad end ühel hetkel olukorrast, kus Sinu pakutav sortiment ja/või projektide hulk on tasakaalust väljas, tekivad dubleerimised, ressursse jääb napiks jne.
  • Sügisel Pärnu Juhtimiskonverentsil esinenud Pamela Slim soovitas arendusprotsessi teha lühikeseks või etapiviisiliseks, valmistada prototüüpe ja testida neid reaalsel turul. Jamaks läheb sellel hetkel kui prototüüp toimib, aga ellu viia asja ei suudeta. BCG toob peamise põhjusena siin välja selle, et sageli on pilootprojekti tulemused mitmeti tõlgendatavad kuna enne pilooti ei lepitud kokku kriteeriume mille alusel piloodi tulemusi hinnata.
  • Lemmikideedest ei suudeta lahti lasta – igas valdkonnas, igal juhil on omad lemmikideed, kuhu järjekindlalt ressursse maetakse. Ideedesse armumine on üldse kole ohtlik :-).
  • Inglise keeles on termin skunkworks – organisatsiooni igapäeva hierarhiast ja rutiinist eraldiseisvad ja teiste reeglite järgi toimivad arendusüksused. Kui sellise tiimi kätte usaldada ärimudeli innovatsioon, siis võivad sellel olla vinged tulemused või nigelad tagajärjed – need meeskonnad võivad olla väga tulemuslikud, aga nende eraldatus on samal ajal ka nende miinus – nad võivad tegelikust ärist liiga kaugele jääda ja mingisse oma loodud reaalsusesse sattuda.
  • Ideerünnaku kõhulahtisus. Paljude organisatsioonide jaoks ei ole keeruline genereerida palju uusi ideid, aga keeruline on neid ellu viia. Ära usu, et loovus on ärimudeli uuendamise ainus pudelikael – elluviimine on vähemalt sama suur komistuskivi. Iga ideerünnaku lõpus oleks vaja “saak” üle vaadata ja otsustada mida mingi ideega edasi teha ning kui idee juhtub olema kohe elluviimise vääriline, siis määra kes ja mida järgmiseks teeb.
Kas oli põnev või kasulik? Hoolitse, et ka järgmised postitused Sinuni jõuaks ja liitu ideemäng “daVinci” Facebooki lehega


0

Ärimudeli uuendamine – Osterwalder pole ainuke

Toomas kirjutas täna Pärnu Konverentside blogis, et ärimudeli innovatsiooni teema kogub huvilisi. Tõsi ta on: Alexander Osterwalder tuleb Eestisse vist juba kolmandat korda, tema raamat “Business Model Generation” ilmus mõni aeg tagasi ja on siinmail ka üsna populaarne, raamatu üks kaasautoreid Patrick van der Pijl esineb ka varsti Eestis.

Vaatenurkade paljususe huvides olgu öeldud, et kuigi Osterwalderi metoodika on hea ja ülevaatlik ei ole siin ju mingit jalgratast leiutatud.

Allpool avan veidi võrdluseks Boston Consulting Groupi (BCG) poolt välja töötatud ärimudeli metoodikat – laias laastus samad elemendid (kuidas siis muidu?), aga esitatud veidi teisiti. Minu meelest ka veidi laiem vaade – haarab kaasa nii väärtusahela kui ärimudelit elluviivad inimesed.

Lühidalt öeldes on siis BCG mudelil kaks osa -väärtuspakkumine ja tegevusmudel. Esimene vastab küsimusele: mida ja kellele me pakume? Teine vastab küsimusele: kuidas kasutame oma ressursse, et klientidele eelpool kirjeldatud väärtust pakkuda?

Mõlemad koosnevad omakorda kolmest alateemast, mille juhtküsimused on järgmised:

Sihtgrupp

  • Milliseid kliente me valime teenindada?
  • Millist nende vajadust me rahuldame?

Toode või teenus

  • Mida me pakume oma sihtgrupile, et nende vajadust rahuldada?

Tulumudel

  • Mille eest ja kuidas me raha küsime?

Väärtusahel

  • Millistest etappidest väärtusahel koosneb?
  • Milliseid osasid täidame ise ja milliseid ostame sisse?

Kulumudel

  • Kuidas kasutame oma varasid ja kontrollime kulusid, et suudaksime klientidele väärtust pakkuda kasumlikult?

Organisatsioon

  • Millist meeskonda vajame ning kuidas loome inimestele arengukeskkonna, et tagada meie konkurentsieelise kestvus ja areng?

Mõlema metoodika suurim tugevus on sama – kogu “raha-tegemise-masin” on võimalik ära kirjeldada ühel lehel, mis annab suurepärase võimaluse see paberi seinale panna ja koos meeskonnaga mängida “what-if…” mängu. Päeva lõpuks on sellest metoodikast kasu kui selle abil suudetakse välja otsida-sõeluda muudatused, mis aitavad konkurentidele tuule alla teha.

See, et tuule allategemiseks tasub esmajoones otsida võimalusi just ärimudeli innovatsioonist pole muidugi ka absoluutne tõde, aga kui vaadata näiteks 2008 aastal BusinessWeeki ja BCG poolt tehtud uuringut, siis eelkõige just lühiperspektiivis edestas ärimudeli uuendaja teisi oma valdkonna innovaatilisi ettevõtteid mäekõrguselt (vt joonis).

Mõnes järgmises postituses räägin sellest mis Bostoni-meeste arvates ärimudeli innovatsioonis valesti võib minna.

Kas oli põnev või kasulik? Hoolitse, et ka järgmised postitused Sinuni jõuaks ja liitu ideemäng “daVinci” Facebooki lehega


1

Osterwalderi ärimudel – mõni asi pole nii lihtne kui tundub

Sattusin mõned päevad tagasi rääkima ühe juhiga Alexander Osterwalderi ärimudeli metoodikast – ikka sellest, mida sügisel Pärnus kuulata võis (vt ärimudeli slaide) või mis raamatust viimasel ajal siin-seal ikka räägitakse. Teemaks oli siis metoodika nõrkused – täpsemalt, mida mina selle nõrkusteks pean.

Kuna olen seda metoodikat erinevates projektides kasutanud ca kaks aastat, siis mingi arvamus on mul tekkinud küll :-).

Esiteks pean ütlema, et hoolimata allolevast pean ma seda heaks metoodikaks – ülevaatlikkus ja süsteemsus on selgelt tugevad küljed.

Metoodika suurim nõrkus peitub hetkes kui organisatsioon on oma tänase ärimudeli kaardistanud ja vaja on otsida allikaid uueks hingamiseks ja kasvuks. Minu senine kogemus ütleb, et tavaliselt tuleb näha kurja vaeva, et kasvõi mõni vähegi asjalik idee õnnestuks valmis punnitada.

Tegelikult on sellel väga loogiline põhjus – tänase ärimudeli kaardistamine eeldab ratsionaalse mõtlemise kasutamist, samal ajal kui uute võimaluste leidmiseks on vaja ratsionaalne mõtlemine välja lülitada ning lateraalne mõtlemine sisse lülitada ja esimeses etapis lihtsalt aju rünnata ja otsida kõige hullemaid ideid. Ja seda me üldjuhul ei suuda ning vot selles osas Osterwalder ka abi ei paku :-). Aga hea uudis on, et seda on võimalik õppida ja harjutada.

Kas oli põnev või kasulik? Hoolitse, et ka järgmised postitused Sinuni jõuaks ja liitu ideemäng “daVinci” Facebooki lehega


0