Postitused sildiga: 'strateegia'

Allpool on siis teine ja kolmas purjetamisest pärit juhtimisõppetund. Esimest saab lugeda siit ning kes kõiki korraga lugeda tahab, saab seda toimetatud kujul teha värskest Directorist (november 2009).

Teine õppetund – tee kindlasti plaan

Noore purjetaja tähelepanu läheb sellele, et suudaks paadi liikumas hoida, pikalt ette mõtlemise jaoks ei jätku tähelepanu. Igal kogenud purjetajal on stardis oma plaan võistlusraja läbimiseks. Peale stardipauku hakkab aga olukord muutuma – kui hästi õnnestus start minul? Kui hästi konkurentidel? Millised on konkurentide plaanid? Olenevalt sellest kui hästi minul start õnnestus võib siit kohe tekkida vajadus hakata oma plaane korrigeerima – sest olukord on ju muutunud. Aga plaan peab olema – tegevuse ja tulemuse hindamiseks ei ole paremat mõõdupuud, pealegi – kui olukord muutub natuke, siis ei viska ju plaani ära vaid korrigeerid.

Minu kogemuse järgi on suurim oht peidus hetkes kui adud, et stardieelne plaan ei toimi – kogenematu seilaja hakkab rapsima sooviga tekkinud kaotus kiirelt “tasa teha”. Pole vist vaja lisada, et selline tegutsemine üldjuhul pole edukas ei merel ega äris.

Igal juhul on minu veendumuse kohaselt strateegiline planeerimine (eesmärkide püstitamine, nende saavutamiseks vajalike tegevuste planeerimine) äris sama vajalik kui purjetamises (iseasi, kas see peab olema 4-12 kuud kestev protsess, mille jooksul toodetakse palju dokumente – aga see on teine küsimus). Minu soovitus: mõtle pigem STARTeegia, mitte STRATeegia :-).

Kolmas õppetund – vali ise mängureeglid

Tulenevalt erinevates parameetritest nagu näiteks kasv, kaal, võimed, kogemused, oskused tuleb valida millised paadiklassis võistelda. Lisaks tuleks arvestada kas soovid võistelda ühemehepaadis või suuremas, kus on juba vähemalt kaheliikmeline meeskond. Äris on samamoodi – vali mis turul ja mis ärimudeliga sa konkureerid ning kas tahad äri ajada üksi või mitmekesi.

Küsimuse teine pool kehtib nii terve firma kohta (et kas teen üksi või partneriga) või ka juhtimistasandi kohta – ainuisikuliselt juhtida ja otsusta tundub esmapilgul vahva, aga kas ikka on hea kui pole kellegagi asju arutada? Oluline on muidugi ka teada, et vale valiku korral või tingimuste muutudes saab hiljem reegleid muuta – paadiklassi vahetades. Mina olen seilanud nii Optimisti, Kadeti kui Laseriga, täna proovin sinasõbraks saada purjelauaga.

Siit ka üks oluline tähelepanek – kuigi enne valdkonna (paadiklassi) vahetamist võib see meile imelihtne tunduda, sest me arvame, et me juba oleme piisavalt kogenud, siis minu “surfikama” ostmine läks just selle liigse enesekindluse tõttu viltu – kuigi purjelaud liigub ka tuulejõul, siis sellega ka sarnasused suures joones lõppevad. Tulemus? Vanad kogemuse maksavad vähem kui lootsin ja õppimisprotsess osutus oluliselt pikemaks.

Allolev on sissejuhatus ja esimene juhtimisõppetund purjetamisest. Kokku saab olema kaheksa õppetundi – kes kõiki korraga lugeda tahab, saab seda toimetatud kujul teha värskest Directorist (november 2009).

Klassikaliselt on äristrateegiat proovitud lahti mõtestada sõjanduse kaudu, armastatakse öelda, et esimene strateegia-alase raamatu kirjutas Hiina väejuht Sun Tzu umbes aastal 400 eKr.

Ühest küljest on selline lähenemine loogiline – tuleneb ju strateegiline planeerimine tõesti militaarvaldkonnast, aga teisest küljest on see mind alati tiba vastu vaidlema pannud. Eelkõige seepärast, et sõjanduses on, hoolimata viimase aja muutustest, ikkagi kaks osapoolt – meie ja vastaspool.Tänases ärimaailmas on aga äärmiselt vähe valdkondi, kus ettevõtjal on vaid üks konkurent – ikka tuleb tegemist teha suure hulga konkurentidega. Ühe jälgimine ja tema käikude ette aimamine on midagi muud kui suure hulga vastaste käikude ära arvamine. Lisaks ei ole sõjas teiseks tulemine hea tulemus. Äris võib see aga väga hea olla :-).

John Cronk ütles kunagi Pärnu Juhtimiskonverentsil, et turundusel on äärmiselt palju ühist purjetamisega. Ma laiendaks seda sama mõtet tervele ärijuhtimisele – mõlemas konkurentsiolukorras on vastaseid palju, võisteldakse “nähtamatul” rajal ja nii öelda õiget teed ei ole olemas – iga võistleja peab otsustama oma tee.

Olles ise purjetanud üle seitsme aasta (mitte et seda väga palju oleks, aga ühtteist olen siiski kõrva taha osanud panna :-)) tooksin välja õppetunnid, mida mina olen purjetades õppinud ja millest igale juhile ja ettevõtjale kasu võiks olla.

Esimene õppetund – lühike tee ei ole mitte alati kiireim tee.

Lahenduseni jõudmiseks on mitu teed ja otsetee ei pruugi sihile viia. Kes kordki on proovinud tuule jõul vastutuult liikuda saab aru küll, et edasi liikumiseks tuleb sõita “sikk-sakki” ning tuleb arvestada erinevaid tingimusi – tuul, konkurentide asukoht, pilved, lained jne.

Minu kogemus ütleb, et nende tingimuste hulgas on selliseid, mida mingil juhul ei saa eirata (näiteks tuul) ja selliseid, mida õpid arvestama kui kogemus tekib (kus konkurendid on, mida nad teha kavatsevad).

Ettevõtlus on esmapilgul sama lihtne – tuleb lihtsalt väljund müüa sisendite soetamise maksumusest kallimalt maha ja ongi kasum käes. Tegelikult saab igaüks aru, et üldjuhul nõuab tulemuse saavutamine oluliselt suuremat pingutust ja väga paljude asjaoludega arvestamist. Ning õnnestumise protsent on kaugel sajast. Samuti on ka ettevõtluses ja juhtimises asjaolusid, mida ei saa ignoreerida, aga nö õige mineku saad ikka siis kätte kui esmased oskused olemas ja oma vitsad saadud.