Sulle pole ilmselt uudis, et küsimused, mida koosolekul arutatakse, on oma olemuselt korduva iseloomuga s.t. me tuleme nende juurde mingi sageduse ikka ja uuesti tagasi: Kuidas tõsta müüki? Milline võiks olla järgmine kampaania? Kuidas vähendada lepingute lõpetamist jne.

Mõnikord on vaja neid asju ratsionaalselt arutada ja valida juba mõni varem proovitud lahendus. Enamasti on siiski arukas otsida ka uusi lahendusvõimalusi.

Aga mis juhtub?

Korduvate küsimuste puhul on tavalisest veel raskem inimesi “käima saada”. Nad kipuvad pakkuma ideid, mida oled juba n+1 korda kuulnud.

Sellest karist mööda triivimiseks tehke lihtne parkimismaja harjutus:

1. Anna ajurünnaku alguses igale osalejale tühi paber ja palu tal 2-3 minuti panna kirja need ideed, mis tal olid arutluse all oleva probleemi lahendusena juba enne koosoleku algust olemas.
2. Seejärel “parkige” need ideed kuskile ära (kleepige seinale, istuge peale, pistke kotti vmt) ja leppige kokku, et ajurünnaku jooksul te neid ei kasuta.
3. Võtke need ideed välja peale ajurünnaku lõppu nö ideede hindamise ja järgmiste tegevuste otsustamise ajaks.
4. Valige tegevused kõikide ideede seast.

Sel moel lood suurema eelduse, et inimesed tõesti töötavad kaasa ja pingutavad lahenduse leidmise nimel, mitte ei paku vanu, äraleierdatud ideid.

Inimesed võtavad koosolekule tulles oma “seljakoti” kaasa – mõni mõtleb pooleli jäänud ülesannetele, teine sellele, mida ta pärast tegema hakkab, kolmandat segab mõni isikliku elu sündmus. Koosoleku juhina saad üsna lihtsalt aidata inimestel “kohale jõuda”.

Selleks anna enne koosolekuteemade juurde minemist inimestele 2 x 2 minutit, mille jooksul jagunetakse paaridesse ja räägitakse teine-teisele sündmusest, tegevusest või asjaolust, mis parasjagu meeli erutab – see võib olla seotud nii töö- kui eraeluga, positiivne või negatiivne, juba toimunud asi või tulevikus võib-olla juhtuv asi. Sisu pole tegelikult oluline – tähtis on, et inimesed saavad ennast “maha laadida” ja teema välja rääkida. Teine kaks minutit vahetatakse naabriga rollid – esimesena rääkija kuulab ja vastupidi.

See lihtne harjutus aitab osalejatel peale rääkimist teema “kõrvale panna” ja koosolekule keskenduda. Olen seda korduvalt proovinud ja ikka ja jälle nentinud, et lihtsuses peitub võlu :-).

• Anna igale osalejale kolm paberlipikut.
• Palu neil: esimesele kirjutad mingi objekt (Mis see on?), teisele kirjutada mingi asja funktsioon (Mida sellega teha saab? ja kolmandale kirjeldus (Milline see välja näeb, kuidas lõhnab vmt?).
• Tehke kolm hunnikut – ühes on kõik objektide lipikud, teises funktsioonide lipikud ja kolmandas kirjelduste lipikud.
• Jagunege paaridesse.
• Las iga paar võtab igast hunnikust ühe juhusliku lipiku.
• Las iga paar mõtleb 10 minutiga välja, mille nad just “leiutasid”.
• Esitlege oma tooteid teistele.

Analoogseid nippe on selles postituses veel.

Aga miks see harjutus töötab? Väga lihtne – kuna inimesed ei pea rääkima oma ideedest, siis võetakse maha hirm seltskonna ees rumalasse olukorda jääda. Teiseks – see sunnib siiski kohe aktiivselt tegutsema ja pühib mujalt kaasa võetud mõtted peast minema. Proovi!

Kuna ajakirja maht on piiratud, siis töölehed sinna ei mahtunud. Küll aga saad need tellida meie Facebooki fännilehelt. Need aitavad artiklist maksimumi välja võtta :-).

NB! See on väga suur – mõeldud seinale kleepimiseks – tavalise kontori printeriga seda ei prindi .

Olen aja jooksul korjanud kokku mõned ideede genereerimisele ja arendamisele suunatud tööriistad. Lubasin need pisitasa sõnastada võimalikult lihtsalt ja ühtse loogika alusel  - nii et sul tekiks selge ülevaade erinevatest meetoditest ning saaksid vajalikul hetkel hõlpsalt sulle sobiva tööriista välja valida ja kiirelt kasutusele võtta. See on sellel teemal siis postitus nr. 2, esimese leiad siit.

MIS ON SELLE MÕTE?

Paberilehekeste ja kiire tempo abil kaasata kõik efektiivsesse ajurünnakusse.

MILLAL SEDA KASUTADA?

Kui soovitakse kiiret ja efektiivset ajurünnakut, kus arvestatakse igaühe panusega. Seda võib kasutada ka soojendusülesandena enne teiste loominguliste tööriistade kasutamist.

KUIDAS SEDA TEHA?

1. Individuaalne töö. Tööta umbes viis minutit üksi ja kirjuta oma ideed paberilehekesele üles nii, et ainult sina need identifitseerida suudad.
2. Töötage rühmas. Istuge rühmaga maha, koguge kokku kõikide paberilehekesed ja proovige omavahel erinevaid ideid kombineerida.
3. Töötage kiiresti – sügavamad arutelud ja hinnangud jäägu hilisemaks.
4. Hinnake oma ideid mõne loovuse kriteeriumi põhjal:

• Kasutatavus
• Originaalsus
• Paindlikkus
• Mõõdetavus skaalal

NÄIDISÜLESANNE

Mõelge ja pakkuge ideid uute mobiilsideteenuste kohta! Konkreetne küsimus: Millised on tulevikus mobiiltelefoniteenused?

MÕTLEMISEKS

• Sõnastage probleem selgelt
• Kriitika on keelatud
• Kõik ideed, ka pöörased, on aktsepteeritud
• Kombineerige mitmest ideest üks

Tööriistad ja abivahendid ideede genereerimiseks osa 1.: “Tagurpidi ajurünnak – pöördlaused”

MIS ON SELLE MÕTE?

Tagurpidi ajurünnak sobib uute ideede genereerimiseks olukorras, kus keegi mitte midagi uut välja pakkuda ei taha. Tagurpidi ajurünnaku metoodika oli algselt mõeldud uutest ideedest nõrkade kohtade leidmiseks, samuti juhtudeks, kui grupp on peaga vastu seina jooksnud – ideid lihtsalt pole.

Koostöö, suhete ja tööviiside paremaks muutmine võib olla keeruline – see võib kergesti muutuda isiklikuks. Kui pöörata küsimus vastupidiseks, küsides näiteks, kuidas muuta koosolek nii halvaks kui võimalik, saab kiiresti terve nimekirja asjadest, mida saaks teha tõeliselt halvasti. Aga seda, mida saab teha väga halvasti, saab teha ka väga hästi.

MILLAL SEDA KASUTADA?

Kasutades pöördlausete metoodikat saab loovaks mõttetegevuseks palju lähtepunkte ilma, et keegi tunneks end otseselt süüdistatuna. Kogu energia on suunatud ettepoole ning ühiselt ehitatakse platvorm asjade parandamiseks ja arendamiseks. See meetod sobib hästi kõikvõimalike suhtetüüpide puhul nii ettevõtte sees kui väljaspool seda, vastuvõtulauast juhtgrupini või kohtumisel klientidega.

KUIDAS SEDA TEHA?

1. Valige küsimus, näiteks „Mida me saaksime teha, et muuta info liikumine paremaks?“
2. Sõnastage küsimus vastupidiselt st. pöördlausena. „Mida me saaksime teha, et info liikumine oleks nii halb kui võimalik?“
3. Koostage nimekiri kõikvõimalikest ideedest, ettepanekutest ja aspektidest.
4. Töötage nimekiri läbi ja muutke ideed vastupidiseks, nii et need oleksid vastuvõetavad. Nüüd olete te alguses, liikude edasi, et asjad oleks head, fantastilised ja maailma parimad.
5. Tulemuseks on ühtlasi nii nimekiri parandusmeetmetest kui ka mõned täiesti uued fantastilised ideed ja lahendused.

MÕTLEMISEKS

• Ärge andke nimekirja koostamise ajal punktidele mingeid hinnanguid.
• Vältige liiga vara lahenduste pakkumist.
• Jätkake samm-sammult parandamist ning lisage, lisage, lisage.

XRMRKWEQ