Postitused sildiga: 'tootearendus'

EsilehtTag: tootearendus

Punume pesa?

Löön kaasa Loov Eesti ainulaadse virtuaalse tootearenduskeskkonna PESA käivitamisel.

Kui oled loomeettevõtja ja tahad oma ideest vormida läbilöögivõimelist toodet, siis tegutse kiirelt – häid ideid oodatakse PESAga liituma kuni 23.juunini. Avalduse saad täita aadressil pesa.looveesti.ee. Programmi on võimalik pääseda kuni 20 tootel. PESA tooteinkubatsiooniprorgamm kestab 1 aasta.

Programm koosneb viiest etapist:

  1. tootearendus;
  2. turundus;
  3. ettevõtlus (äriplaan);
  4. finantseerimine;
  5. juhtimine.

PESA on virtuaalne inkubaator, mis pakub Sulle:

  1. koolitused (etapis 8 nädalane koolitustsükkel);
  2. mentor (etapis kaasatud valdkonna ekspert);
  3. virtuaalne mänedžer (personaalne virtuaalne abiline);
  4. lai valik virtuaalseid tööriistu (sh iPlanner, lai valik näidisdokumente, nõudeid ja juhendeid);
  5. garanteeritud kvaliteediga teenuseosutajate andmebaas (nt. raamatupidamine, õigus, kujundus jmt).

Avaldust täitma >>

Kas oli põnev või kasulik? Hoolitse, et ka järgmised postitused Sinuni jõuaks ja liitu ideemäng “daVinci” Facebooki lehega


20
JUN
0

Kategooriad: Ärimudel

Kuidas ehitada üks tõhus ideede tapamasin? Nokia kogemus.

Siin on Arendussahtli järjekordne külalispostitus. Veigo Kell kirjutab kuidas kord uuenduslikust Nokiast sai tõhus uute ideede tapamasin.

Nokia tänases olukorras on midagi väga iseloomulikku ja sügavalt olemuslikku, mis puudutab väga otseselt kõiki organisatsioone. Nokia on väga väljapaistev näide, kuidas traditsiooniliste juhtimislahenduste kasutamine võib ühel hetkel muutuda ennasthävitavaks. Ole sa siis kui suur ja võimas tahes.

Eeldustest üksi on vähe

Nokial oli küllaga nii tahet arendada, arendamiseks vajalikke ressursse kui ka vajalikke inimesi, kuid firma ei suutnud neid eeldusi mitte kuidagi mõistlikuks tulemuseks vormida. Nokiale said saatuslikuks traditsioonilised juhtimisvõtted ja organisatsioonisisene bürokraatia. Juhani Risku – üks Symbiani operatsioonisüsteemi arendusjuhte – toob välja, et nende meeskonna viiesajast arendusettepanekust ei leidnud juhtkomitee toetust mitte ükski. “See oli Nõukogude stiilis bürokraatia,” leiab Risku.

Kas pole absurdne – hoida palgal arendajaid, kelle tööd tegelikult ei peetud üldse oluliseks? Ilmselt pole vaja väga hakata nuputama, missugune võis olla selle seltskonna initsiatiivitase peale aastaid kestnud eiramist. Ideede tagasilükkamise põhjused oli uskumatult klassikalised: liiga kallis, liiga riskantne, liiga tähtsusetu!

Tegime kõik õigesti

Paraku pole Nokia maailmas kaugeltki ainus, kes “Nokiat teeb”. Meie organisatsioonid ongi oma olemuselt pigem ideede tapjad kui elluviijad. See on üsna paratamatu, sest meil on kalduvus edutada juhiks ebaoriginaalseid lahendusi pakkuvad, pigem olemasoleva säilitamisele orienteeritud inimesi. Huvitav on siin aga hoopis see, et Nokiale sarnased läbikukkumised ei pruugi üldsegi olla “halva”, vaid pigem “hea” juhtimise tagajärg. Teisisõnu – probleemiks pole mitte juhtimisoskuste puudus, vaid nende liigagi korralik kasutamine.

Kas Nokia mõistis uurimis- ja arendustegevuse (R&D) olulisust? Pole kahtlustki! 2009. a. kulutas Nokia uurimis- ja arendustegevuseks KUUS korda rohkem raha kui Apple. Kas nad analüüsisid uute investeeringute riskitaset ja võimalikku tulusust? Ilmselgelt! Kas Nokia ei mõistnud innovatsiooni tähtsust? Vastupidi! Nokia osaleb mitmesajas äriliidus, et kaasata peale oma organisatsiooni teadmiste väärtuslikku oskusteavet teistelt ettevõtetelt ja konkurentidelt, tagasisidet klientidelt ning teadustööd ülikoolidest ja teaduskeskustest. Kas Nokia uuris oma kliente ja turgusid? Ilmselgelt. Fookusgrupid olid? Muidugi.

Kõik sai tehtud justkui õigesti, kogu protsessi saaks vaadelda justkui parimate praktikate parimaid palasid, aga “õige juhtimise” tulemusena magas Nokia maha sektorit raputanud tõsised muutused. Miks siis “parimal viisil” toimides on tulemus kõike muud kui parim?

Kultuur ampsab strateegiat hommikusöögiks

Nokia puhul ei käi jutt ju ühe või teise tehnoloogilise lahenduse valikust. Tahame või mitte, aga me jõuame paratamatult tagasi juhtimise ja organisatsioonikultuuri juurde. Nagu Nokia ilmekalt tõestab, on tehnoloogiline konkurentsieelis kiire sulama, kui organisatsioonikultuur töötab strateegilistele suundadele vastu. Raske uskuda, et Nokia oleks kuidagi unikaalne oma võimetuses häid kavatsusi ellu viia. Võib arvata, et nii mõnigi kord annavad meie parimad kavatsused organisatsioone arendada tulemuseks üsna samalaadseid vigu.

Me võime vaid spekuleerida, kui palju organisatsioonides olemasolevat potentsiaali läheb kaduma tänu düsfunktsionaalsele juhtimisele ja kindlaid, läbiproovitud lahendusi eelistavale organisatsioonikultuurile. Iga päev, iga nädal, iga aasta. Me hindame konformsust ja asjade käigushoidmise võimet, kuid kardame inimeste kõikvõimalikest kunstlikest piirangutest vabastatud ja pühendunud tegutsemist. Ja – last but not the least! – me isegi imetleme neid juhte, kelle oskused piirduvadki asjade käigushoidmisega.

Kuid lugu Nokiast ei ole veel lõppenud

Nutitelefonide operatsioonisüsteemide arendamisega tegelenud Kai Nyman meenutab, et Nokial oli puutetundliku ekraaniga nutitelefoni prototüüp olemas juba aastal 2004. Lisaks sellele olid Nokial olemas ka kõik eeldused võtta kasutusele 3-D ekraanilahendus. Kuid need ideed jäidki õhku rippuma, kuna Nokia juhid polnud selle perspektiivide kindlad ja kartsid nutitelefoni edasi arendada, pealegi oleks 3-D kasutajaliides tõstnud telefoni omahinda 2,05 dollari võrra. Pole teada, mis põhjusel Nokia ei hakanud isegi 3-D lahendustega katsetama, kuid võib arvata, et praegu vaadatakse 2 dollari suurusele kokkuhoiule telefoni kohta üsna hapu pilguga. Ilmselt ületab kasutamata võimaluse väärtus (opportunity cost) ühes etapis saavutatud kokkuhoiu kokkuvõttes kümnetes kordades.

Olgu ka mainitud, et Nokia üliettevaatlik, säilitamisele orienteeritud juhtimine loobus 2004 aastal igaks juhuks ka rakenduste poe arendamisest.

Pilk peeglisse

Siinkohal võikski loo Nokiast lõpetada. Kirjutamise hetkeks on Nokia turuväärtus juba väiksem kui Taivani HTC oma. Kuid kas ei räägi “lugu Nokiast” midagi meie kõigi kohta? Kas julgeme tunnistada, et tunneme siin natuke ära ka iseennast ja oma organisatsiooni? Kas meie ettevõttes ideede kogumise süsteem toimib? Kas ideed peavad sündima vaid koosolekutel ja ajurünnakutel või on kohta ka spontaansematele mõtetele? Kelle käest me ideid kogume? Kas ideede “headuse” üle otsustavad ainult juhid? Kui palju ideid me oleme “igaks juhuks” realiseerimata jätnud (“juhile see ei meeldiks”)?

 

Kas oli põnev või kasulik? Hoolitse, et ka järgmised postitused Sinuni jõuaks ja liitu ideemäng “daVinci” Facebooki lehega


28
APR
2

Kategooriad: Loovus, ideed, innovatsioon

Ekspordi peamine takistus on tähelepanuväärsete toodete, mitte müügioskuste nappus

Kirjutasin juhtimine.ee portaali jaoks arvamusloo ekspordivõimekuse teemal.

Uudisteagentuurid rääkisid sellel nädalal Eesti Konjunktuuriinstituudi tehtud Eesti firmade ekspordivõimekuse uuringust. Lugesin selle läbi ja tekkis mitmeid küsimusi – mõelge kaasa ja aidake vastuseid leida.

Esimene teema – ettevõtjad peavad oma eeliseks välisturul paindlikkust ning turumuutustele kiiret reageerimist (lisaks ka tuntud argumendid: hea kvaliteet ja hea hind). Samas selgub uuringust, et oma teadmistest tarbija eelistuste tundmise osas ollakse tagasihoidlikul arvamusel (skoor 18%). Millistele turumuutustele siis kiirelt reageeritakse? Vahendaja tellimuste vähenemisele? Või millelegi sisulisemale?

Teine küsimus. Suurima probleemina tuuakse välja tihe konkurents sihtturul, samal ajal vähe oluliseks asjaoluks peetakse madalat innovaatilisust; intellektuaalomandit ehk unikaalseid tooteid peab oma eeliseks väga väike hulk vastanuid (skoor 3,7%). Kui aga küsitakse milliseid investeeringuid olete viimasel ajal teinud oma konkurentsipositsiooni parandamiseks, siis 76% toob välja investeeringud tootearendusesse. Mis on ju iseenesest tore, aga milliseid tooteid, siis on arendatud? Tänaseid tooteid on tehtud veidi paremaks? Läbimurret pole ju olnud – muidu ei saaks rääkida konkurentsist kui suurimast takistusest.

Ma ei kutsu üles spunki otsima ja innovatsioonist rääkima. Mõtleme hoopis koos. Parandage mind kui ma eksin, aga kas see uuring mitte ei ütle meile, et me püüame müüa välismaale keskpäraseid tooteid, omame sealjuures alla keskpärase teadmisi tarbija eelistustest ning nigelaid müügioskuseid?

Teeme samu tooteid, mis teised ja proovime neid nende hoovil müüa lootes odavamale hinnale? Teisisõnu - jookseme samas suunas kus teised, aga selle eest alustame veidi hiljem?

Kui nii ei ole, siis milles on asi? Uuringust rääkivas uudises välja toodud napp müügioskus on minu arvates küll oluline, aga siiski mitte peamine põhjus.

Ühes eelmine nädal spontaanselt tekkinud arutelus tõin välja, et minu meelest on napi ekspordiedu taga tähelepanuväärsete toodete puudumine. Olles ise viimase paari aasta jooksul üritanud kahe erineva tootmis- ja ühe teenusfirmaga välisturule minna olen mina veendunud et “mina-ka” tüüpi tooted on üks olulisemaid ebaedu põhjuseid. Mida Sina arvad?

Ärge saage valesti aru – meil on Eestis palju kvaliteetseid tooteid, mille üle uhkust saame tunda ja ise rõõmsad olla, aga sellest ei piisa läbimurdeks. Läbimurdeks on vaja uuel tasemel tooteid – kõik ei saa ju küll Skype-id olla, aga ka näiteks Fortumo ja Fits.me on erilised.

Mis mõtted Sul tekivad?

Kas oli põnev või kasulik? Hoolitse, et ka järgmised postitused Sinuni jõuaks ja liitu ideemäng “daVinci” Facebooki lehega


29
OCT
5

Kategooriad: Loovus, ideed, innovatsioon, Uuringud, ülevaated

Kuidas leida tootearendusideid mis rokivad?

Oskad sa soovitada mõnda head loovustehnikat, mida kasutades saaksime oma meeskonnaga uusi vingeid ideid oma tootearendustiimile sisendiks luua?

Just sellise küsimuse leidsin üks päev oma kirjakastist. Nojah, Raja Teele moodi ma esmalt pakuks iseennast ja ütleks, et see on see koht, kus abiks võiks olla tootearenduse töötuba :-). Aga kui küsimusele vähem omakasupüüdlikult vastata, siis mina soovitaks tehnikat, mille nimi on Scamper.

Scamper tehnikat saab kindlasti kasutada ka muude küsimuste lahendamiseks kui tootearendus, aga tootearendus on siiski üks peamisi valdkondi, kus see kasutust on leidnud.

Nagu enamuse ingliskeelsete “tööriistade” nimesid on ka see tegelikult akronüüm:

  • Substitute – asenda
  • Combine – kombineeri
  • Adapt – kohanda, sobita
  • Modify / Magnify – muuda, arenda / võimenda, suurenda
  • Put to other use – leia uus kasutusala
  • Eliminate – eemalda, välista
  • Re-arrange – korralda ümber

Meetodi esmaversiooni lõi sama mees, kes süstematiseeris ka ajurünnaku metoodika – Alex Osborne, hiljem arendas seda edasi Bob Eberle.

Meetodi kasutamiseks vajad vaid pabertahvlit ja markerit ja innustunud osalejaid :-)). Edasi läheb lihtsalt – kirjelda osalejatele ülesannet või probleemi, millele lahendusi otsite, hakake küsima Scamper-küsimusi ja kirjutage tekkivad mõtted tahvlile.

  • Asenda. Otsige mida saate oma toote juures asendada – materjali, protesessi etappe, inimesi, asukohta jmt. Eriti teravalt seadke kahtluse alla need aspektid, mida peate iseenesest mõistetavateks – otsige seal erinevaid lahendusi. Ja ärge unustage, et kehtib vana hea ajurünnaku kuldreegel – selles etapis on kriitika keelatud. Päriselt ka :-).
  • Kombineeri. Tehke nimekiri omadustest, materjalidest, ideedest, funktsioonidest jmt mida saaksite kombineerida nii, et tekiks uus väärtus.
  • Sobita. Mõelge milliseid olemasolevaid tooteid või tehnoloogiaid saate kasutada uuel viisil. Mida saaks teistest valdkondadest üle võtta? Mida saaks teistelt kopeerida? Mida saaks teiste kogemustest õppida ja kasutada?
  • Muuda, arenda. Leidke viise kuidas oma toodet suuremaks või väiksemaks muuta, kuidas mingeid funktsioone või osasid eemaldada või uusi lisada? Kuidas suurendada atraktiivsust? Kuidas kohandada seda pensionäridele? Aga noortele? Homodele? Mustanahalistele?
  • Uue kasutusalad. Uurige milleks sinu toodet veel kasutada saab? Millised uued kasutajagrupid võiks selle vastu huvi tunda? Mis valdkonnas sellest veel kasu oleks? Mäletad, et Gutenberg kasutas trükipressi ehitamiseks viinamarjapressi?
  • Välista. Selgitage välja, millised osasid oma tootest saate eemaldada. Äkki on sellel kasutusalasid, mida keegi ei vaja või mida enam ei vajata? Äkki on võimalik vähendada toote tootmisest või kasutamisest tekkivaid jäätmeid? Vähendada ajakulu?
  • Korralda ümber. Äkki on võimalik mingeid tegevusi hakata tegema uut moodi? Äkki saab mingeid tootmisetappe vahele jätta?  Nende järjekorda muuta? Klienditeenindust muuta? Tootmisgraafikuid muuta?

Nagu ikka – see on esimene etapp ning järgmine peaksite tegelema parimate ideede välja valimise ja analüüsiga.

Kas oli põnev või kasulik? Hoolitse, et ka järgmised postitused Sinuni jõuaks ja liitu ideemäng “daVinci” Facebooki lehega


17
MAR
0

Kategooriad: Loovus, ideed, innovatsioon

Fix it, even if it works

Mõned päevad on selle aasta Pärnu Juhtimiskonverentsist möödas ja mõtted on pisut saanud settida. Allpool seal eredamalt meeldejäänud mõtete kokteil.
Foto NAGI's: Käepäraste vahenditega
Tänases kiiresti muutuvas maailmas ei ole enam edu tagatiseks ühekordne suurepärane äriidee, pigem on vaja oma organisatsioon saada nö pideva leiutamise seisundisse. Vaja on lakkamatult otsida inspiratsiooni oma ärimudeli arendamiseks. See omakorda eeldab oskust seniseid mõttemustreid murda, läheneda olukordadele uue nurga alt, olla loov ning oma võimalused ära tunda.

Lihtne öelda, aga kuidas teha?

1. Kollektsioneeri friike (= oma ala proffe). Sinu suhtevõrgustik määrab Sinu maailmapildi laiuse ja sügavuse – kui suhtled vaid oma eriala inimestega ja vahel veidi oma perega :-), siis mis uut inspiratsiooni Sa leida loodad? Oluline on kohtuda ja suhelda võimalikult paljude valdkondade inimestega, lobiseda nendega, arutada maailma asju. Paljud küll räägivad võrgustumise olulisusest, aga peavad eelkõige silmas kuidas kellelegi / kellegi kaudu kiirelt müüa, vähem nähakse selles õppimise võimalust.

2. On vähe sama ohtlikke asju kui senistesse tegevusmudelitesse takerdumine – arvamus, et ka homme toob edu see mis tänase edu on toonud. Tänased loorberid on homne muld, ütles Dr. Kjell A. Nordström juba kümme aastat tagasi. Alex Osterwalder soovitab Sul oma tiimiga vähemalt kord nädalas maha istuda, võtta ette valge leht ja joonistada uuesti nullist üles oma ärimudel. Loomulikult peaks sellega kaasnema konstruktiivne vaidlus. See tagab nädala jooksul kogutud uute teadmiste ja mõtete oma äri kontekstis läbi töötamise, intensiivse võimaluste otsimise. Ja kord nädalas ei ole liiga tihti – esiteks harvemini tehes unustate osa infot ära, teiseks see ei pea olema tundide pikkune juba ammu tuntud mõtete ülekordamine. Keskenduge uutele ideedele. Esmapilgul hulludele ideedele.  Üks (ala)eesmärk peaks olema ka enda üllatamine oma ideedega – ära tee järjekordset “mina ka äri”.

3. Õpi vastutust võtma. Üle 40 firma asutanud, enam kui 80-sse firmasse investeerinud ning muuseas ka selle aasta alguses eraisikuna pankrotis olevaks kuulutatud Morten Lund ütles seda lihtsalt: “It´s your fault. Both bad and good. Every morning. Get used to it. ”

4. Kardad et Sinu idee lekib, küsis Üllar Jaaksoo? Ole kiireim, ole parim, siis pole vahet kas lekib või mitte. Pamela Slim soovitas arendusprotesessi teha lühikeseks või etapiviisiliseks, valmistada prototüüpe ja testida neid reaalsel turul – see aitab saada kiiret tagasisidet ning kehva tootega kiirelt läbi kukkuda. Ja veel – kui tuled tootega turule, siis ära püüa meeleheitlikult suruda inimesi Sinu toodet kasutama nii nagu Sina arvad, et seda peaks kasutama. Ole parem jälgija, vaata mis juhtub ja kuidas nad seda kasutavad. Mõtle näiteks Twitteri peale.

5. Ja last, but not least – palka vaid hingesugulasi. See tagab, et olete ühel lainel, usaldate üksteist ja maksate väärilist tasu. If you pay bananas, you´ll get monkeys, meenutas Morten Lund. Ja unusta ära, et Eestis on tavaks olla kas töötaja või omanik – premeeri häid töötajaid osalusega ainult siis on neil huvi ka pikaajalise edu nimel töötada.

Kas oli põnev või kasulik? Hoolitse, et ka järgmised postitused Sinuni jõuaks ja liitu ideemäng “daVinci” Facebooki lehega


20
OCT
2

Kategooriad: Ärimudel, Loovus, ideed, innovatsioon

Pärnu Juhtimiskonverentsi loovustöötoa slaidid

Allpool on siis eelmisel nädalal Pärnu Juhtimiskonverentsil läbiviidud loovustöötoa slaidid. Töötuba ise läks vingelt – neljapäeval oli osalejaid rohkem kui mängima mahtus :-).

Loovuse Workshop Pärnu Juhtimiskonverentsil

Kas oli põnev või kasulik? Hoolitse, et ka järgmised postitused Sinuni jõuaks ja liitu ideemäng “daVinci” Facebooki lehega


18
OCT
0

Kategooriad: Loovus, ideed, innovatsioon

Dilemma – on hea idee, aga ei ole aega selle ellu viimiseks

Üks tuttav kurtis hiljuti, et tal on väga hea äriidee, aga ei ole aega selle elluviimiseks, sest senised ärid võtavad kogu aja. Kellelegi oma ideest rääkida ka ei taha, sest äkki varastatakse ära. Mida teha?

Muidugi on iga olukord erinev ja unikaalset retsepti ei ole, aga kaks mõtet – esiteks tasub vaadata, kas saaks näiteks Innovatsiooniosakut kasutades idee ära kaitsta. See annab kaks asja – esiteks saab idee esmase kaitse (ja patendi korral ka esmase kindluse, et lahendus on uudne) ja teiseks tekib esimene müügiväärtus – intellektuaalomandit on võimalik müüa (kuigi selles faasis pole see eriti tõenäoline).

Teiseks väidan oma kogemusest, et kui Su idee on tegelikult ka uudne, siis on varastamise hirmu tundmise asemel pigem vaja hullupööra vaeva näha, et teisi oma idee toimimises veenda. Eriti tänases majandusolukorras. Ajalugu on täis näiteid kuulsatest äraütlemistest – Atari ei näinud väärtust Steve Jobsi koduste personaalarvutite idees, biitleid ei võetud alguses jutule kuna oldi veendunud, et kitarrimuusikat ei soovita jne.

Täielikult kehtib vana tuntud mõte õuna ja idee jagamise erinevusest – kui vahetad vestluspartneriga õunu, on kummalgi ikka üks õun, kui aga ideid, siis on kummalgi kaks ideed. Ja ilmselt on mõlemad ideed saanud juba ka esimesed edasiarendused.

Kokkuvõtteks:

  • kaalu idee kaitsmise võimalust;
  • mine räägi rahulikult oma ideest nendele, keda oma tiimi vajad;
  • ole valmis unikaalse idee tõestamiseks-tõestamiseks-tõestamiseks :-).
Kas oli põnev või kasulik? Hoolitse, et ka järgmised postitused Sinuni jõuaks ja liitu ideemäng “daVinci” Facebooki lehega


23
SEP
4

Kategooriad: Loovus, ideed, innovatsioon

Väike amps brokolit ehk?

Ma olen paaril korral enne (näiteks siin ja siin ning selle, veidi pikema postituse lõpus) levitanud lahedaid guerillaturunduse näiteid – üldjuhul on veidi tavamõtlemisest väljas ja inspireerivad. Nüüd siis üks veel - geriljaturunduse blogi kirjutab taimetoidu restorani Tibits välireklaamidest, kus ülisuured kahvlid kinnitati puude külge kujundades viimased sel moel hiidsuurteks brokoliteks. Tehti seda suuremates parkides ja ostukeskuste lähedal.

Reklaamiagentuur: Wirz/BBDO

* Väike amps brokolit ehk?

Kas oli põnev või kasulik? Hoolitse, et ka järgmised postitused Sinuni jõuaks ja liitu ideemäng “daVinci” Facebooki lehega


21
AUG
0

Kategooriad: Turundus

Väliskeskkonna vihjed tootearenduseks

Lihtne on öelda, et ettevõte peab olema uuenduslik, aga kust siis pihta hakata? Ma võin ju laua taga istuda ja vahvaid ideid välja mõelda, aga kust ma tean, mida tegelikult tahetakse ja kus võimalused peidus on?

Foto NAGI's: Kasuta ettevaatlikult, muidu veered minema

Umbes sellised küsimused küsis minult eile üks tegutseva ettevõtte juht. Mõned mõtted, mida väliskeskkonnas tasub vaadata ja mille üle aeg-ajalt mõelda:

  1. Uued leiutised ja avastused – võib saada uusi ideid mida rakendada, Eesti asjadest teeb ülevaadet näiteks blogi IPEstonia ja tasub pilk peal hoida ka nende Twitteri kontol. Euroopa asju vaata näiteks European Patent Office lehelt.
  2. Rahvastiku muutused – vananemine, vähenemine jmt – mis võimalused nendest tekivad?
  3. Ootamatud sündmused või oodatud tegevuste ootamatud tulemused - äkki avastad mingi uue trendi enne kui kõik teised?
  4. Erinevused turgude vahel – näiteks sisendite hinnaerinevusest tulenavalt soodsama toote pakkumine vmt.
  5. Muudatused valdkonnas – äkki mingi leiutis või kellegi poolt asjade senisest erinevalt tegemine käivitab revolutsiooni sinu tegevusvaldkonnas?

Aga see kõik on kasutu seni kuni sa ei tee endale oma ajagraafikus vaba aega eelnevaga tegelemiseks ja mõtlemiseks. Miks mitte võtta üks päev kuus kus jätad arvuti koju ja tegeled lugemise ja mõtlemisega?

Ja veel – sa oled see, mis meedia mõjusfääris sa elad. Milliseid välismaiseid meediaväljaandeid jälgid, et oma valdkonna ning keskkonna arengul mujal maailms pilk peal hoida?

Kas oli põnev või kasulik? Hoolitse, et ka järgmised postitused Sinuni jõuaks ja liitu ideemäng “daVinci” Facebooki lehega


30
JUL
2

Kategooriad: Loovus, ideed, innovatsioon

Kuidas leida uusi ideid?

Ideemängu täpsema sisu ja mägijate kasu põhjalikumaks lahti seletamiseks sai kokku pandud ühed slaidid – ilmarahvale vaatamiseks on need siis nüüd siin ka olemas:

Ideemäng Kuidas Leida Loovalt Ideid

Kas oli põnev või kasulik? Hoolitse, et ka järgmised postitused Sinuni jõuaks ja liitu ideemäng “daVinci” Facebooki lehega


29
JUL
0

Kategooriad: Loovus, ideed, innovatsioon

Lehekülg 1 / 2 12